..Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim.
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel
Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud
kandideerida Riigikokku või Vabariigi Presidendiks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistest ning rahvahääletusest võib kodanik osa võtta kohe, mil ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Mina arvan, et valimistel osalemisega või Riigikokku kuulumisega aitab kodanik kaasa omale meelepärase riigi tekkele ning valimistest osavõtmine peaks olema meeldiv sündmus. Kodanike vabaduste hulka kuulub teiste juures ka õigus moodustada kodanikuorganisatsioone ning ühinguid. Suurima kodanike osalusega ühenduseks Eestis on Eesti Omanike Keskliit. Olen veendunud, et sellised ühendused on alustalaks tugevale kodanikuühiskonnale. Eesti kodanikele on antud õigus ka vabalt valida tegevusala, elukutse ning töökoht ja kohustus maksta seaduse järgi makse riigile või omavalitsusele. Leian, et õiglane raharinglus tuleb kasuks siinkohal nii riigile endale kui kodanikele, tagades ajapikku üha paremad ja soodsamad elutingimused
tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Erasektori e. II sektori hulka kuuluvad näiteks pangad: Swedbank, Ühispank, AS-d, OÜ-d, EMOR, Saar Poll (küsitlusfirmad). Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja –klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused.
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1
Ka otsesel demokraatial on tänapäeval omad väljendusviisid. Rahval on võimalusi ka ise otsustamises osaleda. Näiteks on korraldatakse rahvahääletusi mingi küsimuse poolt või vastu hääletamiseks. Euroopa Liiduga liitumine otsustatakse samuti referendumitel. Ka kodanike vabatahtlik koostöö on demokraatias levinud. Minu arvates see näitab, et inimesed hoolivad oma riigist ning üksteisest ning võtavad ise ette samme selle paremaks muutmiseks. Erinevaid kodanikuorganisatsioone ning survegruppe on palju, kes mõjutavad ühiskonnaelu ja poliitikat alustades PETAst lõpetades erinevate ametiühingutega. Tänapäeva demokraatia toimine on palju keerulisem kui varem ning erinevate tunnuste määramine on raskem ja võib riigiti mõnevõrra erineda, sest demokraatia täielik toimimine eeldab nii valitsuse panust kui ka rahvapoolset huvi, kuid kokkuvõtvalt võin öelda, et tänapäeva demokraatiat iseloomustab vabadus ja õiglus, millest lähtuvalt riigid oma
3. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 4. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. 5. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. 6. Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum. 7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja
kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla
(mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond * Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad * Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone- ja ühendusi * moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised * eraelu indiviidi isiklik elukorraldus * õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum * rass ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm * rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud
(ERR, Võru linnavalitsus, Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu III sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (Võru Loomade varjupaik, Eesti Noorteühenduste Liit, Tartu Varjupaik, PETS MTÜ) Iga inimese minakonseptsioon sisaldab personaalset e isiklikku identiteeti (enda füüsiliste, intellektuaalsete ja väärtuseliste isiksuseomaduste määratlus) ja sotsiaalset identiteeti (enda tajumine mingi sotsiaalse grupi liikmena: mees/naine, õpilane, eestlane, eurooplane, Maa elanik jne) RIIK 1)KOOSTISOSAD: Rahvas, territoorium, suveräänne võim
*tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Õp.lk.34 (1, 2, 3). Ühishüvis- nt.rand, info, julgeolek-hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta Erahüvis-nt.kinopilet, hamburger- kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Tv ül. 20, 2. 2.3. Kodanikuühiskond e. tsiviilühiskond Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Miks on kodanikuühiskond vajalik ja kasulik: * erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid * huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone * hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda * piirab riigivõimu, s
3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. töötamise võimalused, oma karjääri planeerimine. 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja -ühendusi. 6p 5
Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusemõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
(kodakondsust) Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusemõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb – tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus)
tolliamet) II sektor - Erasektor majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus)
kodakondsust antud riigiga Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm . Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusmõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusemõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
annaabi.ee 
