Kersti Merilaas Eesti luuletaja. Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja
1938. aasta "Looduse" romaanivõistlusel sai Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud" eest esimese auhinna. Tema ainuke luulekogu "Inimese teekond" on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Novellikogu ,,Sigtuna väravad" räägib Euroopa ajalugu kujutavate legendide iroonilisi tõlgendusi. Selge fasismivastane hoiak. Allikas: http://www.ristikivi.net/templ/index.php?page=2&lang=1 4. Mõisted Pseudonüüm- kodanikunime asemel vabalt valitud mitteametlik nimi, mida kasutavad peamiselt kirjanikud ja kunstnikud ning mis on üldiselt eluaegne Honorar- tasu, preemia Veljestolane- inimene, kes kuulus Eesti Üliõpilas Seltsi ,,Veljesto" Reamees- madalaim sõjaväeline auaste Internaatkool- õpilaskodu, kooli ühiselamu Proosa- sidumata kõne, levinuim keelekasutuse vorm, kasutatakse tihtipeale ilukirjanduse tähenduses Triloogia- kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kolmikteos
Kuninga kukutamine 10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI. Rahulolematu rahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis Tuileries´ lossi ja püüdis kuningat vangistada või tappa. Louis XVI viidi kiiresti Seadusandliku kogu kaitse alla kuid see lasi monarhi peagi sisuliselt vangistada. Samal päeval algas Pariisis vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ja ta hakkas kandma kodanikunime Louis Capet. Kuninga surm 1792. aasta lõpuks vaadati Louis XVI´d üha enam kui kurjategijat ning tema üle otsustati kohut mõista. 1793. Aastal mõisteti ta süüdi kui türann ja riigireetur ning 21. Jaanuaril hukati endine Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiinil. Marie-Antoinette vangistus, kohtuprotsess ja surm Vangistatud kuninganna Marie-Antoinette veetis suurema osa oma vangistusest Temple kindluses, Pariisis. Peale oma
kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Hermann Klausi Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. Hiljem töötas Under lühikest aega Viru tänava paberikaupade poes kassiirina. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Samal ajal kirjutas ta ka vabal ajal saksa keelseid luuletusi. Eraelu Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Noorte kohtumisel töötas mees õllevabrikus ekspediitorina ja naine ajalehes ,,Teataja". Naine kirjeldas Hackerit sõnadega: ,,mustad põlevad silmad, must juus ja kahvatu pale". Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Jaani kirikus. Peale abiellumist kolisid nad Moskva äärelinna, Kutsinosse. Aastal 1902 sündis ka nende esimene tütar, Dagmar
(5) Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5) Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist
tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek. · 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt. · Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri. Kes olid, mida tegid? Louis XVI Prantsuse kuningas, kes vangistati siis kui 20 000 relvastatud prantslast vallutasid jakobiinide õhutusel kuningalossi. Ta üle mõisteti Louis Capet kodanikunime all kohut ning hukati. M. Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Sai võimule kui rahvaülestõusuga kukutati zirondiinid. Rahvapäästekomitee juht, kes oli kõigi vastu sallimatu. G. Danton Jakobiin, kelle Robespierre lasi mõrvata, sest ta mõtles teisiti. J. P. Marat Jakobiinide juht ja revolutsiooni üks tähtsamaid juhte. Kelle mõrv toodi ettekäändeks jakobiinide diktatuurile. Napoleon Bonaparte Võimuahne noor kindral, kes surus maha rojalistid ning
kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Kui esimesed kaks põlvkonda Paide linna kuningaid määrati jaanipäeva aegu ametisse linnarahva poolt, siis alates kolmandast põlvkonnast saavad kuningad ise valida välja väärikad linnakodanikud, kes enda troonijärglaseks määrata. Kolmanda põlvkonna kuningatest alates ei kanna kuningad valitsemis- aja jooksul mitte enam kodanikunime, vaid linnarahva poolt neile au ja uhkusega määratud väärikaid kuninganimesid. Paide kultuurikeskuse koduleht, 19.04.2013 09:36. http://paidekultuurikeskus.ee/?c=uudised&l=et&t= paide-kuningad-kogunevad-laupaeval-raekotta-iga-aastasele-noupidamisele&id=67 Eile oli Paide raekojas pidulik sündmus, kus Paide kuningad jagasid välja omanimelise siht- kapitali kaks järgmist stipendiumi, kirjutab Paide linna koduleht. 150-eurose stipendiumi said muusik ja bändi
3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon. Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. Autorit esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti 4. Intellektuaalse omandi roll innovatsiooni edendamisel. Kui vaadata innovatsiooni tavainimese tasandil, näeme uusi tooteid ja teenuseid, see on innovatsiooni väljundite esimene tase
Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. (1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. (2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. (3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. 17. Plagiaat (ladina keeles plagiarus "inimeseröövija, orjakaupmees") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena.
enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. (kuni viimase inimese surmani + 70 aastat peale tema surma?) AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud
enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. (kuni viimase inimese surmani + 70 aastat peale tema surma?) AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid
AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud
memuaarid „Aafrika äärel“ (Out of Africa, 1937, eesti keeles 1994), jutukogu „Talvemuinasjutud“ (Winter’s Tales, 1942) ning pärast pikemat vaheaega „Viimased lood“ (Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika- mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas Taanis oma kodanikunime all. /…/ Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“ Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu määratleb tegelase, tegelane allub loo arenguloogikale, mitte vastupidi.
lähedane armastusromaan, mis räägib Arvidi ja Ilma kümnest fantastilisest reisist maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus. Autobiograafilise kallakuga romaanis ,,Masendus ja lootus"(1989) viib autor lugeja kokku küüditatute eluoluga Siberis. Arvo Valtoni lasteraamatud kannavad kirjaniku kodanikunime Arvo Vallikivi. Nende hulgas on populaarteaduslik lugu maavarade tekkest (,,Retk ooboluste riiki"1978), kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492) Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud Märjamaal
See töö saab valmis 1925 ja kaitsmisele läheb 1929. Seega on tal ka teoreetiline teadmine sellest, millega ta tegeleb. Selle taustal hakkab ta kuulutama irdriimi võdukäiku. Ta suutis peaaegu alati ja kõgiga konflikti sattuda. Ta oli nii vene kirjanduse õppejõud ja retoorika õppejõud. Õpetas nii Rein Veidemanni kui ka Linnar Priimäge. Kasvanud Tartus Supilinnas. Juhan Sütiste (Johannes Schütz) Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all. See teos võib olla mingil määral selle muutuva aja üheks olulisemaks ja eredamaks tähiseks 20nda sajandi teises pooles. Ta on mingis mõttes ebatraditsooniline kuju. Esiteks selle pärast, et ta on pärit proletaarsest perest ja ta hakkab seda positsiooni ka varakult rõhutama. Tegemist on väljapaistva sportlasega odaviskajast luuletaja. Sütiste tulen 20ndate lõpul kirjandusse, leiab
1637 andis M. vande astuda isa ametisse peale viimase surma, vanaisale see ei meeldi ja lootis, et poisist saab jurist. 16selt läx ülikooli, hakkas tihti tearis käima, '40 andis advokaadi examid. '42 kohtus näitlejanna Madeleine Bejart'iga, ning nüüd hakkas talle tunduma, et teatri jaox sündinud. '43 rikub vannet ja teatab, et ei kavatse isa ametit üle võtta. Asutab poolkutseliste näitlejate trupp ja '44 avataxe "Illustre Theatre", muutis oma kodanikunime ära, et isal häbi ei hakkax. '45 trupp oli raskestes, hakkas lagunema ning M ühines teise rändtearti trupiga, sai selle juhix. '55 lavastati tema 1. teos "Tuulepea". Kuulsust veel ei toonud. Hakkavad esinema Pariisis ja M. kirjutab "Naeruväärsed eputised". Leppis isaga ja '60 andis talle uue vande. '62 abiellus Madeleine'i tütrega (19), hiljem arvataxe, et on hoopis viimase isa. Pole eriti õnnelik abielu, mõlemad pojad surevad noorelt, kuid naine jäi mehe
annaabi.ee 
