1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine
organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne. Eestis ei ole jõulisi kodanikuliikumisi ega kindlaid seisukohti globaalprobleemide kohta. 1980
Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonna üldise ühiskondliku vastutuseni. Rahva huvi ja tahe kaasa mõelda Eesti riiki puudutavate küsimuste lahendamisele ning osalemine kodanikuühendustes ja nende kaudu aktiivselt oma arvamuse ja eelistuste avaldamine on oluline Eesti riikliku arengu kujundaja. Kui aktiivselt eesti inimesed koonduvad seltsidesse ja ühingutesse on käsitletav mitmeti. Sihtastused ja mittetulundusühingud kui peamised kodanikualgatuslikud ettevõtmised on küllaltki levinud ühistegevuse vormid. Registreeritud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid on eestis üle kümne tuhande. Kodanikuühendused tegevutsevad paljudes eri valdkondades. Ühtedeks olullisemateks on kultuuri-, spordi -ja sotsiaalvaldkond. Kohaliku huvi-, spordi- ja kultuurielu, samuti külaelu arendamiseks loodud kodanikuühendused saavad palju ära teha kohalike võimaluste parendamiseks. Üheks heaks näiteks on üleriigiline algatus "Teeme Ära!".
teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on- mittetulundusühiskond (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d), seltsingud. Kodanikuühendustel on mitu ülesannet: nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, lahendavad probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja
Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail hulguvad endiselt lapsed, kelle koht on põhikoolis. Eliit - ja tavakoolide õppekavades ja
projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse; 4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad piketid, demonstratsioonid) Valitsus ja parlament on oma otsuste tegemisse kaasanud 2 kodanikud. Pigem on: 1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis
Pärast 1934. aasta riigipööret suruti poliitiline kodanikualgatus kodade süsteemi korporatiivsetesse raamidesse, kuid 1936. aastal loodud Ühistegevuskoja tegevuse tõttu olukord normaliseerus. 1940. aasta nõukogude okupatsioon lõpetas igasuguse organiseeritud kodanikualgatuse: suleti kõik kultuuri- ja haridusseltsid, noorsoo- ja üliõpilasühendused jne. Nõukogude võim lõi riiklike organisatsioonide võrgu, mis olid vaid näiliselt kodanikualgatuslikud. 1980. aastate lõpul sai kodanikualgatus uut indu: loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, Rahvarinne, Eesti Kodanike Komitee jpt. Tänapäeva kodanikuühiskond Organisatsioone on väga palju, samuti on arvukalt väikeseid seltse, aga suur hulk inimesi ei näe neis võimalusi oma probleemide lahendamiseks (nõrk motivatsioon, kodanikuühendused ei oska oma ettepanekuid piisavalt hästi formuleerida ega ettepanekuid läbi suruda). Ka Eestis on probleemiks kodanikuühenduste vähene
Kõige selle jaoks on riiklik rahastus leitud, seega võiks samadel alustel olla toetatud ka alkoholismi ravi. Ühise vaenlase olemasolu on olnud eestlaste jaoks edsasiviiv jõud. Eelpool kirjeldatud sallivuse ja sallimatuse teema on ühiskonnas tervalt päevakorral. Kui suudaks alkoholi liigtarbimise sallimise muuta sallimatuseks ja näha alkoholis ühist vaenlast, saaks paljud sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused kiire ja positiivse lahenduse. Väga tervitatavad on kodanikualgatuslikud liikumised nagu ,,Joome poole vähem" või ,,Septembris ei joo". Esimesed sammud ühiskonna hoiakute muutmiseks on tehtud ja loodetavasti liitub nende liikumistega järjest rohkem inimesi ja lisandub uusi projekte. Riigi ja kogukondlike liikumiste koostöös jõuame eesmärgile lähemale ja alkoholisõltuvuse mõjud jõuavad ka ühiskonna laiemate kihtide teadvusse. Siis ei tekita sotsiaaleetiliselt positsioonilt enam küsimust, kas alkoholimüügi piirang toob majanduslikku kasu või kahju
33 ioonid ja ühendused 34 KÜ poliitiline mõõde: demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele 35 teisigi mooduseid rahva kaasamiseks otsustamisse Seltsid, ühingud, ühistud, 36 liidud, rahvaalgatused 37 KÜ majanduslik mõõde: KÜ paikneb avaliku sektori ja ärimajanduse vahel. Eesmärk 38 pole võimuletulek ega kasumi teenimine Kolmandasse sektorisse kuuluvad kodanikualgatuslikud organisatsioonid MTÜ-d sihtasutused SA-d ja seltsingud (ka virtuaalseltsingud) (mitteformaalsed ühendused, viimased ei kuulu registreerimisele. esimesel jaanuaril 2006 on MTÜ 22721, SA 689 ma olen isegi kontoritäku kaasa võtnud - klammerdaja 39 Kodanikuorganisatsioonid: o Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majandusprobleeme o Pakuvad teenuseid o Loovad töökohti o KÜ aluseks on kodanikualgatus
Kuid ka summa, mida toetuseks jagatakse, on teiste rahastajatega võrreldes üks tagasihoidlikemaid 2 20 000 krooni projekti kohta. Samuti on konkurss kodanikuühendustele, et aidata neil majanduskriisis toime tulla ning edendada avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes. Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides. Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele -- ajakirjanikele, teadlastele ja aktivistidele. Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda raamatute, artiklite, dokumentaalfilmide, online väljaannete, uute kampaaniate ja organisatsioonide loomiseks.
kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond on ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitsemine või teenida kasumit. Kodanikuühiskond on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Seal pole palju kohtustusi, reegleid ning norme. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: - mittetulundusühingud (MTÜ) - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus - sihtasutused (SA) - seltsingud. mitteformaalse ühendused, mida ei registeerita Näited: aktsiaselts era oü- era ametiühing mittetul. kutseliidud mittetul. avalikuõiguslik (Tartu Ülikool, ERR) avalik erakonnad mittetul. korteriühistus mittetul. koor/klubi mittetul. 2. Erasektori ja riigi suhted. Avalik sektor ja erasektor on omavahel seotud
4 Rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes eavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Immigrandid välismaalt sisserännanud inimesed. Mittetulundusühing kodanikualgatuslikud organisatsioonid. Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Ei tohi kasumit teenida. Nt MTÜ-d korteri-, suvila-, ja garaaziühistud. Hierarhia Üldjoontes tähendab see bürkoraatlikku valitsemist. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad, olenemata nende tegelikust väärtusest
Valitsusväline e mittetulunduslik - kodanikeühiskond või selle osis Valitsusvälised organid - rõhutab kodanikeühiskonna vabatahtliku kodanikualgatuse mõtet Mittetulundussektor ja mittetulundusühistu - rõhutavad vabaühenduste erinevust tulunduslikust ehk ärisektorist Kolmas sektor - seob vabaühendused organisatsioonide kogumiks vaid väliselt, tähelepanu keskmes on riigist eristuvad tegevused, kodanikeühiskonna poliitiline tähendus jääb kõrvale Erakonnad - kodanikualgatuslikud ühendused, tekkimise algne põhjus on kodanike soov võimusektoris tehtavaid otsuseid aktiivselt kujundada, liikmed liiguvad kodanikeühiskonnast riigisektorisse, kui nad osutuvad valituks Kodanikeühiskond - riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi, end ka ühiskonnakorraldus, milles inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud, nad
Tänau kodanikuorg-de tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Arendab dem-le vajalikke väärtusi nagu sallvus, algatuslikkus ja koostöövõime Levitab infot vaba ajakirjanduse kaudu Riik, mis kaitseb seadusega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Kodanikuük institutsioonid Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: Mittetulundusühingud (kõige rohkem) Sihtasutused (Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond) Seltsingudmitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita; ka virtuaalseltsingud postilistid) 7 Kodanikuaktiivsus Poliitiline kultuur (lk 89) Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge
elanikkonnast ning omavad märkimisväärset mõju paljude majanduspoliitiliste küsimuste lahendamisel. Kodanikualgatus moodustab ühiskonna avaliku ja turusektori kõrval nn kolmanda sektori. Kodanikualgatuse all mõistetakse inimeste vabatahtlikku organiseerumist kõige mitme-kesisematesse organisatsioonidesse. Eesmärgiks on ise midagi ära teha, oma huvide eest seista, olla paremini informeeritud oma erialast või huvitegevusest, tihendada sotsiaalset võrgustikku jne. Need nn kodanikualgatuslikud assotsiatsioonid võib jaotada kahte suurde rühma: 1) oma liikmete huve esindavaiks, lokaalsetele probleemidele suunatuiks; 2) laiemalt ühiskonna prob-leeme väljendavaiks. Näiteks USA-s ühendavad väikesed grupid umbes 40% elanikkonnast, aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st kodaniku-ühiskonna tekkest traditsioonitus ja metsikus keskkonnas), mis demonstreeris inimloomuse jõudu kasutada ära liigiomast
kindlustatud huvid, mis tähendab, et valitsus maksis huvigruppidele toetust. Näiteks New Deali poliitika raames tagati riigi poolt farmerite huvide kindlustatus ning talumehed organiseerusid, et neid huvisid säilitada ja kaitsta. (D. V. Edwards, 1998, p. 271) Samuti on huvigruppide esiletõusu poliitikas mõjutanud ka parteide mõjuvõimu vähenemine. Ajal, mil erakondade jõud on kahanenud, on inimesed enda huvide kaitsmisekse ja edendamiseks avastanud mitmed kodanikualgatuslikud rühmad, nt liberaalsete vaadetega ADA ja konservatiivse Ameerika Kristliku Koalitsiooni. Kasvanud on ka vähemusi esindavate gruppide, nagu Värviliste Inimeste Elu Edendav Riiklik Ühendus (NAACP), osakaal. (ibid., p. 273) Kahtlemata aitab huvigruppide võimalustele poliitikat mõjutada kaasa ka Ameerika Ühendriikide poliitiline struktuur. Nimelt tagavad föderalistlik riigikorraldus ja võimude lahusus huvigruppidele mitmeid nii-öelda sisenemiskohti, mille kaudu mõjutada poliitikat.
küsimuste lahendamisel. Kodanikualgatus moodustab ühiskonna avaliku ja turusektori kõrval nn kolmanda sektori. Kodanikualgatuse all mõistetakse inimeste vabatahtlikku organiseerumist kõige mitme- kesisematesse organisatsioonidesse. Eesmärgiks on ise midagi ära teha, oma huvide eest seista, olla paremini informeeritud oma erialast või huvitegevusest, tihendada sotsiaalset võrgustikku jne. Need nn kodanikualgatuslikud assotsiatsioonid võib jaotada kahte suurde rühma: 1) oma liikmete huve esindavaiks, lokaalsetele probleemidele suunatuiks; 2) laiemalt ühiskonna prob- leeme väljendavaiks. Näiteks USA-s ühendavad mitmesugused väikesed grupid umbes 40% elanikkonnast, aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st 101
annaabi.ee 
