Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist, mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis kodakondsus sul on vaid üritusel osalesid kõik tugeva rahvususuga inimesed, kes tahtsid kaitsta enda kultuuri ja kodumaad. Kodakondusel pole erilist tähtsust ühiskonna ühendamisel, kuna kodakondust saab taotleda ja sellega kaasnevad vaid seaduslikud kohustused, rahvust sa ei saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda
Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik
eriliste teenete eet Kodakondsuse kaotamine: vabastamine või äravõtmine Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. EUROOPA KODAKONDSUS ° Kehtestati Maastrichti lepinguga. ° EL kodanikuks on liikmesriigi kodakondsusega isik. ° EL kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondust. Õigus vabalt liikuda ja elada EL liikmesriigi alal. Õigus hääletada ja kandideerida EP valimistel. õigus saada diplomaatilist kaitset EL mittekuuluva riigi territooriumil ükskõik millise EL diplomaatiliselt esinduselt. KUIDAS EESTI RIIK TOIMIB ? Parlament e riigikogu ° Esindab seadusandlikku võimu Vabariigi valitsus ( täidesaatev võim ) ° VV juht , peaminister, on riigi tegelik juht President
Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja
koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform, SDE) õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks) erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas kodakondsus – riigi kodanikuks olek, mille kaudu määratakse kodaniku ja riigi vastastikused õigused ja kohustused kodanik – riigi kodakondust omab isik, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik side alaline elanik – Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba püsielanik – isik, kes on elanud riigis vähemalt 12 kuud vabaühendus – valitsusest sõltumatu organisatsioon või ühendus turumajandus – majandussüsteem, milles riigi sekkumine on minimaalne; turumajandust iseloomustavad: majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel
osaleda ja oma kultuuri edendada. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine- selle puhul kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse. Seda on rakendanud USA, Prantsusmaa. Keeleline integratsioon- eesmärgiks on siinsete mitte-eestlaste keeleoskuse parandamine. Poliitiline integratsioon- eesmärgiks on, et järjest enam mitte-eestlasi taotleks Eesti kodakondust ning lööks senisest aktiivsemalt kaasa Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus. Sotsiaal-majanduslik integratsioon- eesmärgiks on, et eestlastel ja mitte-eestlastel oleksid võrdsed võimalused tööturul ning väheneks varanduslik kihistumine rahvuse põhjal.
Ühisturg, põllumajandus, asüüli ja justiitsküsimustes kalandus, arendustöö, kultuur, keskkond, haridus, tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit. 1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping. Selle lepinguga kinnitati Euroopa Liidu kodakondsuse sisseseadmine. Kuna Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis alates 1. maist 2004 on Eesti kodakondust omav inimene ka Euroopa kodanik. Euroopa Liit ei arene riigiks, vaid kujutab endast riikidevahelise koostöö kõrgelt arenenud vormi. Koostanud: Madis Somelar 2 1997. otsustati EL alustada läbirääkimisi liitumiseks Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küprosega. Läbirääkimised algasid 30. märtsil 1998. Eelläbirääkimistele kutsuti ka ülejäänud viis kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leedu). 1
52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba b. Vajalik on tööluba 54) Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? 55) Selgita välja, kuidas peetakse sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis? IV PEATÜKK: MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
peab olema eestik. ette nähtud tasemel. 4. omama seadusliku püsivat sissetulekut mis tagab ära elamise. 5. tundma ette nähtud tasemel eesti põhiseadust ja kodakonsuse seadust. 6. olema lojaalne eesti riigile andma selle kohase vande. Kodaniku staatus on vabatahtlik. Igaüks võib sellest loobuda ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab topelt kodakonsust, eesti seda ei tunnista. Sünniõigusega kodakonsust ära võtta et saa!! Naturaalsatsiooni korrasntud kodakondust ära võtta kui.. 1. isik on astunud vabariigi valitsuse loata välisriiki v selle sõjaväeteenistusse. 2. astus välis riigis luure-, julgeoleku-, v sõjaväe ühingusse. 3. püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduse korda. 4. omandas eesti kodakonsuse vale andmete esitamise v kodakonsuse saamist välistavate asjade varjamise abil. 5. on mõnel teisel riigil kodakonsuse kuid pole vabastatud eesti kodakonsus. EESTI VABARIIGI RIIGIKOGU.
osa, mis viitab ära millise üiguse alusel küsimus reguleeritakse. Lex rei citae Füüsiline isik: isiku õigusi ja kohustusi määravad nii isiku kodakondsusriigi kui ka elukohariigi õigus. Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Kui seadust tuleb kohaldada nendele füüsilistele isikutele, kelle kodakondust ei ole võimalik kindlaks määrata või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta. Elukohariigiõigus vs kodakondsusriigiõigus PIDEMÕISTED: Kuigi põhiliselt kasutatakse elukohariigi või kodakondsusriigi õigust, eristatakse 4 pidemõisted: ● kodakondsus- füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse olemasolu tuvastatakse. ● elukoht- määravaks on isiku füüsiline kohalolek
kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul samadel tingimustel Eesti kodakondust. Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast. Märkus kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisuste asutuste hingekirjades. ARTIKKEL V. Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse, siis kohustub Venemaa ka oma poolt seda neutraliteeti pidama ning
Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid. Teine venestusperiood (1908-1914/17) Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus: sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus Soomes võivad pidada riigiametit ka venelased, kel pole Soome kodakondust (senat venestus ja soomlaste boikott). 1914 Soome täielik venestusplaan, mis ei teostunud I MS tõttu. Ei toimu haritlaskonna katkestust! 20 Populatsiooni areng põhjamaades 19.sajandil Arengujooned: Plahvatuslik (maa)elanikkonna juurdekasv! Areng algas 18.sajandi II poolel ja jätkus raugematu hooga 1870. aastateni. Traditsioonilise talupojaühiskonna lagunemine. Nn ,,üleliigse elanikkonna"
Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust
(sotsiaalne dimensioon). Psühholoogilises tähenduses sisalduvad kognitiivsed (tunnetuslikud) ja sotsiafektiivsed vahendid (teadmised, oskused, väärtused jne.), mille kaudu õiguslikud komponendid muutuvad igapäevaseks reaalsuseks. Kodakondsus küsimused on iga riigi siseasi. Kodakondsus omandatakse sünniga. Kui vanemal on riigi kodakondsus, on ka lapsed kodanikud. (Jus Salis ehk päikese õigus kui oled sündinud sellel maal, siis oled ka selle maa kodanik). Naturalisatsioon kodakondust võidakse anda inimese taotluse korral. Kasutatakse näiteks erinevate riikide kodanike abiellumisel. Samas võib ka anda, kui töötad pikemat aega välismaal. Optsioon antakse võimalus valida (kui territooriumil vahelduvad võimud, nt Eesti > NSVL) Kodanikuõigused ja -kohustused. Olla kodanik - s.o. isevalitseva ühiskonna õiguslik liikmeksolek: võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele; ka teatud õigusi ja privileege;
nimekirjade koostamine. Kõige olulisem see, et valimised pidi olema otsesed (üheastmelised), kõikidele võrdsetel tingimustel toimuvad. Ainsaks piiranguks oli vanus - al 20. eluaastast sai valida. Valimisõigusest olid ilmajäetud ka vaimuhaiged ja kriminaalkorras sunnitööle määratud inimesed. Eesti Vabariigi kodanikud: elasid Eesti territooriumil, olid omanud enne 24. veebr 1918 Vene riigi kodakondust ja olid pärit Eesti territooriumilt pärit elanike nimekirjast. Erakonnad valmistusid kõik valimisteks - erakondlikult maastikud väga suuri muudatusi ei toimunud. Kõige parempoolsem Eesti Maarahva Liit, Eesti ainukene agraarpartei, tekkis 1917. aasta suvel, esialgu Lõuna-Eesti keskne. 1919. aasta alguseks Oli EML tegevus laienenud mingil määral ka Põhja-Eestisse (osa Talurahvaliidust sulas kokku EML-ga). Maarhvaliidu peamiseks
annaabi.ee 
