mõnedes piirkondades, tundlikkuse kiire taastumine zhguti avamisel ja võimalik toksilisus sattumisel vereringesse. Spinaalanesteesia Saavutatakse LAi manustamisega subarahnoidaalruumi allpool seljaaju lõppu, lumbaalpiirkonnas. Kasutusel operatsioonidel alakõhus, alajäsemetel ja lahklihal. Epiduraalanesteesia Saavutatakse LAi süstimisega epiduraalruumi. Sünteetiliste LAide kõrvaltoimed Ülitundlikkusreaktsioonid Seotud Na+-kanalite blokaadiga KNSis, kardio-vask. süsteemis, silelihastes, ganglionides ja neuro- muskulaarsel lõpp-plaadil. Ülitundlikkusreaktsioonid Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate
Valuvaigistav toime on seotud metaboliseerumisel tekkiva morfiiniga (10%) – kodeiinist tekib maksas morfiin. 20. Miks ei kasutata petidiini kroonilise valu raviskeemis? Kasutatakse ainult lühiajaliselt, kuna petidiin omab neurotoksilist metaboliiti normeperidiin, mis võib kumuleerida ja põhjustada krampe. 21. Milliseid lisatoimeid omab petidiin peale opioidretseptorite aktiveerimise? M-kolinoblokeerivad toimed ja mõjutab ka dopamiini ja noradrenaliini kogust KNSis. 22. Millist ravimit kasutatakse opioidide üleannustamisel ja millise mehhanismiga see toimib? Milliseid nähud võivad kaasneda, kui antud raviainet manustada üledoosi saanud narkomaanile? Naloksoon, mis on opioid-retseptorite agonist. Toime on kiire (1-2 min i/v manustamisel). Mõnel juhul võib jääda lühikeseks (opioidi toime on pikem) ja vajalik on korduvannuste manustamine. Opioididesõltlastel võivad tekkida ägedad ärajäämanähud
1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele. Sümpaatiline NS: 1)troofiline mõju siseelundite talitlusele ainevahetusprotsesside intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi regulatsioon. 2)funktsionaalne mõju avaldub vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes
käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud Osalevad seljaaju ja piklikaju Osalevad suuraju poolkerad 13. Millistest osadest koosneb refleksikaar? Vastus: 1. Retseptor - (tundenärvi lõpmed) võtab ärrituse vastu 2. Tundenärv - viib erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15
· Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb · See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust
*organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside väljakujundamine(unisel/näljasel koeral), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena) *keskendumise võimalus Tingitud reflekside väljakujunemise faasid:(2.3.7) *generalisatsioon – teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel *kontsntratsioon – tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub *kustumine – tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega Tingitud reflekside liigid.(2.3.8) Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)Kunstlikele ärritajatele Vahetud tingitud refleksi Jälgrefleksid Positiivsed Negatiivsed Kõrgema järgu tingitud refleksid
pidurdab ka valgusünteesi ja on organismile ohtlik. Viirus inimesse -> osaks valgusünteesist -> viiruslik protsess -> mingi rakk hakkab viirust tootma Haigused ja muu: Mikroorganismid ei põhjusta ainult haiguseid Seedetraktis aitavad mikroorganismid toitaineid omastada - MOde tasakaalu muutust peetakse võimaliku ülekaalulisuse põhjustajana kuna mõned neist ammutavad meile toidust oluliselt palju toitaineid - mõned mikroobid elulevad KNSis ja mõjutavad kandja käitumist (Nt: Toxoplasma gondiit muudab hiire kassi suhtes julgeks) Viirused: Parasiit, mis ei suuda iseseisvalt elutsüklit läbida ja vajab selleks peremeesorganismi (rakud, seal hulgas bakterid) 6 seltsi, 87 sugukonda, 19 alamsugukonda, 349 perekonda ja 2284 liiki viiruseid Populaarseim info liikumine (raku valgusünteesi mehhanism)(DNA-RNA valk) Gripiviirus (kannab edasi RNA) Rotaviirus (põhjustab kõhulahtisust)
· Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb · See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust
aasta. Analgeesia on valude täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsitseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ?
Selle teooria kohaselt on kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e noksad. Seetõttu nim neid retseptoreid notsitseptoriteks nind nende poolt aktiveerivaid närvisüsteeme notsitseptiivseteks süsteemideks. Vastavalt nim notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsiseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsiseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsiseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritesevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata
*organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside väljakujundamine(unisel/näljasel koeral), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena) *keskendumise võimalus Tingitud reflekside väljakujunemise faasid: *generalisatsioon teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel *kontsntratsioon tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub *kustumine tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega KNS TALITLUS. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *PIKLIKAJU 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised
on programmeeritud keha hävitama (bioloogiline enesehävitus) Kandmise ja kulutamise teooria – kulume ära nagu masin, keha on ära kasutatud ja energia tootmise kõrvalproduktid ei lahku kehast Muutused seotud meeleorganitega (sensoorsed võimed langevad), muutused nahas (kortsud, elastsus kaob), luustikus (lülisammas ja küür), kõik langeb! Kognitiivne, koordinatsioon, reaktsioonikiirus Intellektuaalsus: hakab voolav intelligentsus langema, sest KNSis toimuvad muutused(uute situatsioonide ja nõudmistega hakkamasaamine),kristalliseerunud (õpitud) intelligentsus ei lange, lühimälu võimekus langeb harva, sõltub mälu kasutamisest – vajab stimulatsiooni ja väljakutseid, pikaajalises mälus rohkem muutusi. Sotsiaalselt: hõivamatuse teooria, raskusi sotsiaalsusega just nagu surmaks ettevalmistumine (kõik suhted lõpevad surmaga, tähelepanu nihkub iseendale),
o Egoistlikud o Altruistlikud o Anoomilised - Psühholoogilised tegurid o Freudi teooria – agressioon enese vastu o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha enese vastu Suitsiidiriski hindamine – üldine - Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes - Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks
• Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad, mõnikord vistseraalne verejooks, maksa ja põrna nekroos, vaskuliiti ei teki. Šokk võib tekkida, südame ja maksa kahjustused ka. Koldeid KNSis pole. Farüngiit, diarröa, oksendamine võivad esineda. Diagnostika. Seroloogia ja RT-PCR. Rutiinse isolatsiooni jaoks viirused liiga ohtlikud. Võtta tasub kurgu- ja uriiniproove, aga laboritöötajatel on oluline risk nakatuda (3. astme labor LCM-i ja 4. astme Lassa ja teiste jaoks). Ravi ja profülaktika. Ribaviriinil on teatud aktiivsus. Tavaliselt peamiselt toetav ravi.
Dr fimbriad (Dr veregrupi antigeenidele) • Eksotoksiinid: Shiga toksiinid (Stx-1, Stx-2, on mõlemad A/B tüüpi), termostabiilsed toksiinid STa ja STb, termolabiilsed toksiinid LT-I ja LT-II. Hemolüsiinid eriti uropatogeense E. coli patogeneesis. Haigused. • Bakterieemia. Septitseemia pärineb reeglina UTI või GI infektsioonidest (näiteks soole perforatsioonil vms). Suremus on kõrge immuunkompromiteeritutel, neil, kelle primaarne infektsioon on kõhus või KNSis. • UTI. Pärineb jämesoolest, kontamineerib ureetra, astsendeerub põide, võib migreeruda neeru või prostatasse. Haigus on sagedasem kindlate serogruppide puhul, mis on eriti virulentsed P-pilide, AAF-de ja Dr, mis kinnituvad põie ja ülemiste kuseteede epiteelile, ja hemolüsiini HylA, mis lüüsib erütrotsüüte, teisi rakutüüpe ja põhjustab nii tsütokiinide ja põletikulise vastuse stimuleerimise, produktsiooni tõttu. • Neonataalne meningiit. E
annaabi.ee 
