LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø
tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest
välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12) Piiskopid olid suuremate piirkondade usuelu juhid. Peapiiskopid olid olulisemates linnades. Piiskop pühitses ametisse preestri, kes korraldas kohalikku usuelu. Tähtsaimaks kloostriks kujues Monte Cassino mungaklooster Apenniini mägedes, millele kirjutas reeglid Benedictus. 10. Paavsti ja keisri vastasseis Gregorius VII ja Heinrich IV (ptk 18) Vastasseis tekkis sellest, et mõlemad soovisid piiskoppe ametisse määrata. Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada. 11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus
kõrgeima kohtuniku ning Rooma senati eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust. Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol
- Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks · Kirikukogu ehk sinod - 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme - Õigus teha igasuguseid otsuseid · Kloostrid - Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema. Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja. - Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega. - Kloostrid olid ka näidismajandid. - Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga. · Patt ja arm:
Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele. Pärast sõda oli Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. Viljandi Jaani kirik. · Kirik pühitseti taas 1992.a. · Algselt (1466-1472) frantsisklaste kloostriks ehitatud kirik püsis 1560.aastani, mil klooster suleti · Purustatud hoone korrastati Rootsi ajal ja kannatas taas Põhjasõjas. Veel pärast II maailmasõda tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks · Praeguseks on pühakoda rekonstrueeritud ja leiab laialdast kasutust ka kontserdipaigana. Aivar Oja kavandatud altarilaua ja Renee Aua vitraaide kõrval väärivad vaatamist kohaliku tekstiilikunstniku prof. Anu Raua kootud seinavaibad.
Aastal 395 rüüstasid Olümpiat goodid ja aastal 426 andis tollane Rooma keiser Thedosius II käsu hävitada kõik paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning seda kindluslinna hakatigi esimesena Olümpia linnaks nimetama, sest antiik-Olümpia oli ju vaid pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula elanikeks olid juba kristlased. Nende asukate tegevus hävitas antiikset Olümpiat isegi rohkem, kui seda olid suutnud goodid. Siiski säilis veel suur osa muistsest mälestisest tervena, kuni taevas saadetud karistus selle lõplikult purustas... Aastatel 521 ja 522 tabas Kreekat kaks suurt maavärinat, mis hävitasid palju linnu. Ka Olümpia muutus rusuhunnikuks. Varsti pärast katastroofi kadus piirkonnast inimasustus sootuks.
§2.2 Kloostrid ja kerjusmungaordud Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lähis-Ida aladel läksid erakust mungad kõrbetesse või mägedesse. Lääne- Euroopas kogunesid erakud aga suletud vennaskondadena ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud nn. “suletud kohad” e. kloostrid (lad. claustrum). Klooster oli munkluse organisatsiooniline põhivorm. Kloostriks nimetati ka munkade ja nunnade ühiselureegleile vastavat kinnist hoonetekompleksi. Munklus, mis sai alguse Egiptusest, toodi Euroopasse V saj. hakul, algul Provence’I ning pärast Patricku ja ta jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi
Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise
konstitutsioon kehtima 1789. aastal. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress. Esimeseks presidendiks valiti Iseseisvussõja ülemjuhataja George Washington. Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud Kloostrite teke; Benediktuse reegel; elu kloostris; tsitserslased; kerjusmungaordud(frantsiisklased, dominiiklased) Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus
nemadki appi võtta ussisõnade abil, karud küll tõrkusid, sest neile meeldis elu kindluses, kuid ussisõnade vastu nad ei saanud - karud hakkasid laamendama ja kui pea kõik olid surnud, läksid Leemet ja vanaisa ning viisid töö lõpuni, kui kõik olid surnud, rahustagi 2 viimast ellujäänud karu maha, kes siis alles mõistsid, mida nad teinud olid - kindlus pandi põlema ja taamal nähti järgmist, mida seekord kahekesti vallutama suunduti, see osutus küll kloostriks, aga seda lihtsam oli seda vallutada 36. - sihitult seigeldes ja raudmehi otsides, olid nad tagasi jõudnud oma kodumetsa, Leemet tahtis vanaisaga Salmet külastada, kes veel Mõmmiga elus olid, vanaisa lendas puude kohal, Leemet kõndis, ühtäkki märkas taat raudmehi ja võeti plaaniks ennem mõned ära tappa, et Mõmmile liha viia ja Salmele kolp, siis aga tabas vanaisa nool ja ta langes maha, Leemet hakkas üksi
teostest lähtuvate reeglite järgi. Ordu asutamise kinnitas paavst Innocentius IV 1244. a. Augustiinlased jagunesid kaheks põhiliseks haruks: augustiinlaste reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim augustiinlasest munk oli Martin Luther. Ainsaks augustiinlaste kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. 16.saj algul jõudis kirik jõuliste uuenduste ajajärku. 1517.a algatas Martin Luther usupuhastuse e reformatsiooni. Liikumise eesmärgiks oli kiriku ilmalike õiguste vähendamine, tagasipöördumine
Tallinna lähedase Priti rajamise juures mängisid tähtsat rolli vastuolud üphelt poolt kloostrit toetanud saksa ordu perekondade ja Tallinna linn, kes püüdis takistada selle rajamist. Baltisaksa folklooris võrdluseks esineb väga palju kloostreid - Eisen on saanud 93 kloostrikohta Eestis, mis on fantastiliselt palju. Küll aga oli lisaks kloostritele olemas kloostritele kuuluvad mõisad, nende hulgast kõige tuntum Kolga mõis - rahvasuus nimetatud seda ka kloostriks. Kui 16. saj Liivimaa suurtes linnades võeti omaks reformatsioon, siis selle tagamaaks polnud niivõrd usulised erimeelsused, kuivõrd raed nägid sellest võimalust lülitada need valitsemisest välja. Dominiiklased hakkasid Tallinnas kooli pidama, milles Tallinna toomkapiitel nägi enda õiguste kitsendamist - pks episood selline, et kui Tlnas peetid kirikuprotsessiooni, siis nad läksid demonstratiivselt dominiiklaste kirikust mööda ja tegid jumalateenistuse Vene kiriku ees???
kuningal oli ainult nimeline võim. 10.sajandi lõpul esile kerkinud kapetingide dünastia püüdis summutada feodaalset anarhist, tugevdada kuningavõimu ning normaliseerida majanduse arengut ja ühiskondlikku elu. Otsustav panus tehti siin vaimulikkonnale, juhtivasse seisusse arvati rüütlite kõrval ka vaimulikud. Kesksele kohale tõusid kloostrid, kes tänu kuninga ja aadlike annetatud maadele said rikkaiks ja võimsaks. Üheks selliseks kloostriks oli tsistertslaste Cluny, mis sai lähtekohaks ka 10.-11.saj. toimunud usuelu reformimisele ja kiriku mõjuvõimu kasvatavale liikumisele. Cluny`s rakendatud ehitusvõtted said aluseks romaani stiilis ehitustele nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. 47 Romaani ajastule iseloomuliku nähtusena hakati kloostrikirikuid ehitama suurtena, et nad mahutaksid ära hulgaliselt palverändureid
annaabi.ee 
