Mihklipäev eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus – see tähendas talvist toidupuudust. Keelud
Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli Ei kasutata võid Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul Maiustused, magusained ja suupisted Magusroad ei ole Hiinas moes, söögikorra lõpetab kohustuslik tee
Sakslaste toiduvalik on sarnane eestlaste omale, kuid puuvilju on rikkalikumas ja mitmekesisemas valikus. Saksa toitude rammusus tuleneb eelkõige sellest, et söögi valmistamisel kasutatakse ohtralt koort ja võid. Toitude valmistamise põhijooneks on eelkõige kokkuhoidlikkus. Paljude toitude kõrvale pakutakse toorsalateid, aedviljahautisi ja jahukastet ning liha ja kala on sageli töödeldud hakkmassiks. Saksa rahvusköögist leiab väga palju käkkide, klimpide ja hakklihatoitude retsepte. Toitude maitsestamisel jäädakse pigem tagasihoidlikuks põhimaitseaineteks on sool, pipar ja Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök vanilliin. Lisaks lihatoitudele on Saksamaal võrdlemisi populaarsed ka erinevad supid, mille peamiseks koostisosaks on köögiviljade, liha või kala keeduleem. Suppide paksendamiseks
suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtu Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget
PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid
Munast valmistatakse nuudleid. Mune võib suitsutada, tees keeta. Sojauba ja saadused sellest on levinud. Pähklid on tähtsaks valguallikas - tavaliselt lisatakse toidule väikestes kogustes maitse ja tekstuuri andmiseks. Kasutatakse hõlmikpuu pähkleid suppides ja hautatud toitudes; kreeka pähklit, mandleid, arahiisi ja kasu-pähkleid tavaliselt pruunistatakse ja praetakse enne tarbimist krõbedaks. Leib ja teraviljatooted. Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad. Seapekki
Hommikusöök toimub umbes poole kaheksast üheksani. Lõunasöök on enamikes piirkondades väiksem, tagasihoidlikum versioon õhtusöögist: supp, riisi või nisuroog, köögiviljad, kala või liha kui võimalik. Mõnedele on eelistatuim lõunasöök variatsioonid aurutatud täidetud klimpidest, mida serveeritakse paljude tasside teega, teistele on lõunaks kausitäis nuudleid lisanditega. Hiinlased on suured näksijad ja nad naudivad röstitud seemnete ja pähklite, klimpide, lihtsate kookide, värskete puuviljade ja lugematute teetasside tarbimist. Lõunat süüakse umbes kaheteistkümnest üheni. Tüüpilised joogid, mida lõuna ja õhtusöögi juurde pakutakse on vesi, õlu ja/või tee. Õhtusöök on päeva põhisöögikord. Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on seitse. Sõprade juuresolekul võib see kergesti muutuda ka banketiks. Lauda istutakse 810 kaupa
Kala kasutus kasvab. Kuivatatud kala ja mereannid (eriti krevetid) on traditsioonilised soosikud ja saadaval igal pool. Kala lõhn ja maitse on põlastusväärsed, seetõttu maskeeritakse seda osavalt marineerides kala väheses veinis või serris koos värske viilutatud ingveri, küüslaugu ja talisibulaga. Delikatessideks on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid, väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad
Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. ·
Koort ja võid ei tehtud kuni 19. sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. (http://www.hitsa.ee) 3.SAKSAMAA Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Paljud toidud antakse lauale paksu jahukastmega, liha ja kala on sageli hakkmassideks segatud. Tohutu palju võib leida klimpide, käkkide, hakklihatoitude retsepte. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. Kaunis palju tehakse suppe, võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme
sibulat ja serveeritakse rikkaliku võisilmaga. ● Irish stew- iiri ahjuhautis kartuli, petersellilehtede ning noore lamba esiselja või abatükiga. ● White soda bread - hele soodaleib. ● Colcannon– kartulipüree kapsa ja sulatatud võiga. ● Boxty- Iirimaal olnud populaarne mäletamatutest aegadest peale. Ühekorraga nii tooretest kui keedetud kartulitest valmistatud taigen võib lauale ilmuda suure lameda pätsi, väikeste paksude pannkookide või isegi klimpide kujul. ● Baileys Original Irish Cream ● Sheridan’s - Baileys’ üks uuemaid menulikööre Suveniirid ● Esemed, millel on peal ristikheinaleht või harf, sest need on Iirimaa sümbolid. ● Suveniirlambad ja härjapõlvlaste erinevad variatsioonid. ● Väikesed murekivikesed, mis mahuvad peopessa ja millel on pöidlasuurune lohk, kuhu pöidlaga oma mure vajutatakse. ● Väga palju on igasuguseid villaseid tooteid.
2.1. Piimatooted Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna
suvepuhkust kooli. See on rõõmus päev, peetakse aktuseid, on rongkäigud. I klassi lastele antakse pidulikult üle aabitsad. Õpetajatele viiakse lilli. Üks tähtsaid rahvakalendri tähtpäevi septembris on mihklipäev 29. septembril. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Pärast mihklipäeva
Putrusid võidakse serveerida hommikusöögiks. Hommikul pakutakse kas vedelaid või sõmeraid putrusid. Hommikust putru arvestatakse igale sööjale 2-2,5 dl (200-250g) Putrusid võidakse kasutada ka lisandina kala- ja liharoogade juurte. Selleks sobivad enam sõmerad pudrud. Portsjoni suuruseks arvestatakse 100- 150g. Täidiste valmistamiseks kasutatakse sõmeraid putrusid. Kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks tihkeid putrusid. KALA, LIHA JA KÖÖGIVILJAD KALAROAD Kalaroad kuuluvad tervislikku toiduvalikusse, need on tunnustadud südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetavateks. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Praedut kalade juurde sobib serveerida: Külmi võisid Hollandi kastmeid Bernookastmeid Suitsutatud kala serveeritakseeel- või pearoana. Suitsutadud kalu serveeritakse ka külma eelroana. LIHAROAD
14. sajandil tekkisid gildide eeskujul meisterlauljate lauluvennaskonnad. 4.2 Toidud Saksamaa toiduainete valik on võrdlemisi meie võimalustega taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Paljud toidud antakse lauale paksu jahukastmega, liha ja kala on sageli hakkmassideks segatud. Tohutu palju võib leida klimpide, käkkide, hakklihatoitude retsepte. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga,juurde hautatatakse erinevaid köögivilju, väga populaarne on ka õunastruudel. 4.3 Maalikunst
pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutult või külmutatult. Kirjelda ettevõtte äriidee põhimõtteid, too näiteid Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Lehekülg 112-114 Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu.
tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Putrusid serveeritakse mitmeti. Hommikusöögiks pakutakse tavaliselt vedelaid või sõmeraid putrusid. Igale sööjale arvestatakse 200-250 grammi. Lisandina liha- või kalaroogade juurde sobivad sõmerad pudrud. Igale sööjale arvestatakse 100-150 grammi. Järelroana. Putrusid kasutatakse ka täidiste, kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks. Putrusid keedetakse pliidil, praeahjus või vesivannil. Putrude valmistamise põhitõed: 1. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. 2. Keeduvedelikku ja tangaineid on vaja mõõta väga täpselt. Ainult vedeliku ja tangaine õige vahekorra juures saadakse vajaliku konsistentsiga puder. 3. Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikusse lisamist. 4. Tangained lisatakse keevasse vedelikku. 5
suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid klientideni viiakse 54. Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine. Putrusid keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Putrusid võib serveerida hommikusöögiks, lisandina liha- ja kalaroogade juurde (sõmerad pudrud), täidistena (sõmerad pudrud), kottlettide, vormitoogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks (tihked pudrud) Putrusid keedetakse mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, kuskussi-, kruupidest ja hirsitangust. Kasutatakse ka pudruhelbeid, mis on valmistatud ühest teraviljadest või mitme teravilja segust. Sageli on ka lisatud helvestele kliisid. Helbeid valmistatakse tatrast, odrast, kaerast, nisust, maisist, nisust, rukist. Putrude keetmiseks kasutatakse ka rukki-, nisu- ja odrajahu.
Munast valmistatakse nuudleid. Mune võib suitsutada, tees keeta. Sojauba ja saadused sellest on levinud. Pähklid on tähtsaks valguallikas tavaliselt lisatakse toidule väikestes kogustes maitse ja tekstuuri andmiseks. 100 Kasutatakse hõlmikpuu pähkleid suppides ja hautatud toitudes; kreeka pähklit, mandleid, arahiisi ja kasupähkleid tavaliselt pruunistatakse ja praetakse enne tarbimist krõbedaks. Leib ja teraviljatooted. Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja kaer kasutatakse jahu kujul nuudlite, õhukeste pannkookide (nt kevadrullide) valmistamisel. Rasvained. Maapähkliõli, maisiõli ja sojaõli ning rapsiõli on tavalisemad
annaabi.ee 
