LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid. Kuresoo raba Kuresoo on Eesti suurim kuivendusest peaaegu mõjutamata raba liitlaam, mis asub Pärnu madaliku idaosas, veelahkmeala laugjal nõlval. Soo arenes liiva, saviliiva ja savise pinnase soostumisel kolletena. Kuresoo arengut on oluliselt mõjutanud teda piiravad tugeva uleujutusega jõed: Navesti, Halliste ja Lemmijõgi. Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis
Maismaaterritoorium jaotatakse enamasti kolmeks: Madal-Eestiks (loode ja lääneosa, saared), Vahe-Eestiks (edelast kirdesse kulgev metsane vöönd) ja Kõrg-Eestiks (Eesti ida- ja kaguosa). Madal-Eesti piirkonda iseloomustab lehtmetsade, mereranniku, saarte ja rannikujärvedega seotud liikide rohkus (näiteks kurvitsalised). Läänesaari käsitletakse mõnikord eraldi piirkonnana. Nende omapäraks on paljude soojalembeste liikide säilimine varasemast soojemast kliimaperioodist, kes mandrilt kadunud on. Vahe-Eesti aladega koos käsitletakse sageli Alutaguse ja Jõetaguse loodusmaastiku massiive. Iseloomulik paljude boreaalsete ja taigaliikide esinemine, samuti paljud suured inimpelglikud metsalinnud. Kõrg-Eestile on omane kultuurmaastike rohkus, suured metsamassiivid puuduvad. On mitmete avamaastikuliikide elupaigaks, leidub paljusid lõunapoolseid liike, kelle levila põhjapiir Eestit läbib. Eesti fauna uurimise ajaloost
Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo- leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri. Eriline vaatamisväärsus on Kuningamänd
numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05
(pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel;
Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid." [http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala] (16.03.08) Paukjärv- üks ilusamaid järvi Kõrvemaa looduskaitse alal Panga pank Keila juga- juga Harju maakonnas Keila vallas Keila-Joa alevikus. Keila juga asub Keila jõel. See on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas.
paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. 5 Eestis levinumad paljasseemnetaimed Eestis kasvavad paljasseemnetaimedest vaid okaspuud. Tuntuimad neist on kuusk, mänd ja kadakas. Harilik mänd ja kuusk ja on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui ka loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. 6 Eesti kaitsealused taimed Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide (kokku 11 liiki) kaitse vajalikkust juba 1920. aastal. 15 aastat hiljem kehtestati Eestis esimene looduskaitseseadus, mille alusel võeti kaitse alla 20 haruldast taimeliiki. 1979
täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks. Troopikapuud on näiteks: mahagon, tiikpuu, balsapuit, Brasiilia dalbergia, bolletrie, azobe, abahhipuu, merbau-intsia, Ramin, afseelia, vengepuu. 5.4. Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kavsab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetooudd liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimsea üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enimelidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud,
Umbes 1500 hektarilise pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid on ka mitu suurt laugasjärve (Kamarujärv, Keskmine Suujärv ja Suur Suujärv). Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Laudteel jalutades võib näha tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, huulheina ning kiduraid mände. Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid
Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne rühm ligikaudu 600 liigiga. Eestis kasvab looduslikult ainult 4 paljasseemnetaime, kuid lisaks neile võib siin kohata ka mitmeid sissetoodud liike. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu. Eestis kasvavad paljasseemnetaimedest vaid okaspuud. Tuntuimad neist on kuusk, mänd ja kadakas. Harilik mänd ja kuusk ja on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui ka loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks
jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets. Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja
Okaspuidus esinevad nad peamiselt üherealisena, lehtpuudel paiknevad aga mitme rea laiusena, paistes tangentsiaallõikes läätsekujuliste moodustistena. Joonis 33. Troopilised lehtpuud. Vasakul ja paremal rõngassooneline, keskel hajulisooneline lehtpuu 4.1 Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne)
Meie maapõu on rikas kivististe poolest. Neid uurides soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi. Eesti on küll väike, kliimaperioodist. Just paljude reliktide tõttu on Eestis saame teada, missugused elusorganismid elasid siin aga siinne taimestik mitmekesine tänu mitmekesisele palju haruldasi ja samas ka ohustatud liike.
Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimust (Seenemaailm 2011). 51 HARILIK JUGAPUU Iseloomustus ja kasutus Harilik jugapuu (Taxus baccata) (joonis 13) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljasokaspuu.Meie oludes moodustab ta harilikult üsna laia põõsa.Ta on jäänuk soojemast atlantilisest kliimaperioodist ning tunneb ennast looduses hästi vaid läänesaartel. Joonis 13. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele, et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete
annaabi.ee 
