PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja Lasse Joamets on
Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna ,,bänd" Küsimusi ja ülesandeid. 1. Milliste esituskoosseisude puhul pole tegemist ansambliga? 2. Tuleta meelde, millised muusikalised mõisted on veel seotud
Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga. Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880-
instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, keelpillikvartett, klaverikvintett, puhkpillikvintett. 5. Millise sõnaga on asendatud Mina tean! mõiste ,,ansambel“rock – ja Rahvamuusikat esitavat ansamblit popmuusikas? nimetatakse külakapelliks. 6. Millisest keelest on tuletatud Mina tean! muusikute arvust lähtuvad Rock- ja popmuusikas kasutatakse ansamblite nimetused? mõiste ,,ansambel“ asemel sõna ,,bänd“ 7
Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viimane oli K.Plink (tsello). Saal oli keskmise suurusega. Seal olid 2 suurt mängu kõlarit, valged seinad, mustad ja valged rulood, sinised toolid, 3 klaverit millest üks lava keskel teised kaks olid seina äärtes mustade katete all, 16 akent, 12 noodihoidjat, 27 prozektorit, 1 kõlar, saalis oli
kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi
Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul". Selle pala kandis ette Mari Adachi (vioola). Eriti huvitav selle teose juures oli see, et Adachi esitas seda pala kontserdimaja rõdul. Algselt oli see teos kirjutatud sooloks tséllole, aga 2009. aastal valmis ka soolo vioola seade. Viimasena kõlas aga Eduard Oja "Klaverikvintett". Kirjutatud 1935. aastal. See lugu võitis Eesti Akadeemilise helikunsti seltsi kammermuusikavõistluse. Selle komponeerimisega tegi ta aga algust juba siis kui ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Esmaesitus oli aastal 1936. Esitasid Elisabeth Leonskaja (klaver), Triin Ruubel (viiul), Adela-Maria Bratu (viiul), Nathan Braude (vioola), Theodor Sink (tsello). See pala oli väga huvitav, sest enamik osa teosest oli väga voolav ja rahulik, aga siis tulid sisse mõned tempo kiirendused
Seejärel lugu läks harmoonilisemaks ja pehmema kõlalisemaks. Vaheldus tugeva ja teravama kõlalise ning mahedama meloodia vahel. Edasi tuli hüppeline osa, mis oli kiires tempos ja mängiti valjult ja poolvaljult. Loo lõpupoole oli meloodia ning tempo rahulik, vaikse kõlaga ning kõrges registris. Arenes edasi teravaks, hüppeliseks ja jõuliseks, kuid lõppes rahulikult kolmkõladega. Viimasena mängiti suuremas koosseisus Ottorino Respighi kirjapandud teost, milleks oli Klaverikvintett f- moll P. 35 (1902). O. Resphigi oli itaalia helilooja, muusikateadlane, pianist ja viiuldaja. Teost esitasid viiulil Kati Meibaum ja Hans Christian Aavik, vioolat mängis Liisa Välja ja tsellot Marten Meibaum ning klaveril oli Karolina Zukova. Hääled kõlasid ilusti kokku ja esinejad mängisid hingega. Ottorino Respighi loomingus sarnanes Max Regeri omaga. Esitatud teose esimene osa oli Allegro. Esitus oli keskmises registris, keelpillid mängisid alguses rahulikumalt ja voolavamalt
PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Instrumentaalmuusikas nimetatakse pillikoosseise järgmiselt: Keelpillitrio viiul, vioola (alt I, II), tsello Klaveritrio viiul, tsello, klaver Keelpillitvartett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Klaverikvintett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Samas sageli kasutatakse ,,ansambel" nimetamiseks erinevaid sõnu nagu; rock- ja popmuusikas ning levimuusikas sõna ,,bänd". Rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks. Üheks ansambliliigiks võib nimetada sõna ,,stomp" (inglise keeles trampima, trampides tantsima), kus rütme lüüakse jalaga või madistatakse erinevate esemetega nt: harjad, ämbrid, prügikonteinerid,
sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett Polüfoonia ja Fuuga See on mitmehäälsus, kus ühendatakse iseseisvad võrdõiguslikud hääled. Luuakse kompositsioonitehnika põhjal mida nimetatakse kontrapunktiks. Fuuga on polüfoonilise muusika täiuslikem vorm. See on välja kasvanud kaanonits. Fuugas astuvad hääled sisse sama teemaga erinevatel aegadel. Kaanonis on kõikide häälte meloodiad algusest lõpuni
töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1
keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tselloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tsello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe,
18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tšelloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tšello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne
meistrina. Oja on partituuri lisanud märkuse: ,,See on ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale". Teos on impressionistlikult õhuline. Ojale iseloomulikult on ta siin ühendanud äärmiselt erinevad karakterid. See on küll lühiteos, ent palju sisutihedam ja värvikam kui nii mõnigi ulatuslik sümfoonia. Oja helikeel oli 1930. aastatel uuenduslik. Ta katsetas kunstlikult konstrueeritud helilaadidega, mis lisas mitmetele teostele huvitava kõlalise koloriidi (Klaverikvintett, ,,Vaikivad meeleolud"). Tema muusika on väga fantaasiarikas, leidlik, eriliselt sugestiivsete kujunditega, nagu kosmosefantastikast inspireeritud ,,Aeliita süit" (III osa Magatsitlite tants). Klaverikvintetti oli Oja alustanud juba muusikakooli ajal, põhiline osa tööst valmis aga pärast kooli lõpetamist. 1935. aastal Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi korraldatud kammermuusika võistlusel pälvis teos I koha. See on erakordselt pingeline ja terviklik teos,
Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann). Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia. Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. Tähtsus, mõju Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos
3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal) TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver + viiul + tsello; klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) trio 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tsello) keelpillikvartett kahele viiulile (I ja II viiul), vioolale (ehk altviiul) ja tsellole kirjutatud 4-osaline sonaaditsükkel instrumentaalkontsert 3-osaline sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga, 4-osalisest sonaaditsüklist koosnev kontsertteos sümfooniaorkestrile, mille esimene osa on sonaat-allegro vormis. 12
Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann). Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia. Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. Schuberti laulutsüklid 1. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost
Barokiajastu iseloomulikem osa basso continuo (generaalbass) hakkas kaduma. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli- 4 (algul klavessiini-, hiljem kvarteti-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi keskel tegutsesid Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameisteroli Johann Stamitz (1717-1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühisedbassihäälenatsellod ja kontrabassid). Suurim uuendusoli agakeelpillidegaühendatud
Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann). Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia. Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. 9. Tähtsus, mõju. Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos
Beethoven, kes liitis rühmaga tromboonid. 6 . Sonaadivorm Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm). 16 6.1 Kammeransamblid, zanrid, vormid 18. sajandi II poolel. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett). Impoviseeriv klahvpill võidi asendada ka vioolaga(harmoonikilst täitehäält mängiv), nii sai tavalisest barokktrio(2 viiulit, klavessiin, tsello) ansamblist keelpillikvartett(2 viiulit, vioola, tsello). 17 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770. 90. aastatel). 8. Beethoveni looming.
annaabi.ee 
