ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale). Müüjakeskne klauslite valik (FCA, FAS, FOB) – kasutatakse lihtsalt müüdavate kaupade korral (defitsiitsed tooted, tooted ilma järelhoolduseta jms.) FAS - tarneklausel, ingl.k. Free Alongside Ship (franko laeva kõrval), st müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile piki laeva parrast - sellest hetkest lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt üle ostjale (mõeldud kasutamiseks laevaveol)
vastab 3-täheline lühend inglisekeelsest nimetusest (FOB = Free On Board, DAT = Delivered At Terminal). • Klauslid jagunevad sisemise loogika järgi rühmadeks: E, F, C ja D-rühm. Kodune ülesanne • Tunnis koostatud rühmadel on ülesandeks läbi töötada kokkulepitud osa klauslitest (E, F, C, D) • Valmistage nädal #4 seminaritunniks ca 15 min ülevaatlik ettekanne oma teemast, põhiküsimused: – Mille poolest teie tüüp teistest erineb? – Klauslite iseloomustus – Millal millist klauslit kasutada? – Näited rakendustest, tüüpprobleemid • Et E sektsioon on pisut lihtsam, siis lisaks: – Inkotermide üldiseloomustus, ajalugu. – Miks Inkotermid on kasulikud? – Mida klauslid täpselt reguleerivad, mida mitte? • Ülesande põhjalik sooritamine annab 6% hindest. • Üleslaadimisel piisab slaidiesitlusest • Allikad: internet, õpik Hindamise reeglid • Grupid moodustatakse nädal #2 seminaris
riskid kuni punktini, kus kaubad on ostjapoolseks maha laadimiseks valmis. DDP(Delivered Duty Paid, named place of destination) – müüja vastutab kaupade veo eest nimetatud kohta ostja riigis ja tasub kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sh riigilõivud ja impordimaksud. Ostja vastutab mahalaadimise eest. See tingimus seab maksimaalse vastutuse müüjale ja minimaalse vastutuse ostjale. 3. Klauslite kasutamine Klausleid DAT ja DAP kasutatakse sellel juhul, kui kaup või last on tarnitud ja makstud müüja nimetatud sihtkohani, aga ostja tasub tollimaksu. DDP kasutatakse juhul, kui kaup või lasti on tarnitud sihtkohani ning müüja tasub kaubaveo eest koos kõikide tollimaksudega. 4. Tüüpprooblemid, näited rakendustest Enne tarnimist võtab tarnija endale kogu vastutuse. Ta peab tootma kaupa, sõlmima lepingu
võib öelda, et Eesti varjupaiga noor seadusandlus vastab enamikele EL õigusnormidele, mis puutub õigust rahvusvahelise kaitse saamisele. On aga märkimisväärne, et paraku on enamikel juhtudel Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse autorid kasutanud nn miinimumstandardeid, kitsendades vahel isegi rahvusvahelise kaitse käsitlusala, mis on niigi välja kujunenud juba vana Pagulase seaduse rakendamise käigus. Veel enam, vahel tekitab suure osa EL varjupaiga direktiivide klauslite sõnasõnaline kordamine olukorra, kus asjakohaste normide kõrval jäid Eesti seadusandlusse ka direktiivide lüngad. Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja meetodid EL-s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesüsteem per se, vaid pigem parendada EL
kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse? Eriväljavõtmisõigused on Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse analoogiliselt ECU-le nn. Valuutakorvi põhimõttel. 39. Mis vahe on Incoterms ja Combiterms tarneklauslitel? Incotermsi klauslite tarnekulude jaotust käsitlevad osad jäävad liiga üldsõnaliseks. Ei saa kindlasks määrata , milliste tarnekulude eest maksab üks või teine lepingu osapool. 40. Mis vahe on konossemendil (Bill of Lading) ja mereveokirjal (Sea Waybill) Mereveokirja puhul peab vedaja andma kauba üle üksnes dokumendile märgitud isikule, konossemendi puhul võib kauba anda üksnes isikule kellel on originaal konossement ette näidata. 41. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust
laadimise eest väljasaatmisel ja kannaks kõiki selle laadimise kulusid ja riske, peaks see olema selgeks tehtud sellekohase otsese sõnastuse lisamisega müügilepingusse. EXW ei tuleks kasutada, kui ostja ei ole võimeline ei vahetult ega kaudselt täitma ekspordi formaalsusi sellisel juhul tuleks kasutada FCAd, et müüja nõustub oma kulul ja riisikol laadima. Frühm põhivedu tasumata Frühma klauslite puhul peab ostja samuti kaubale järele tulema, sest kauba üleandmine toimub kokkulepitud punktis müüja maal (FCA), lastimissadama kail laeva kõrval (FAS) või hetkel, kui kaup ületab reelingu lastimissadamas (FOB). Kauba veo korraldab ostja. Frühm põhivedu tasumata FCA (Free Carrier) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud (veofirma) asukohta,
küsimustes. Vältimatult mõjutavad sotsiaalsed huvid sõlmitavaid lepinguid. Üldrahvalik kollektiivne tingimine elimineerib suure osa palk-palga inflatsioonist (USA-le probleem). Teiseks ei kehti kummaski riigis ka COLA klauslid. See mitte ainult ei hoia palkade tõusu kooskõlas tootluse kasvuga, vaid takistab ka tugevatel ametiühingutel läbi viia suuremaid palgatõuse kui ühinemata töölistel. COLA- klauslite kõrvalejätmine jaotab ühtlasi välispidistest varustussokkidest tingitud reaaltulu kaotused ühiskonnas õiglasemalt. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz H i t ! Hoiatus! Katsed rakendada sama majanduspoliitikat eri kultuurides on väga riskantsed. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldused: 1
3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 28; RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5- 05, p 9; 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 32), eelistatakse terminoloogilise selguse huvides järgnevalt põhiõiguste vastavate klauslite tähistamiseks erinevalt varasematest väljaannetest seadusereservatsiooni sünonüümina terminit „piiriklausel”. Lähtudes § 11 esimeses lauses ja § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tohib seadusandja põhiõigusi piirata ainult siis, kui PS seda lubab. Lihtne piiriklausel ongi lihtvolitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks. Näiteks on Riigikohus tabavalt märkinud: „Kuna Põhiseaduse § 32 teises lõikes pole nimetatud eesmärke, mis õigustavad omandi vaba valdamise,
valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. Seatud eesmärkide saavutamiseks korraldab ELEA istungeid, koostab ettekandeid, teeb koostööd Eesti ning teiste riikide organisatsioonide ja ametiisikutega. Assotsiatsioon on mittetulundusühing. 16.Incoterms tarneklauslid Kiisler ptk 8 lk 263-269 Märksõnad: mille jaoks, miks kasutatakse, miks on universaalsed, mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom Milleks? Incoterms’i hea tundmine on vajalik kõigile väliskaubandusoperatsioonide osalistele, võimaldades oluliselt tõsta nende professionaalsust läbirääkimistel, lepingute sõlmimisel ja täitmisel. Tõstab lepingu koostamise: kiirust kvaliteeti ühist arusaama Miks on intorems tarneklauslid reguleerivad? Incoterms on müügilepingu
Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Mida ei reguleeri? Valuuta ja finantstingimusi Arvelduste korda Lepingu rikkumise sanktsioone Pretensioonide esitamise korda Vaidluste lahendamist, kohtualluvust, rakenduvat õigust Klauslite jagunemise põhimõte- 7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery) FCA – Free Carrier (named place of delivery) Võimaldab kasutada kõiki veoviise Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas Müüjal puudub veolepingu kohustus
within the European Single Market, including the freedom to choose residence in any country within this area. AETR - The European Agreement Concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in International Road Transport ( AETR ) rules are now the same as the EU rules on drivers' hours. Incoterms tarneklauslid Kiisler ptk 8 lk 263-269 Märksõnad: incotermsi tarneklauslid - mille jaoks, miks kasutatakse, miks on universaalsed, mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom Müügilepingus: maksetingimused k.a lisakulud, kohaletoimetamise aeg, tarneklausel, veo korraldajad Tarneklausel – täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõik ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Sihtkoha nim, kus müüja tarnega seotud kohustused lõppevad ja viide kasutatavatele tarnetingistele ning versioonile. Incoterms:
Transpordi õiguslikud asjaolud Kiisler ptk 8 lk 259-262 Vt ülesanded seminarist Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR) Incoterms tarneklauslid Kiisler ptk 8 lk 263-269 Märksõnad: mille jaoks, miks kasutatakse, miks on universaalsed, mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom Reguleerivad kauba tarnimise kulu ja riski jaotamist müüja ja ostja vahel E (max müüjakeskne) F (võrdlemisi müüjakeskne) C (tunduvalt ostjakesksem) D (ostjakeskne) Miks kasutatakse? Aitavad mõista ostjate ja müüjate vahelisi õigusi ja kohustusi Eesmärgiks on ühine ja kiire arusaam vastavatest? õigustes ja kohustustest Välditakse arusaamatusi, mis tulenevad keelest ja tavadest
esimesest andmehulgast on ühendatud kõigi ridadega teisest andmehulgast. Ntx: SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi FROM Tootaja CROSS JOIN Osakond; Relatsioonialgebra operatsioon "Theta join" SQL'i vana süntaks (1) : 10 FROM Tabel1, Tabel2 WHERE Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2 Reegel tabelite kirjete ühendamiseks (join) päringus: nn. joini tingimuste (WHERE-klauslite) minimaalne arv = tabelite arv - 1 SQL'i uus süntaks (2) : FROM Tabel1 INNER JOIN Tabel2 ON Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2 Võrdlusoperaator võib olla: "=","<", ">", "<=", ">=", "<>", "BETWEEN" Inner join tagastab kahe tabeli põhjal moodustatud kirje juhul kui see väärtus(ed) mis on esimese tabeli joinis osalevas veerus(veergudes) sisaldub ka teise tabeli joinis osalevas veerus(veergudes). Kui kirje mingis tabelis ei
Iga prahilepingu tüüpvormis on kahte tüüpi klauslid: 1. Üldised ehk äriõiguslikud klauslid, mis on muutmatud kõikide tehingute jaoks. Nende hulka kuuluvad näiteks jääklausel, sõjaklausel, streigiklausel, pandiõiguse klausel, vedaja vastutuse klausel, arbitraažiklausel jt. Nende klauslite tekst on juriidiliselt korrektne ning sisu ei ole tava- liselt läbirääkimiste objektiks. 2. Klauslid, mis määravad iga konkreetse lepingu tingimused ja enamik neist on poolte läbirääkimiste objektiks. Kõnealuste klauslite hulka kuuluvad näiteks laeva ja kauba kirjeldus,
annaabi.ee 
