*jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih.kõige paksemad. Elektrokardidiagrammi järgi saab iseloom. südame tööd.
ndatel. Too oli küll 8-bitine ja 11 kHz, ning heli küll ei olnud eriti kiita, kuid oli suur samm edasi. Helikaardid tänapäeval Tänapäeva helikaardid on palju võimsamad juba, ehk siis kuni 64 bitised. Lisaks sisemistele helikaartidele, on hakatud tegema ka välis-helikaarte millel on USB ots, ehk siis saad igalpool kaasa võtta kuhu vaja, ning näiteks LAN-Party'del väga hea kasutada. Helikaartidel on koguaeg olnud vähemalt üks väljund pesa, ehk siis kõlaritele/klappidele (indikaatori värv on laimi roheline), lisaks on enamustel helikaartidel veel mikrofoni väljund (roosa), subwoofer'i väljund (oranz) jne... kuid tänapäeval on hakatud lisama veel gameport'e, sinna saad ühendada näiteks klaverklahvistiku millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse. Helikaarte on kahte tüüpi FM Synthesis ja Wavetable, aga FM Synthesis on kehvem sest sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, ning heli ei kõla eriti loomulikult samas kui
töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku
lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend 2.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli
Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu Venoosne veri jõuab südamesse tänu tassitaolistele klappidele, skeletilihaste tööle ja kõhu- ning rinnasisesele rõhule Lümfisüsteem Kui kapillaarid viivad kudedesse aineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku kui nad toovad See on lümfisüsteemi tähtsus Lümfisüsteemi ehitus Kõige väiksemad lümfisooned on lümfikapillaarid, millest lümf liigub lümfisoontesse, siis lümfijuhadesse, mis viimaks suubuvad veenidesse Lümf voolab vaid ühes suunas ja kui miski
sisemine toru otsaga vastu välimise toru ülaotsa välja. Tihendi alumine painduv rõngakujuline riba toimib ka tagasilöögiklapina takistades gaasi sattumist välimisest torust sisemisse kuid võimaldades voolata õlil sisemisest torust välimisse ja hoides seega gaasisurve vaid välimises torus oleval õlil. Sellise ehitusega amordid tagavad väga sujuva sõidu ja rooli täpse töö, kuid taas lisaks õrnadele klappidele on juures üks kriitiline element selle erilise tihendi näol, mis peab olema hoolikalt välja töötatud ja täpselt paigaldatud, et asi toimiks nagu raamatus ette nähtud ja kaua. Mis on mõistagi kulukas ning millele säästuvariantide puhul sellist tähelepanu ei pöörata. Ühetorulised (monotube) kõrgsurvegaasiamordid - Ühetoruline amort töötab samuti edasi-tagasi õlis liikuva kolviga. Aga sellel puudub klapisüsteem, mis on kahetorulise amordi sisemise toru põhjas
Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud)
B 4 määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge kvaliteediga õlid otse sissepritsega mootoritele B 5 määrimisomadusi hästi säilitavad madala viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C Väntvõlli kaelas 100.....170*C Mootori karteris 80....150*C Nukkvõlli juures 80....110*C Mootoriõli tekitab sadestusi Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide põhjadele, klappidele, kütusepihustitele koguneb TAGI (350...400*C) Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes Pikad õlivahetus perioodid Õlitussüsteemi vead
lühenditega PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastist esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhku juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asendi määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa P ja N asendis sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehhaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paraleelselt j nende ülesanne leevendada sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks,
teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid:
toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (mitu erinevat juhtimismeetodit koos). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendiga juhtimist. 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur. Plussiks on see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes. 3.1.4.2 Võimendusega jaoti juhtimine Võimendusega juhtimise korral juhitakse abijaotit, mille kaudu toimub pneumojaoti juhtimine. 3.1.5 Pneumojaotite juhtimiseks kasutatavad tingmärgid
Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid. Need avanevad vaid vere voolu suunas. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Koja-vatsakeseklapid koosnevad hõlmadest, teised taskutaolistest poolkuuklappidest. Kodade ja vatsakeste vahel olevatele südame hõlmastele klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. 4 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS VERI Veri on vedel sidekude, mis inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses (toob kõikidele elundite
juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Töörõhu maksimum Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Käiguvaliku siiber Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri
3) Klapipesa 4) Jahutus vee kanal 5) Nookur 6) Klappide survepukk 7) Reguleerimis polt 8) Vedrud 9) Vedru tugitaldrik 10) Koonuseline lukustusrõngas 11) Ringlõikes 12) Klappisäär 13) Kooniline faas 14) Klapipeast 15) Rotocap- mehhanism 27 2.2.6.3 Tõukurid ja nookurid Tõukur ja nookur on klappide avamis ja sulgemis mehhanismid. Nukseibis läbi tõukuri ja tõukiri varda nookur annab tõuke läbi klappide survepukki klappidele. Nookurid sarnanevad sisse- ja väljalaskeklappidega, sisse on puuritud õlikanal määrdeõliga varustamiseks. 1) Nookur 2) Tõukuri varras 3) Tõukur 4) Rull 5) Nukkseib 2.3 Peamasina teenindavad süsteemid 2.3.1 Kütusesüsteem
Anduri elemendiks on vedelikutundlik takisti: kui anduri takisti "jääb kuivale", suureneb tema takistus tunduvalt. Kütuselisandi minimaalse taseme andur Kütuselisandi pump 6.Kaitseklapp: Võimaldab kütuselisandi paagi ühendust välisõhuga, sõltuvalt kütuselisandi tasemest paagis: hoiab ära hõrendust paagis kütuselisandi taseme alanemisel ja rõhku kütuselisandi tankimisel. Samas on aga tänu klappidele süsteem hermeetiline, mis kaitseb paaki tolmu ja niiskuse eest. Kaitseklapi paiknemine: Kaitseklapp 14 Välisõhk Surveklapi vedru Hõrendusklapi vedru Surveklapp
Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). 3.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. 3.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli
S klapi ristlõike pindala. P rõhulang reguleerimisorganil. P1 rõhk enne reguleerimisorganit. P2 rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes
P1 rõhk enne reguleerimisorganit. P2 rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes
võtta meetmed mootori iseenesliku, juhusliku pöörlemise vältimiseks (lülitada sisse võllipeli, rakendada võllipidurid jne). - Demonteeritud detailid ja osad tuleb paigutada stabiilselt ja kinnitada kindlalt. - Enne tööde teostamist diiselmootoril tuleb käivitusseadmetele paigaldada hoiatussildid „Mitte käivitada, töötavad inimesed“. Käivitusõhuballoonide- ja magistraalide vastavatele klappidele tuleb paigutada hoiatussildid „Mitte avada, töötavad inimesed“. - Enne tööde teostamist elektriajamiga mehhanismidel, peab elektromehhaanik mehhanismi käivitusseadmetest eemaldama, kaitsmed ja peakilbi välja lülitama. - Mootorite pööramist võllipeliga võib teostada ainult vahimehhaaniku loal, seejuures veendudes, et liikuvate osade juures ja mootori karteris pole inimesi.
6.2.4.3 Pneumojaotite juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist (vt. Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid). 69 Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes (vt. eelnevatel seledel esitatud pneumojaotid). Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti juhtimine ( seled 75 ja 76).
Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator, ventilaator, veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega. 9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud. Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb. Kui need detailid jäävad jahutamata või on jahutus puudulik, siis võivad mootori normaalset tööd häirida järgmised põhjused: 1-õli määrimisomadused halvenevad. Selle tagajärjel suurenevad hõõrdekaod, kiireneb detailide kulumine ja suureneb õlikulu. 2-tekivad võimalused töösegu enneaegseks süttimiseks ja detonatsiooniks 3- vähenevad liikuvate liidete lõtkud ja kujuneb võimalus liikuvate detailide kinnikiilumiseks.
6.2.4.3 Pneumojaotite juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist (vt. Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid). 69 Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhu rõhu suhtes (vt. eelnevatel seledel esitatud pneumojaotid). Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti juhtimine ( seled 75 ja 76).
jooksul reesuskonflikti ennetamiseks anti-D-immunoglobuliini- ainet, mis takistab reesuspositiivsete punaliblede vastaste antikehade teket. Sel juhul ei teki antikehasid ega reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul. 20. Südameklapi rikked- Südameklapiriketest põhjustatud vereringehäired Südameklappe kahjustavad kõige sagedamini endokardiidid, mis on enamasti nakkusliku päritoluga. Põletiku levimist klappidele soodustab nende nõrk verevarustus ja rikkalik sidekoe esinemine. Tekkivad muutused: 1. Klappide puudulik sulgumine e. insufitsientsus kui osa klapist on hävinenud või suistiku ümbritseva sidekoe vohangu kootudes venitatakse suistik laiemaks. Südame laienemisest tingitud puudulikku klappide sulgumist nimetatakse suhteliseks klapipuudulikkuseks. 2. Suistiku ahenemine e. stenoos klappide servapidi liitumisel, kokkukasvamisel.
Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.). Hõõrdu- Kolvi alumine osa ehk jühtpind 5 tagab kolvi laperdami- mise vähendamiseks on detaili sisepind hoolikalt lihvitud seta liikumise silindris. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad- nn. kolvisilmad. Nendesse
annaabi.ee 
