tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid Huvitavaid fakte Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis.
keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega keraamika sisaldab poore Komposiitmaterjale liigitatakse maatriksi järgi? metallmaatriksiga plastmaatriksiga keraamilise maatriksiga süsinikmaatriks Komposiitmaterjalide armeerimisel kasutatavate klaaskiudude peamised valmistamisviisid on? Klaaskiudude tõmbamine klaasimassit läbi tõmbesilma Klaasikiudude tõmbamine kuumutatud klaasitoorikust Klaasikiud pikkusega kuni 50 mm saadakse sulatatud klaasimassi pihustamisel õhu-, gaasi- või aurujoaga. Komposiitmaterjalide mehaaniliste omaduste määratamisel tuleb arvestada järgmiste kitsendustega? Komposiitmaterjalide mehaanilisi omadusi määratakse ainult kindlas suunas Arvestada tuleb komposiidi valmistustehnoloogiat, mis mõjutab omadusi laboratoorse teimi tulemusel määratud omadused on reeglina mõnevõrra paremad kui reaalsete detailide katsetam Termorekatiivse vaigu (maatriksi) kõvenemise staadiumideks on? Vedel seis toatemperatuuril
piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad *Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). *Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. *Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal: pronksiaeg), joodised, tüpograafilised sulamid. *Indium-tina-oksiidi (ITO) kasutatakse elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena. *Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil (Pilkingtoni protsess). *Tina on jootemetalliks.. *Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke. *Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid. Huvitavaid fakte ·Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga
Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5. Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid: 9 · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (1500o C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (1000o C) -lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel,
Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal: pronksiaeg), joodised (levinud 63% tina-37% pliid), tüpograafilised sulamid. Indium- tina-oksiidi (ITO) kasutatakse elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil (Pilkingtoni protsess). Tina on jootemetalliks. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. 3 Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke.
Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne temperatuur 1400-1500 kraadi. Madalama temperatuuriga ei ole võimalik kuidagi toime tulla, sest
raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi
Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid – klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Ranged nõuded lähteainete luhtusele, kuigi lähteained ise on suhteliselt odavad, ei ole ainuke asjaolu, mis klaasi hinda tõstab. Klaas on ka väga energiamahukas materjal:
Suurbritannias levis käsitööharrastus. Kunstnikud, kes propageerisid käsitööd. Esemed pidid olema funktsionaalsed, kvaliteetsed. Ühtse stiili saamiseks peeti oluliseks ornamentikat. René Lalique 1860-1945 Prantsuse hinnatuim juveelikunstnik, kes valmistas eksklusiivseid ehteid jõukatele daamidele. ?mile Gallé 1840-1945 Prantsuse klaasikunstnik, kes tegi klaasiga tehnoloogilisi eksperimente, kus poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament. Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind.
metallmaatriksiga 25% 2. plastmaatriksiga 25% 3. keraamilise maatriksiga 25% 4. süsinikmaatriks 25% Score: 10/10 7. Komposiitmaterjalide armeerimisel kasutatavate klaaskiudude peamised valmistamisviisid on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Klaaskiudude tõmbamine klaasimassit läbi tõmbesilma 33% 2. Klaasikiudude tõmbamine kuumutatud klaasitoorikust 33% 3. Klaasikiud pikkusega kuni 50 mm saadakse sulatatud klaasimassi pihustamisel õhu-, gaasi- või aurujoaga. 34% 4. lõigatakse laseriga tahkest klaasist -50% Score: 5/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine -33% Score: 10/10 9. Komposiitmaterjalide mehaaniliste omaduste määratamisel tuleb arvestada järgmiste kitsendustega?
Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24)
Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp.
liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [2] 16. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid
klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja
20. Keraamika liigid (ehituskeraamika, tulekindel x 9 x 1,5 m ning ta võib mahutada kuni 1400 tonni keraamika jt.), keraamikatoodete valmistamine. sulaklaasi. Vajalik temperatuur vannis saadakse Betoon: segu tsement:liiv:killustik mahulises vahekorras gaasilise või vedelkütuse põletite abil, mis asuvad 1:3:6 + vesi võlvi all klaasimassi kohal. Vannahjud on Raudbetoon - sama, aga armeeritud raudvarrastega, regeneratiivsed - põlemisgaaside soojus antakse tõmbetugevuse tõstmiseks (betoon töötab hästi survele) sisenevale küttegaasile ja õhule tulekindlates Aluminaattsemendid - tehakse lubjakivist ja boksiidist täidistornides. (puhas Al2O3)
Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel,
kasutatakse niisketes ruumides b) Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka niisketes ruumides (vannitoad). 18. TEKSTIILITAPEEDID kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 19. 49. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid 20. Klaasi toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse jm omaduste andmiseks. 21. Klaasi tootmine: 1. klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500C 2. klaasile kuju andmine a. klaasi puhumine b. lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasmassist c. klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas d. lõikamine 3. tooriku lihvimine ja poleerimine 4. klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine. 22. 1. KLAASPAKETID valmistatakse 2st v enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas v kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse
[11] 3 ERINEVAD SISUTSUSKLAASID 3.1 Klaasid sisedisainis Kui sa tahad luua ainulaadseid ruume, siis klaas pakub selleks väga palju võimalusi klaasist trepid, klaaspiirded, dusivaheseinad, klaasist uksed, peeglid, dekoratiivklaasid, liug- ja lükanduksed, köögi taustaklaasid, prinditud klaasid ja ahjuklaasid jne. Lisaks eelnevale pakume kõiki klaasitöid vastavalt sinu soovidele. [12] 3.2 Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi juba klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [12] 3.3 Matistatud klaasid 3.3.1 Satiin klaas
mullpolümeeriga, mis muudab ta reljeefseks. Heli summutavad tapeedid on faktuuritud karvastatud kihiga. Peale selle kasutatakse veel siseruumide kujundamiseks nn viimistluskangaid, st vastavate ainetega impregneeritud kangaid. Nendele kangastele esitatakse nõuded süttimistundlikkuse ja määrdumiskindluse suhtes, samuti on oluline nende servade sirgus ja kanga kvaliteedi ühtlus. 48. Klaasi valmistamine- põhilised viisid Põhilised klaasivalmistamise viisid: *Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) *Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed
6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt – sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt – muutub rabedaks Klaasidetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Kasutatakse pressimist, puhumist ja tõmbamist
Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine:
Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine:
isolatsiooniomadusi. Isolatsiooniomaduste parandamiseks lisatakse leelismetalle sisaldavatele klaasidele raskmetallide oksiide. Spetsiaalsed klaasisordid on sellised, mida saab kokku joota metallidega. Nad kannavad selle metalli nimetust, millega neil on võrdne joonpaisumistegur (metallidel on üldiselt suur joonpaisumistegur). Tuntumad on plaatinaklaas, molübdeenklaas ja volframklaas. Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas, mida saadakse kristallisatsioonitsentrite sisseviimisel klaasimassi. 3.2.6 Keraamilised materjalid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mis on valmistatud savi või temaga sarnaste materjalide baasil. Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3 ·2SiO2 ·2H2O ehk Al2(Si2O5)(OH)4. Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril.
Klaasistumistemperatuuril (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 8-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa*s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
mahu muutu (joon 12-18). Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist.
Vinüültapeedid- paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC, köök). Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannituba. Tekstiiltapeedid- kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusel lamineeritud riidest. 61.Klaasi lähtematerjalid- liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd Tootmine- Klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500 kraadi; klaasile kuju andmine; tooriku lihvimine ja poleerimine; klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine; lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel; pressimine ja stantsimine- klaasplokk ja läätsed; ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine- klaasikiu valmistamisel Klaaspaketid- valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse
Teostatakse automaatseadmetega. Kunstiline ja keeruline puhumine toimub käsitsi. 3)tõmbamine- aknaklaasid, torud ja vardad. Veel Klaasisorte: 1) värviline klaas- saadakse oksiididest: Cao, Cr2O3, MnO, UO2. ; 2) karastatu klaas- kiire ja ühtlane jahtumine, külma õhu joas. Raskesti purunev.; 3) klaaskeraamika- kriatalliseerunud klaas. Väike ruumipaisumistegur, suurem soojuvusjuhtivus, mehaaniliselt tugev. Nt keedunõud. Selleks tuleb viia klaasimassi lisandeid, mis tekitavad kristallisatsiooni idusid. 15.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks.
Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. · Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. · Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel,
Konts H2SO4 (külmalt) → roheline lahus (polümeersed katioonid Se82+) seismisel → Se42+ (kollane lahus) HNO3: vt. eespool 3.22.4. Toodang, kasutamine Maailmatoodang ca 1700 t/a (ilma postsotsial. riikideta) - paljundusaparaatide valgustundlikud kihid (amorfne Se) - pooljuhtmaterjal (hall Se): dioodid, fototakistid - terase lisand (paradab struktuuri, 0,2-0,3% Se) - klaasi värvitustamine (5-6 g Se 1t klaasimassi kohta) punased klaasisordid must klaas (0,6% Se + 0,1% CoCO3) - keraamikas: värvilised glasuurid savianumatele - S + Se: kummi vulkaniseerimisel - herbitsiidide, insektitsiidide tootmiseks 3.22.5. Biotoime Se ühendid on väga mürgised Se lihtainena (tahkelt) on vähemmürgine, kuid aurud on väga mürgised Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul (kandub toitumisahelas edasi) - Ohtlikud on isegi taimed, mille kõrgenenud Se-sisaldus on normaalne
annaabi.ee 
