Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega vundamendile ja postidele toetuvad talad ja laagide otsad võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga. Seejärel põrand soojustatakse. Enne soojustuse paigaldust tuleb laagide vahele abiliistudele ja/või hõrelaudisele paigaldada tuuletõkkekiht. Selleks sobivad antud juhul kõige paremini niiskusele vastupidavad mineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid (nt Rockwooli kivivillast plaadid paksusega 20...30 mm). Laagide vahele paigalda- takse Thermolani klaasvillarullid või Rockwooli kivivillaplaadid kogupaksusega vähemalt 200 mm, vajadusel mitmes kihis, nt 50 + 150 mm või 100 + 100 mm. Eriti tähelepanelik tuleb olla vundamendi-laagide-talade kokkupuutejoontel ja hoone nurkades, kuhu sageli kipuvad jääma soojustamata kohad, mis tekitavad hiljem põrandal külmasildu. 5
eluea. Suur pluss on lihtne käsitlemine: teda saab noaga lõigata, on vastupidav painutamisele ja väänamisele. Kasutust leiavad klaasvillatooted isolatsioonimaterjalidena põrandate, seinte, lagede, katuste ja pööningute soojustamisel. Siseruumides kasutatakse ripplagedena ning torustike ja mahutite isolatsioonimaterjalina. Eestis on kõige enam levinud "Isover-klaasvill". 4.2 Kivivill Kivivilla valmistatakse looduslikust kivimist. Kivivillast rääkides rõhutatakse ikka ja jälle tema mittepõlevust ja kõrgete temperatuuride taluvust, vähest niiskumist ning vastupidavust deformatsioonile. Kivivill on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik, mis talub temperatuuri üle 1000° C. Kivivilla kiud on mittesüttivast materjalist, sideaine hakkab aurustuma , kui temperatuur tõuseb üle 250° C , kuid aurustumine ei riku kivivilla struktuuri: tänu sidususele ja kihilisusele püsivad kiud koos, kaitstes allolevaid materjale.
Paroc Group 2008. aasta käive oli 446 miljonit eurot ja personali hulk 2332. Paroc Group omanikeks on mitmed institutsionaalsed investorid ja väikeaktsionäridest ettevõtte töötajad.[4] 2.3 Rockwool Grupp Rockwool Grupp loodi 1909. aastal. Hetkel töötab grupis enam kui 8500 kõrge kvalifikatsiooniga inimest. Rockwool grupp haldab 23 tehast kolmel mandril, aga kogu maailmas on loodud kontorid, mis teevad aktiivset koostööd turustajate ja partneritega. Seega jõuavad kivivillast tooted peaaegu igasse maailma riiki. Grupi peakontor ja peamised keskkonnakaitse-, teadusuuringute ning tootearenduse osakonnad asuvad Taanis Hedehusene linnas Kopenhaageni lähistel.[5] 3 Tootmine Kivivilla toormaterjaliks on vulkaanilised kivimid, lubjakivi või dolomiit, energiatekitajaks koks. 3 Knauf Grupp. (2006). Knauf Insulation[WWW]. http://www.knaufinsulation.ee/et/knauf-grupp.(29.04.2010). 4 Firmast. (1997). Paroc [WWW]. http://www.paroc
Katsekeha soojusjuhtivustegur D [] d [] A 0,040 145 B 0,039 112 C 0,035 44 3. Katsetamine Testimise seadistus koosneb plastkarbist avatud katusega, kuhu pandi kivivillast proovikehad. Kõik katsekehad olid 100 mm paksusega ja 300x300 mm pinnaga. Seinad ja põhi olid isoleeritud 40 mm paksuste XPS plaatidega väljastpoolt ja kaetud veel alumiiniumfooliumiga, et vältida igasugust kaalu suurenemist ümbritsevast õhust seintesse imetava veeauru tõttu. Lisaks asetati kolm niiskuse ja temperatuuri sensorit katsekeha välimistele külgedele ja keskele, mis andis
tingimustes 0,5% selle kaalust. Arvesse tuleks võtta vee mõju seda paigaldades. Soovitatavalt tuleks konstruktsioonides kasutada ka auru ja õhutõket. Järgnev pilt kirjeldab kivivilla ja puistekivivilla tootmisprotsessi: (Pildi originaal aadress asub siin: http://www.slg.jp/e/slag/product/rockwool.html) 9 Umbes 95% kivivilla toormaterjalist on kivi, ülejäänud osa õli ning vaik. Kivivillast ei teki kahjulikke emissioone, seega on tegu igati loodussõbraliku ehitusmaterjaliga. 1.9 Klaasvill Klaasvilla toorained on enamjaolt taaskasutusained näiteks klaasimurd, millele lisandub soodat ja lubjakivi. Klaasvilla kiuline osa on valge. Kollaseks muudab villa sideaine. Klaasvill on õhuline ning elastne. Villa on hea transportida ning ladustada, kuna pakkimisel pressitakse see kokku kuni 80% oma algsest suurusest.
Armeeritud ja soojustatud 50mm vahtpolüstürooliga, väljast viimistletud tsementmõrdiga välisseinad. AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt. Välisfassaadi soojustamine 1.Fassaadi pind 2.Fasrock 3.Fassaadi tüübel 4.Aluskrohv 5.Krohvialune võrk 6.Viimistluskrohv
soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning
· soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu · soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses · tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma
Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on kivivillale juba üldiseks omaduseks. Kivist alusel kivivilltooteid on lihtne taaskasutada ning ka pärast kasutamist on neile mitmeid taaskasutusvõimalusi. Kivivilla võib kasutada näiteks maaisolatsioonina või jäätmehoidla konstruktsioonides
heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi. Füüsikaliste omaduste poolest jagunevad helineelavad materjalid poorseteks ja resoneerivateks. Tüüpilised onklaas- või kivivillast tooted, mis absorbeerivad heli eelkõige keskmistel ja kõrgetel sagedustel. Madalamatel sagedustel on nende helineelde omadused väiksed. Selle suurendamiseks paigaldatakse poorsed materjalid jäigast alusest (sein, lagi) õhuvahega. Tüüpiline resoneeriv helineeldur on õhuke plaatmaterjal (puit, kips jne), kui seda paigaldatakse jäigale alusele õhkvahega. Plaatmaterjal summutab madalaid sagedusi, olles muudel sagedustel valdavalt helipeegeldav
Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1. Üldsoovitus on, et perliidisisaldus mistahes konteinertaimede kasvusubstraadis oleks vähemalt 20%. Perliit on ka laialdaselt kasutatav pistikute juurutamisel. Katmikaianduses kasutatakse kasvusubstraadina veel kivivillast matte. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, graniidikillustik, kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine,
Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3 Üldist mineraalvillade kasutusest Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta. Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine lenduma ning vill vajub kokku ja soojuskiirguse toimel süttib ehitise konstruktsioon. Mõne
Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. 17 Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate. Puitsõrestikhooned. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikkonstruktsiooni. Seina sõrestik koosneb postidest sammuga 60 - 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplangud kaitstakse alt horisontaalse hüdroisolatsiooniga ja ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2 - 2,5 m.
Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele
23 700·10-6 1,4 Klaasvillast puistevill 28 500·10-6 2 35 400·10 -6 2,5 Kivivillast puistevill 40 250·10 -6 4 30 120·10 -6 8 Tselluvillast puistevill 35 100·10 -6
Kuna kipsplaat ja vill ei moodusta märgatavat aurutõket, nimetatud ilmastiku puhul on siseruumis aga veeauru rõhk ligikaudu 700 Pa kõrgem kui väljas, siis ruumi õhus olev veeaur tungib võrdlemisi vabalt külma kivi pinnani. Piirde seestpoolt Kivimüüri sisepinnal ja mineraalvilla kivipoolses osas soojustamine on ohtlik. See võib kergesti põhjustada toimub veeauru kondenseerumine ning kivivillast saab märg veeauru kondenseerumise kompress. Märgunud mineraalvilla soojusjuhtivus kasvab mõnel piirdesisesel jahedal üle kümne korra võrreldes kuivaga, seega pole sellest enam pinnal soojustust. Välistemperatuuri tõustes on see seina niiskunud osa aga suurepäraseks kohaks hallitusseente arenemiseks. Kiviseina seestpoolt soojustades on tingimata vaja kasutada
mahutite ja teiste tehniliste seadmete isoleerimiseks. Enamkasutatavad isoleer-elemendid on järgmised: 209 Isover KK - klaasvillast torukoorik; Isover KK-AL - alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik Isover KIM-AL - klaasvillast ventilatsioonimatt; PV-E - kivivillast torukoorik (Paroc); PV-AE - alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik; võrkmatid - traatvõrguga kaetud kivivillmatid; HT-900 - mineraalse sideainega kivivillplaat. Võrkmatte ja HT-900 paigaldatakse kõrge temperatuuriga kohtadesse. Akustilised plaadid. Akustilised plaadid on mõeldud helide summutamiseks. Need kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate.
annaabi.ee 
