varjuliste kasvukohtade taimed Maapealse osa moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini,
Eukarüootne rakk e päristuumne-DNA hulk kasvas ja selle ümber moodustus tuumamembraan.Endosümbioosi teooria-mitokonder ja kloroplast olid iseseisvad algelised organismid.Nad suudavad paljuneda pooldudes ja neis on pärilikkusaine.Kambriumi plahvatus-kiire hulkraksete loomade ehitustüüpide areng. esimesed välise skeletiga loomad.tekkisid ka esimesed keelikloomad.muidu oli skelett väline ja piiras loomade suurust, hiljem sisemine ja moodustas ise isendi.Karboni e kivisöeajastu niiske ja soe kliima soodustasid maismaataimestiku kiiret arengut, selle tulemusena tõusis atmosfääris hapnikusisaldus.selle ajastu taimestik pärineb suurem osa tänapäeval kasutavatast maavarast kivisöest. Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii
nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
Esimesed roomajad Esimesed roomajad, kes olid lähedases suguluses kahepaiksete hulka kuulunud antrakosaurustega, ilmusid juba kivisöeajastu algul. Nad olid väikesed sisalikulaadse kehakujuga loomad, kes erinevalt kahepaiksetest ei kudenud, vaid munesid. Esialgu olid roomajad suhteliselt haruldased kuivemate piirkondade asukad, kuid nende mitmekesisus ja arvukus kasvas pidevalt ning nad hakkasid asustama ka tüüpilisi kahepaiksete elupaiku. Juba varakult eraldusid teistest roomajatest pelükosaurused, kes olid suured (tavaliselt 2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka
tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner. * esimesed selgroogsed loomad ronisid maismaale 5) Karbon * suured kivisöelademed *puukujulised sõnajalad ehk * sood * kilpkonnad kivisöeajastu * laamade kokkupõrkel tekkisid Apalatsi ja * sisalikud Uurali mäestikud. * dinosaurused * linnud * eeldused imetajate tekkeks 6) Perm * sood kadusid *hävis u 95% kõigist liikidest
Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm
tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga maismaavormidel jalad pikenesid ja nende lõpuosadmuutusid käppadeks, mis kohastusid maismaal käimiseks. Nemad eraldatakse kaheküüniselisterühma (Dionychopodes). Tänapäeva skorpione meenutavate maismaaloomade jäänuseid on leitud juba kivisöeajastu lademetes. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud
jäljed · rudimendid- kehaosad, mis pole inimestele ja teistele loomadele vajalikud, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust · süstematiseerimine- elusorganismide grupeerimisega seotud tegevus · prokarüoodid- · eukarüoodid- · ürgraikad- · karboni- ehk kivisöeajastu- vanaaegkonna keskel niiske ja sooja kliimaga ajastu, Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente:
lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. … on tulnud viirustelt, bakteritelt. Planeet Maa – 4,5 miljardit elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit Eukarüoodid – 2 miljardit Hulkraksed – 0,7 miljardit Kambriumi plahvatus – 540 miljonit Elu maismaal – 440miljonit Karbon e. Kivisöeajastu, esimesed roomajad – 300miljonit Permiajastu lõpp, suur väljasuremine – 250 miljonit Esimesed linnud – 150miljonit Inimlaste lahknemine primaatidest/lõunaahvid – 7-5miljonit Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi
Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). 5) Karbon e. kivisöeajastu (354- 292 miljonit aastat tagasi) Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud. Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. 6) Perm (292- 250 miljonit aastat tagasi)
Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Devoni ajastut nimetatakse kalade ajastuks. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad. Devon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karbon Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Karbon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
meriskorpion Devon 416 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima Devon Eostaimede metsad Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks
eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale),
Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured; · Vartes on eristunud juht- ja tugikude; · Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed; · Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi;
Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige algas 345 milj. hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust karbon kestis 65 milj. a a. eest palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja
Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4.Proterosoikum Hapniku teke 5.Kambrium Trilobiidid, savid, setete teke 6.Ordoviitsium Rikkalik elustik, tekkisid kasvuhoonegaasid 7.Silur Korallrahud, luukalad, esimesed selgroogsed 8.Devon Palavaim ajastu, kivimite murenemine, maismaataimestik 9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR
fotosünteesisid vabanes hapnik! Aguaegkond 1.Tekkisid päristuumsed organismid. 2,6 miljardit a 2.Ilmusid esimesed hulkraksed: vetikad, tagasi selgrootud loomad ( moodustusid üherakuliste vetikate kolooniatest). Vanaaegkond Levisid merevetikad 545 miljonit a Ilmusid esimesed maismaa taimed ürgraikad tagasi (mat) ~450 mat 354-292 mat Sõnajalgtaimede metsad nende jäänustest kivisöeajastu e tekkis kivisüsi. karbon Ilmusid esimesed paljasseemnetaimed Keskaegkond Paljasseemnetaimede levik ja 250 mat mitmekesistumine. Õistaimede ilmumine. Uusaegkond Õistaimede mitmekesistumine ja laialdane 65 mat levik. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Aegkond Muutused loomariigis Ürgaegkond Aguaegkond 2,6 miljrd at Vanaaegkond 1. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees! 700 mln at Käsnad, ainuõõssed.
VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu
(Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi d) Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed. Lõuna-Eesti liivakivi, e) Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f) Perm: roomajate ja paljasseemnetaimede maismaa domineerimise algus. 3) Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad (pidevalt sauruste välja suremine ja uute sauruste teke) a) Triias: Imetajad (loomhambulised saurused) b) Juura: Linnud (algsed nokkloomad) c) Kriit: Pärisimetajad; * õistaimedede plahvatuslik levik, ürgtiibsed vahetusid välja
tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b. Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" c
perekondadest). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed. Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed, stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased. Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid.
Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema
paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse klaasliiva (Piusa) ja rasksulavat savi (Joosu) (I. Arold, 1987). 2.5 Karbon Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile. Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist.
Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Karbon Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.. Õhu vallutasid hiiglasuured kiilid, kelle tiibade siruulatus küündis meetrini.. Soodes hakkasid arenema kahepaised, kes välimuselt meenutasid
annaabi.ee 
