geo-Euroopa ning Eesti geoloogia ja pinnamood - A kriteerium-1 (0)

geo: Euroopa ning Eesti geoloogia ja pinnamood - A kriteerium



1. Eesti ja Euroopa geograafilise asendi kirjeldamine, äärmuspunktid. Euroopa asend: põhjapoolkeral, Atlandi ookeanist ida pool, (nullmeridiaanist ida pool), rohkem
idapoolkeral, Euraasia mandril. Euroopa äärmuspunktid: Marroquí neem, Roca neem, Nordkinn ja  Polaar-Uural. Eesti asend: põhjapoolkeral, idapoolkeral, Euraasia mandril, Euraasia mandril loodeosas, Euroopa
maailmajaos põhjaosas, maismaa naaberriigid Venemaa ja Läti, meretagused (Läänemeri või Soome
laht jääb vahele) on Rootsi ja Soome. Eesti äärmuspunktid: Naha talu, Narva, Nootamaa, Purekkari neem, Ramsi neem, Vaindloo saar. 2. Euroopa vanemad ja nooremad piirkonnad, nende geoloogiline kujunemine ning pinnamood. Euroopa vanemad piirkonnad asuvad Põhja-ja Lääne-Euroopas ja nooremad Lõuna ja ida euroopas.
Vanemad piirkonnad on kujunenud mandrilaamade kokkupõrkel ning nende pinnamood on pigem lauge,
ümardunud ning tasaste lagedega ja enamasti tugevalt kulunud, ent järsuveeruliselt orgudest liigestatud
reljeefiga. Omased on sügavad ja järsuveerulised orud, mis moodustavad fjorde, mille kaudu ulatub
meri sügavamale sisemaale. Seal on ülekaalus liustike kujundatud pinnavormid: ruhiorud, orvandid ja
moreenvallid.  Nooremad piirkonnad on kujunenud kurrutusperioodil ehk aafrika laam ja tema üksikud
plokid sukeldusid euraasia laama alla. nende piirkondade pinnamood on mäeahelike koha pealt
enamasti teravaharjaline. rohkesti on moreenvalle ning nende taha paisutatud järvi. mäeahelike
nõlvadesse on kulutatud korvtooli meenutavad süvendid ehk orvandid. 3. Euroopa piirkonnad, kus esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Miks? Euroopa piirkonnad, kus esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid on Island, Itaalia, Vahemeri ja selle
äärne, sest need piirkonnad asuvad laamade piiridel. 4. Kuidas on Eesti ala geoloogiliselt kujunenud (platvormi aluskorra, pealiskorra ning pinnakatte
kujunemine, millises järjekorras need on tekkinud ning millest need koosnevad)? 1. Esimene etapp algas umbes 350 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari
mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised
suurvormid: kõrgustikud, lavamaad ja nõod. 2. Teine etapp on seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega. Jääaegade arvu suhtes
ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3–6. Korduvalt peale tunginud liustikud
kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Taandudes settis liustikest
välja aga uut materjali. Jääaegade käigus hävisid küll varem välja kujunenud setted ja
pinnavormid, ent reljeefi suurvormid üldjoontes säilisid. 3. Kolmandal etapil, s.o jääajajärgsel perioodil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine
ning setete ärakanne voolava vee, merelainete, tuule, murenemise ja raskusjõu toimel.
Vahetult jääaja järel üle ujutatud Madal-Eestis tasandasid pinnamoodi merelised setted,
järvedes ja soodes aga bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas. 5. Mõisted: platvorm, kilp, aluskord, pealiskord, moreen, paljand, pinnamood. platvorm - maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast
settekivimitega pealiskorrast. kilp - ala, kus aluskord asetseb vahetult pinnakatte all või paljandub maapinnal. aluskord - aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. pealiskord - pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. moreen - sorteerimata kivimosakeste segu, mille on kuhjanud liustik. paljand - paljand on ala, kus paljanduvad alus või pealiskorra kivimid. pinnamood - ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul
muutuvatest pinnavormidest. 6. Kus võib näha ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul tekkinud kivimite paljandeid?


Ordoviitsium: Põhja-Eesti pankrannik, karjäärid, paemurrud, jõeastangud. Silur: Rannikuastangud, karjäärid, paemurrud, alvarid. Devon: Jõeorud, karjäärid, koopad. 7. Mille järgi tunned ära, millisest Eesti piirkonnast geoloogiline läbilõige pärineb? Selle järgi, et nt aluskorra kivimid lasuvad Lõuna-Eestis sügavamal kui Põhja-Eestis. Erinevalt
Lõuna-Eestist pole Põhja-Eestis Devoni liivakivi kihti. Kohati puudub Põhja-Eestis pinnakate.
Lõuna-Eestis on ka pealiskorra paksus suurem. Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud
reljeefiga. Lõuna-Eesti paksu pinnakattega, künkliku reljeefiga kõrgustiku vöönd, kus on ülekalus olnud
liustike kuhjav tegevus. 8. Kuidas kujundas mandrijää Põhja- ja Lääne-Eestit ning kuidas Lõuna-Eestit? Kui jää peale tungis kulutas ta maapinna tasaseks. Taandudes aga muutus maapind lainjaks, kuna jää
seest sulas välja moreenkiht.  Selliste protsesside tulemusena kujundas mandrijää Põhja-Eestit
tekitades moreentasandikke. Need tekkisid täpsemalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel.
Lõuna-Eestisse tekkisid moreenküngastikud moreeni kuhjumise tulemusena. Lääne-Eestit kujundas
mandrijää seda tasandades. Lääne-Eesti on eriti madal ja tasane. !!! Lääne eesti madal ja tasane
sellepärast et on väga kaua olnud vee all. kõrg eesti oli jääjärgselt kohe maismaa. 9. Mille poolest erinevad Haanja ja Otepää kõrgustik Pandivere ja Sakala kõrgustikust? Haanja ja Otepää kõrgustikud on rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud (pinnamoes varitsevad künkad ja nõod), aga Pandivere ja Sakala on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. 10. Millised pinnavormid on Eesti aladel olnud juba enne mandrijäätumisi? (Enne mandrijäätumisi on Eesti aladel juba olnud liustike tekitatud lõhed.)Põhja-Eestis olid enne
jääaega kõrgemad kohad, jää kulutas need tasaseks, Lõuna-Eestis ilmselt tavalised ja nüüd kõrged,
sest tekkisid pärast jääaega moreeni kuhjumisel. Peipsi ja võrtsjärve nõod olid juba jääajal madalad ja
jää kulutuse tõttu kulusid need veel madalamaks. Ülejäänud madalikud on tekkinud vee alt pinnale
tulles. 11. Too näiteid, kuidas veel on Eesti aladele kujunenud erinevad pinnavormid? (Mandrijää voolis voored, jääst sulas välja moreenikiht, mis oli künklik, mille tulemusel tekkisid künkad.)
Mandrijäätekkelised pinnavormid (eelmistes küsimustes aga tekitab nii positiivseid kui negatiivseid
pinnavorme), meretekkelised pinnavormid, vooluveetekkelised ja muud. Meretekkelised nt rannabarrid,
rannavallid, maasäär. Tekivad lainete purustaval ehk murrutaval ja kuhjaval toimel nii rannavööndi
veealuses osas ehk rannanõlval kui ka keskmisestveepiirist kõrgemal ehk rannal. Vooluveetekkelised nt
jõeorud, kosed, joad, kaskaadid, joastikud. Tekivad kiire voolu tõttu maapinna kulutamise teel. 12. Eesti tähtsamate maavarade leidumine ja nende kasutamine. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit. Seda leidub kõige rohkem Põhja-Eestis, eriti palju
Ida-Virumaal.  Põlevkivi kasutatakse elektrienergia ja õli tootmiseks. Veel üks inimesele oluline maavara on turvas. Kasutatakse väetisena, mulla lisandina ja kütuseks.
Leidub igal pool üle eesti aga eriti palju on seda kesk-eestis või pigem põhja pool. mere ja järvemuda. leidub hiiumaal, lääneeestis, saaremaal, peipsi ääres, pärnu lähedal.
(väinamereäärsetes lahtedes, liiivi lahes ja pihkva)kasutatakse ravimudana. ravimuda leevendab
kroonilisi põletikke ja valusid kiirendab ainevahetust ja eemaldab kehast liigset vedelikku ja mürke. savi-toodetakse keraamilisi plaate lubja ja dolokivid - leidub põhja ja lääneeestis lubjakivide avamusaladel, kasutatakse ehituses. Liustikutekkelise pinnavormide eriline rühm on voored. Need on tekkinud jää voolival tegevusel. kulutus
ja kuhjeprotsesside koostoimel. moodustavad voorestikke.