Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest
Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker,
Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure
· Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%
n-juhtivus mehhanism: Kui lisandiaatomi elektronidega täidetud energianivoo paikneb keelutsoonis juhtivustsooni "põhja" lähedal, siis juba väikese ergastamise mõjul võivad elektronid siirduda juhtivustsooni ning olla seega elektrivoolu kandjateks. Selliseid energianivoosid nimetatakse doonornivoodeks (elektrone äraandvateks) ning lisandeid ise doonoriteks. Doonorlisanditega pooljuhtide elektrijuhtivus kujutab endast elektronjuhtivust ehk n-tüüpi pooljuhid. p-juhtivus mehhanism: Kui lisandi täitmata energianivoo paikneb keelutsoonis valentstsooni ülemise serva lähedal. Sel juhul võivad valentstsooni elektronid suhteliselt lihtsalt "hüpata" vabale lisandinivoole, jättes seejuures endast järele auke valentstsoonis. Augud aga võivad pooljuhis elektrivälja toimel vabalt liikuda. Selliseid lisandiaatomite energianivoosid
Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu.
Lisandid/bio 1. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Plii, mangaan, raud. 2. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 3. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi
erinevates kontsentratsioonides ja kombinatsioonides mitmega ainega. Toidulisandid on täiesti lubatud ja neid müüakse igalpool ning retsepti pole nende ostmiseks tarvis. (Mango 2009) 2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID? Toidus mis me igapäevaselt sööme on vähe valku ning teisi vajalikke aineid. Näiteks, kui liha või kala külmetada, siis nendes laguneb kuni 70% valku. Selle jaoks kasutavad toidu juurus ka lisandeid. Lihasete kasvatamiseks on tarvis 4-5 kordne toitumine päevas. Toidulisandid aitavad vähendada koormust tingitud asjaolust, et nad kergemini seedivad ja sisaldavad miinumum rasva. (Terhova, 2009) Paljud suhtuvad toidulisanditesse negatiivselt. Kusagi 20 aastat tagasi olid sellised lisandid mida praegu juba kusagil ei kohta, mis ei andnud midagi peale kõhu valu. Praegu müüakse juba täiesti kaasaegseid lisandeid mis enamasti kõik töötavad väga hästi. (Terhova, 2009)
- kuivkrohviplaadid, kipsplaadid - krohvimörtides tardumise kiirendajana - kipsbetoonis sideainena - remonttöödel krohvi parandamisel - kipspahtlina pindade silumisel - arhitektuuriliste detailide ja elementide valmistamisel Õhklubi Nimetatakse ka harilikuks lubjaks. Seda saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite (lubjakivi vi lubimagnesiaalne kivim) põletamisel kuni CO2 võimalikult täieliku eraldumiseni. Lisandeid võib olla kuni 6% (savi, kvarts jm). Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm tsüklit: eelkuumendus, põletus- ja jahutustsoon. Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on
kui see võimalik on. Näiteks e-posti kasutamisel · Vasta alati saadud kirjadele. Sinu vastus on ju ka märk sellest, et kiri on adressaadini jõudnud ja teatavaks võetud · Kaalu põhjalikult, enne kui postitad oma krediitkaardi numbri, telefoni PIN-koodi, salasõnu (paroole) jms. Võib juhtuda, et kiri peetakse mingil põhjusel kinni ning keegi võib neid kurjasti kasutada. Näiteks e-posti kasutamisel · Tundmatuid ja võõrastelt saabunud kirjade lisandeid (dokumendid, programmid vms) EI TOHI avada. Need võivad sisaldada viiruseid, mis hävitavad kogu arvutis leiduva info. Veel hullem, juhul kui kasutatakse avalikke ühiseid nn võrgukettaid, siis ka nendel leiduva informatsiooni - ka teiste inimeste tööd. Näiteks e-posti kasutamisel · Kirjaga lisandeid (dokumente jms) saates kirjelda kirja sisus lühidalt, millega on tegu, et saaja teaks lisandit julgemalt avada. Ka ise taolisi kirju saades on turvalisem
"paksemaks" või "vedelamaks" vaata- klapid toimel toimub vedeliku voolamise mata temperatuuri kõikumisele küllalt katkestamine. See nähtus mõjutab suures vahemikus, sest sellisel juhul töövedeliku tööiga. muutub töövedeliku vooluhulk läbi Lisades töövedelikule viskoossusindeksit vooluventiilide, kutsudes sellega esile tõstvaid lisandeid muutub vedelik hüdroajami töökiiruse muutumise. sellistele nähtustele tundlikumaks. Viskoossusindeksi mõiste on Sellistes olukordades väheneb määratletud standardis DIN ISO-2909. töövedeliku viskoossus lühiajaliselt, mis Parim viskoossusindeks on töövedelikel, hiljem taastub. milledel viskoossuse sõltuvus tempera- tuurist on võimalikult väike (sele 3.2).
karboneerumist. Selle tõttu pole mereliiv eriti sobiv lubimördi valmistamiseks. Kaasajal eelistatakse ümaramaid vorme, kuna segusse jääb nii vähem tühimikke. Ehitusliiv võetakse tavaliselt mõistlikul kaugusel olevast lademest ja seda enamasti ei analüüsita. Nõutav on kõva kvartsliiv, mis ei sisalda enam kui 3% savi, savimulda või orgaanilist ainet. Lisandid Mördi lisanditena tuleb käsitleda eelkõige hüdraulilisi ja orgaanilisi lisandeid. Eesmärk on mõlemal juhul sama: parandada mördi omadusi. Hüdraulilisi lisandeid käsitleti pikemalt eespool. Läbi aegade on mördile lisatud mitmesuguseid (sageli müstifitseeritud) orgaanilisi lisandeid nagu mune, piima, lõssi, puhast kaseiini, verd, molluskeid, mett, suhkrut, õlut, äädikat, õli, vaha, loomarasva, bituumenit, uriini, loomakarvu jm. Karvade lisamisel võib arvata teatava armeeriva efekti tekkimist. Lahustunud valguliste ainete lisamine tõstab aga
eraldumisega värske segu peale. 3.Tihedus on näitaja mis prognoosib betooni kvaliteedi näitajad 4.survetugevus. 5.Plastsus all mõeldakse betoonisegu omadusi mida iseloomustatavad vee ja täitematerjalide suhtes.kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva,on betoon pudr ja halvasti paigaldatav. 6.Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid on ette nähtud ka segude lubatud tsemendi sisaldus. Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv)
Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks. Marker Solvent Yellow 124 5-9mg/l; Värvaine Automate Blue 8 GHF 10- 15mg/l; Värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. 9. Kas oktaaniarvu lisandid on kütustes lubatud, kui jah, siis millised ja millises kontsentratsioonis? On lubatud, MeOH, ETBE, MTBE 8-150ppm 10. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 11. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Ei ole, kütustes on kõik juba sees olemas. 12. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah 13. Kas väävlisisaldust saab lisandiga muuta? Ei 14. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Kui seguneb küttega, siis saab, kui ei segune, siis ei saa. 15. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 16. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah 17
SISSEJUHATUS Järgnev referaat seletab lahti, mis on teras, annab lühiülevaate selle ajaloost, tootmisprotsessidest ja viimaseks vaatleb terase kasutamisalasid. 4 1. ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1Mis on teras ? Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Süsinikterase tavalisandid on: Mangaan (Mn) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Nad mõjutavad terase omadusi, kuigi need on määratud eelkõige süsinikusisaldusega. Süsinik esineb rauasulamites vabas olekus grafiidina või moodustab ühendi tsementiidi (Fe3C)
KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse instrumente, tööriistu, nuge, puure jpm. Mõnevõrra pehmemast terasest tehakse teraskonstruktsioone, autokeresid jpm.
kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeeritakse lisatud rauamaagi koostiselemendi hapniku arvel. Ahjus võib saavutada temperatuuri üle 3000 C ja saab sulatada ka eriteraseid. Terase saamine: Terast saadakse rauamaagist. Rauamaaki segatakse koksi (kivisöest saadav süsinik) ja lubjakiviga (kriit). Siis juhitakse sellele segule kuuma õhku, kuni jõutakse temperatuurini üle 1500 kraadi. Raud sulab ja enamik mittesoovitavaid lisandeid tõuseb selle pinnale räbuna, mis eemaldatakse. Järelejäänud rauda nimetatakse toormalmiks. See sisaldab endiselt mitmeid lisandeid, eelkõige süsinikku, kuid pärast edasist kuumusega töötlemist võib seda kallata valuvormidesse, et valmistada valumalmist esemeid nagu näiteks mootoriosi. Enamik toormalmist läheb puhastamisele, et saada sellest terast. Selleks lisatakse terasejäätmeid ja puhutakse selle pinnale hapnikku, et enamik süsinikku välja põletada. Teras on
*KOOLI NIMI* TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1
Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine. 5. Mis on termoreaktiivid? Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: - Termoplastid, - Termoreaktiivid. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula kuumutamisel ega lahustu.
70%, (Pastos) siis on maalida võimalik lausa pahtliga või maalinoaga ja nende vahenditega maalipinnale kantud värvikihid jäävad pärast kuivamist täpselt seesugusteks nagu algselt soovitud. 60% tahke aine sisaldusega värv (Liquid) võimaldab hoogsat maalimist ja suuremate pindade kiiremat katmist. Mõnele värvitoonile, mis on pisut liiga läbipaistev, segatakse juurde valget värvi. Akrüül armastab ootamatusi. Akrüül jumaldab pööraseid ja jultunuid lisandeid. Talle võib pähe tulla, et tahab olla pärlmuttertoonidega ning keegi ei saa teda keelata. Ta tahab särada nagu öine neoonreklaam ning ta teebki seda. Ta tahab olla külm ja metalne ja seda ta ongi. Akrüülvärvid võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne. Omaette liigi moodustavad akrüülid, mis on vedelad nagu tu((. Siin sõltub kihi paksusest, kas värv kuivab läbipaitvaks või katvaks. Sisuliselt on see peendispersne aerograafvärv.( http://www.paideyg
Sisukord: 1. Detergentide jaotumine a) pesemisvahendid b) puhastusvahendid 2. Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid b) puhastusvahendid- põrandapesuvahend, lahustid 2.Mis on detergent? Detergendid on sünteetilistes pesemisvahendites kasutatavad
Hüdrovedelikud Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enim kasutatud vedelikud. Nad sisaldavad ekspluatsioonilisi omadusi parandavaid lisandeid. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Sünteetiliseid hüdrovedelikke toodetakse eteemist, mis on nafta distilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omaduse, mistõttu on nad paremad kui mineraalõlid. Neil on kõrge viskoossussisaldus ja taluvad kõegeid temperatuure. Nende kasutamist piirab nende kõrge hind. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud pärinevad hüdrovedelikud on oma omadustele
- dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt:
Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas? Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti tekkinud sõnajalgtaimedest. 17. Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid? Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid, nagu lämmastikku ja väävli ühendeid. 18. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Kütteväärtus näitab kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. 19. Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas? Peamised nafta tootjad: Mehhiko, Araabia ÜE, Venemaa. 20. Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)?
• Kirjutan korrektses keeles. • Ei kirjuta selliseid väiteid, mida võidakse tõlgendada ettevõtte ametlike seisukohtadena (eriti, kui signatuuris on asutuse nimi). • Vastan alati saadud kirjadele. Võib koostada tüüpvastuse, mille saab teele läkitada, kui mingil põhjusel ei saa parasjagu põhjalikumalt vastata. Jälgin tähelepanelikult, kuhu vastuse saadan. • Tundmatuid ja võõrastelt saabunud kirjade lisandeid (dokumendid, programmid vms -- inglise k attachment -- paljudes postiprogrammides tähistatakse neid kirjaklambri märgiga kirja juures) EI TOHI avada. • Kirjaga lisandeid (dokumente jms) saates kirjeldan kirja sisus lühidalt, millega on tegu, et saaja teaks lisandit julgemalt avada. • Rämpspostile (inglise k spam) ehk igasugustele soovimatutele reklaamilise sisuga (tavaliselt ingliskeelsetele) e-kirjadele vasta. Ei edasta ahelkirju.
Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall. Seda tehakse särdamisel ehk kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul ETAPID
Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse ja elektrijuht, punakas, reageerib lämmastikhappega. Täht.ühend CuSO4*5H2O-sinist värvi, lahustub, kasut:puidu/immutamiseks.Täht.sulamid:pronks, valgevask ehk messing, uushõbe, melhior. Cr-kõige kõvem metall, üsna vastupidav keemiliselt, kuumutamisel reageerib O-ga.Täht
Tegemist keeruliste määrdeainetega, millele on esitatud väga kõrged nõuded: · taluvad kõrget temp. (üle 200oC) ja hajutavad kuumust · vähendavad kulumist ja kaitsevad laagreid · vähendavad müra ja lööke · voolavad vabalt madalatel temperatuuridel · kannavad võimsust üle hüdrotrafodes 4 põhiülesannet: 1. pöördemomendi ülekandmine 2. hüdrosiduri sideaine 3. määrdeaine 4. soojuse kandja Sisaldavad mitmesuguseid lisandeid: 1. Viskoossusindeksi parendajad 2. Hõõrdemodifikaatorid - võimaldavad sujuvat käiguvahetust 3. Antioksüdandid 4. Kulumisvastased lisandid 5. Dispergendid 6. Korrosiooniinhibiitorid 7. Vahutamisvastased lisandid 8. Tihendi paisutid ATF spetsifikatsioonid 3 suurt ameerika tootjat: · GM koos Dexroni ja Allisoniga, · Ford koos Merconiga · Chrysler. Euroopa autotootjad eeldavad Dexron II või Dexron III kasutamist. Omadused:
(mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub
*kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained *mida madalam on süsiniku o-a ja mida rohkem on kütuse koostises vesinikku, seda kõrge, on kütteväärtus Toit ja toiteväärtus 1)Milleks kasutavad elusorganismid toitu
temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Grafiiti on pehmuse tõttu kerge töödelda. Temast saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest grafiit on nagu teemantki keemiliselt võrdlemisi vastupidav. Elektrijuhtivuse tõttu on grafiit elektrotehnikas väga hea materjal. Grafiidi kasutamine pliiatsisüdamikuna on üldtuntud. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peeneteralisestgrafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elektrit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid
suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l. * Keetmine praeahjus- maitsestatakse kalad 1-2 tundi varem. Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas. Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed * heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed * toorsalatid 10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed
5g, kui amorfne – 0.3g ja veel tuleb võtta 1.5 korda rohkem, kui arvutatud teoreetiliselt. • Mis on dekanteerimine ja miks seda kasutatakse? – protsent, mille käigus kallatakse sadet keeduklaasi pesuvedelikku, segatakse hästi läbi, lastakse settida ja valatakse vedelik mööda klaaspulka filtrile, korratakse protseduuri 5-6 korda. Kasutatakse filtreerimisel ja sademe pesemise alusel, et vältida filtripooride katki ja pesta välja lisandeid. • Millistele tingimustele peab vastama filter? - Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool • Mis on tuhavaba filter? - filtrid, mis on vabastatud liigsetest mineraalainetest hapetega pesemise teel • Mis on sademe pesemine? - Sademe pesemise eesmärgiks on tema poolt adsorbeeritud lisandite ja emalahuse jääkide eemaldamine. • Mis on pesemise täielikkuse proov? - Tagab, et kõik vajalikud ioonid oleksid sademega lahusest
Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia kaariest. Steviale ei lisata keemilisi lisandeid ning see on tema peamine eelis võrreldes kunstlike magustajatega. Tema maitse meeldib enamusele inimestest. Need aga, kellele see tundub ebameeldiv, võivad steviat kasutada tablettide või pulbri näol. Sojapoes on stevia müügil nii tilkadena kui tablettidena. Stevia kasutamine Stevia säilitab oma omadused keetmisel ja küpsetamisel isegi 200° C juures. Seda suhkruasendajat võib kasutada igasuguste roogade valmistamisel. Nii saab vähendada
Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine
elektrijuhtivuse seisukohalt paiknevad juhtude ja isolaatorite vahepeal. See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall struktuur on aga võimalik ainult puhaste ainete korral, sest igale ainele on omane mingi kindel kristallstruktuur ja kui sinna viia lisandeid, siis tekib sega struktuur, kuna põhiaine püüab kujundada oma kristallstruktuuri, lisandid aga oma. Pooljuhtide omajuhtivus
Kiveks ehitusplaat KIVEX kivipuruplaat on loodusliku kivipuruga kaetud fassaadiplaat. Alusmaterjalina on kasutatud tsementlaastplaati, mis on koostiselt loodussõbralik ega sisalda mürkaineid ning kahjulikke lisandeid. Plaadid on kaetud erinevas fraktsioonis ja värvitoonis loodusliku kivipuruga. KASUTUSVALDKONNAD KIVEX kivipuruplaadid on mõeldud kasutamiseks eelkõige välistingimustes – fassaadid, soklid, räästakastid jms. • Elamud ja büroohooned • Tööstus- ja laohooned • Koolimajad ja lasteaiad • Haiglad Need on vaid mõned näited, kus KIVEX kivipuruplaati võib seinakatte töödes kasutada. OMADUSED KIVEX kivipuruplaadi eelisteks on: • Hea soojusisolatsioon
kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske õhk-on veeauru sisaldav õhk. 13.nõrutamine-on sademe vedelikust eraldamine vedeliku äravalamise teel. 14.puhas aine-on aine,mis koosneb ainult antud aine osakestest,ei sisalda lisandeid. 15.setitamine-on ainete puhastamise meetod,kus vedelikus või gaasis olevad lisandid sadestuvad raskusjõu toimel. Tähised 1.Vesiniku aatomi tähis on H 2.Hapniku aatomi tähis on O,molekuli tähis on O2. 3.Süsiniku aatomi tähis on C. 4.Vee molekuli tähis on H2O. 5.Süsihappegaasi molekuli tähis on CO2.
anatoomiliste preparaatide säilitamisel (muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks) 7) Etanaal ehk atseetaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) Tekib etanooli oküdatioonil. 2CH3CH2OH + O2 = 2CH3CH2O + 2H2O Keeb toatemperatuuril, mürgine, õuna lõhnaga vedelik. Kasutatakse polümeeride valmistamisel. 8) Aldehüüdide ja ketoonide isomeeria. 9)Arvutusülesanded: ☺Näide a) Mitu g sadestub hõbedat, kui hõbepeeglireaktsioonil osales 10 g butanaali, milles oli 4% lisandeid? Reaktsiooni kaod on 10% b) Mitu g butanaali tuleb võtta, et hõbepeeglireaktsioonil saada 15 grammi butaanhapet? Reaktsiooni saagis on 90%
· Eemaldavad kerget mineraalset mustust. · Annavad ruumile meeldiva värske lõhna. · Lisandid: - Lahustid, mis toimivad nagu leeliselised puhastusained (klaasipuhastus-, ja nõudepesuained) - Desinfitseeriva lisandiga neutraalsed puhastusained. Neutraalsete puhastusainete kasutamine · Doseeritakse vastavalt juhendile. · Kontsentraati kasutatakse plekkide eemaldamiseks. · Õige kasutamise korral ei vaja pinnad lõpetamist. · Lisandeid sisaldavaid neutraalseid puhastusaineid kasutades on soovitav kasutada kaitsekindaid. Leeliselised puhastusained pH üle 8 · Põhipuhastusained, vahaeemaldusained. · Kasutatakse siis, kui neutraalsete puhastusainete kasutamine ei anna tulemusi. · Eemaldavad rasket paakunud mustust. · PH vastavalt pinnakattematerjalile. · Vajalik, täpne doseerimine, toimeajast kinnipidamine. · PH üle 10 puhastusained eeldavad kaitsekinnaste kasutamist.
1.2. Asfaltsegude valmistamine Asfaltsegusi toodetakse üle miljoni tonni aastas. Vastavalt retseptile valmistatakse segusid kindla portsjonite kaupa. Neid valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris, mis peab võimaldama toota seguretseptile vastavat püsivate omadustega asfaltsegu. Tootmistemperatuuri vahemikuks jääb 100-180°C. Juhul, kui segus kasutatakse töödeldavust parandavaid lisandeid, tuleb asfaltsegu segamis- ja paigaldamistemperatuuride korrigeerimisel lähtuda lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu
tähendab puruks närimist. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Lihtsamalt öelduna on korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust, metallis esinevatest lisanditest jt. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Lisandeid sisaldava metalli korrosioonil jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumis reaktsioonid erinevate pinnaosade vahel: metall oksüdeerub, vabanenud, elektronide arvel toimub vähem aktiivsel lisandil vesinikioonide ja hapniku redutseerumine. Selline protsesside jaotumine kiirendab korrosiooni. Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad
Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Seda kasutatakse ka katlakütusena. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid. Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1.Mootoribensiinid on keeruline segu keemispiiridega 40 200 kraadi. Tänapäeva bensiinid
3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka:on kujunenud siin- setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil.Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga
Optimaalsed kogused ühele külalisele • Salateid kokku 100g • Võileibu kokku 100-200g • Pirukaid 50-100g • Kringlit ja teisi pagaritooteid 75-100g • Torti või kooke 75-100g • Küpsiseid 25-30g • Puuvilju 100g Optimaalsed kogused ühele külalisele • Pähkleid ja mandleid 25-30g • Sooje suupisteid 50-150g • Kohvi 2,4dl (2tassi) või • Teed 3dl (2 tassi) • Suhkrut 15-30g • Teisi kohvi ja tee lisandeid 15-20g • Vett ja karastavaid jooke 2dl Kui palju katta?
Tootmise meetodid: martään, konverter, bessemer ja elektersulatuse meetod. Sulateras valatakse vormidesse ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele. Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased
Laboratoorne töö nr 4 aines "Polümeermaterjalid" Kompaundide valmistamine Alice Aho 120867KAOB Õppejõud: Tiia-Maaja Süld Töö ülesanne: Tutvuda kompaundimise meetodiga ja valmistada erinevad graanulid õppejõu poolt antud lähtematerjalidest. LDPE, paberijäätmed, kasutada erinevaid lisandeid silaani, EVA ja Ma-PE-d. Seadmed: Brabender'i kaheteoline kompaunder, külmgranulaator Kompaundimine: Komposiidi valmistamiseks kasutasime Brabender'i firma poolt loodud plasticorder'it, mille abil toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust. Antud juhul toimus segamisprotsess kaheteolises kompaunderis. Sealt läks toode edasi jagutamisesse, jahutada saab nii õhu abil kui ka veega, kuid antud juhul kasutasime õhuga jahutamist
2)Konts HNO3 Al,Cr,Fe passiveeruvad
*....-Zn+HNO3->nitraat+N2O+H2O
*Ni-Ag +HNO3-
annaabi.ee 
