linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte
Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.
Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus
kuna Eesti kliima sobib lina kasvatamiseks suhteliselt hästi. Lina üks maailma vanim kultuuritaim , on olnud Eesti talunduses suur roll , kuna Eesti kliima sobib lina kasvatamiseks suhteliselt hästi. Lina ei karda kevadisi öökülmi , tema idanemistemperatuur jääb 3-5C vahemikku. Kui lina maha külvata peab arvestama ,et koht oleks võimalikult umbrohupuhas. Lina ei soovitata kasvatada liiv ja savimullas. Soovitatav on enne samale põllule külvamist pidada 3-4 aastat vahet. Kiulina tuleb koristada varajases küpsuse eas tänu sellele saab parima kvaliteediga kiu. Koristada tuleb kas osaliselt või siis täielikult. Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale boor(B) ja tsink(Zn). Ka suureks tunnustuseks on ,et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks
Lina- ja Kanepikiud Linakiu ajaloost Lina on kasvatatud juba väga kaua, vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5
· õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk 1.12. Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad · puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähis- troopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika · lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust · suured kiulina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene · Suurim õlilina kasvataja India · dzuut e. kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja · Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. · sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja
Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.
· LINAKIUD ON HELEKOLLANE VÕI HELEHALL · LINAST TEHAKSE KLEIDIRIIET, VOODIPESU- JA KÄTERÄTIKURIIET, NIITI, NÖÖRI · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VEELGI VASTUPIDAVAM KUI PUUVILL · KERGESTI KORTSUV Lina peetakse üheks vanemaks kultuuritaimeks Vanas Maailmas. Arvatakse, et algul hakkas inimene teda kasvatama õlirikaste seemnete pärast, seejärel õppis kiudu kasutama. Kiulina vars on pikk, peen, silinderjas, lehed kitsad, õied enamasti sinised, kui ka valged või roosad. Õis on avatud vaid hommikust lõunani, siis hakkavad kroonlehed langema. Lina on isetolmleja. Lina kasvab 60-175cm kõrguseks. Õlilina on lühem ja vars rohkem harunenud, kupraid on palju rohkem, kasvatatakse soojemas ja kuivemas kliimas seemnete saamiseks. Eesti soodne kliima, uute kiulina sortide kasutuselevõtmine ja efektiivse tehnoloogia
peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid. Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist) 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le. 20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21
(nisu aseaineks; kasvatatakse Venemaa, Poola, Baltimaad) 35. Kuidas on jaotatud tööstuslikult kasvatatavad kultuurtaimed? (kiukultuurid; õlikultuurid; suhktukultuurid; mõnukultuurid; looduslik kautsuk.) 36. PUUVILLAPÕÕSAS - kuhu, kus iseloomulik, kust pärit, suurimad kasvatajad? (tselluliiditööstusesse; iseloomulik troopikale; pärit Mehhikost ja Guetemalast; suurimad kasvatajad Lähis-Ida, Põhja-Aafrika) 37. LINA - kus, mida vajab, kasvatajad? (parasvöötmes kiulina/lõuna pool õlilina; vajab palju niiskust; suurimad kiulina kasvatajad on Poola, prantsusmaa, Belgia, Valgevene/ õlilinal India.) 38. DZUUT e kalkuta kanep - pärit, kasvatajad? (pärit Indiast, suurimad kasvatajad India, Bangladesh, Brasiilia, Hiina.) 39. SISALAGAAV - kus levib, kust pärit, tootja? (pärit Mehhikost; levib (lähis-)troopilistel aladel; tootja Mehhiko, Brasiilia, Ida- Aafrika.) 40. Iseloomusta õlikultuure!
- Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis - pärit India idaosast kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika - tänapäeval suurimad kasvatajad India ja lina - Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. - vanim tuntud kiukultuur - parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse sisalagaav isegi rohkem - pärit Mehhikost - vajab palju niiskust - troopilistel ja lähistroopilistel aladel - suured kuilina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, - peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal
· õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad Puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, · tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust · suured kiulina kasvatajad: Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene · Suurim õlilina kasvataja India Dzuut e. kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. Sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&start=182&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=OHjwrZ- YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/op mat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=1 11075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43 Lina Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Kanep
Peajuur võib tungida kuni 1,5 m sügavusele. Lina juurestik avastab toitaineid ja vett halvasti. Lina kasvufaasid: 1-tõusuvete faas e. Tärkamine 2-kuusekese faas- taim 20-25 cm pikkusel algab intensiivne kasv 3-õiepungude moodustumine 4-õitsemise faas 5-valmimisfaas Peenesevahelise lina teisenditeriku tunnused Vahepealne Tunnused Kiulina Õlilina Lamavlina lina Taime kõrgus 70-125 cm 50-70 cm 30-50 cm 50-60 cm Varre Nõrgalt Tugevasti Tugevasti Ei hargne hargnevus hargnev hargnev hargnev Varte arv ühe 1 1...2 4...5 4...6 taime kohta
Sellistes tingimustes moodustuvad mugulatele lühikesed, kuni 20 mm pikkused idandid, mille kasv jätkub pärast mahapanekut. Samuti tekivad juurealgmed, mis võimaldavad taimel kiiresti üle minna juure kaudu toitainete omastamisele. Eelidandamiseks sobivad õhurikkad köetavad valgusküllased ruumid. Idandatakse spets. kastides. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse temp. hoidlas. 20.Lina teisendite rühmad Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. Tunnused Kiulina Vahepealne lina Õlilina Lamav lina Taime kõrgus cm 70-125 50-75 30-50 50-60 Varte hargnevus ei hargne nõrgalt hargnev tugevalt hargnev tugevasti hargnev Varte harv ühe taime 1 1-2 4-5 4-6 kohta
kasutama ka internetist leiduvat fotomaterjali. Pildid on üles võetud fotoaparaadiga, kuid on ka pilte mis on tehtud drooniga. 1 AJALOOST Eesti aladele jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. I aastatuhandel eKr maaviljeluse areng hoogustus. Võeti kasutusele uusi põlluharimisriistu (nt kuuselatväke), rakendati veoloomi (veiseid), kasvatati kiulina. 1. sajandil tekkisid põlispõllud, koduloomade sõnnikuga hakati põldu väetama. Rakendati kaheväljasüsteemi. Hoogustus aleviljelus, sest metsa raiumiseks olid nüüd paremad tööriistad kui varem. 10.–13. sajandil tekkisid feodaalsuhted, algas üldine majanduslik tõus. Talirukki kasvatamisega seoses hakati üle minema kolmevälja-kesasüsteemile. 13. sajandil oli Eestis umbes 220 000 ha põllupinda, teravilja kogusaak oli 45 000 t. Põllumajandusest oli saanud valdav elatusallikas
Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3
Sõelutakse erineva läbimõõduga fraktsioonidesse, sest erineva läbimõõduga seemned idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni. 20. Lina teisendite rühmad. Kiulina. Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas
kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Lina vars · Vars on peenike, ümmargune ja sile · Hargnemine oleneb lina botaanilisest vormist · Kiulina · Kiulina · Õlilina · Hõredama taimestiku korral hargnevad taimed rohkem Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina valmimisfaasid · ROHELINE KÜPSUS - 65-75 % kupardes seemned täitunud. Seemnete värvus on heleroheline või roheline. Rohelises küpsuses varre alumine osa lehtedest vaba. Sellisel koristamisel saadakse peenike ja õrn kiud; · VARAJANE KOLDKÜPSUS - 25-30% kupardes kollakasrohelised seemned, suurem osa seemnetest on
pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul · Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul. · Ühel linataimel on keskmiselt 3..
annaabi.ee 
