kakaoga maitsestatud vahukoor. Kompotid Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud. Nende valmistamiseks võib kasutada värskeid, külmutatud või konserveeritud puuvilju. Kompotte võib vamlistada ühest või mitmest puuvilja- ja marjaliigist. Valmistamise tehnoloogia järgi liigitatakse kompotid: · Toorkompottideks · Keedetud kompottideks Kompotte serveeritakse magustoidukausis või pokaalis. Kissellid Kisselle valmistatakse: · Värsketest, külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest · Puuvilja- ja marjasiirupist · Puuvilja- ja marjamahladest, mehudest, püreedest · Puuvilja- ja marjanektaritest · Puuvilja- ja marjaveinidest · Piimast · Leivast · Köögiviljadest Kissellide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunihapet, kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, koriandrit, veine, likööre, karamellsuhkrut.
marjadele ja puuviljadele. 14. Millest ja kuidas valm.keedetud kompotte? Suhkrusiirup,maitseained 15. Milliseid serveerimis nõud kasutatakse kompottide serveerimiseks? pokaalid,kausid(klaasist)150g 16. Nimeta tooraine millest on võimalik kissell ivalmistada? Puuviljad,marjad,porgandid,peedid(köögiviljad;aedviljad)piim,koor,mahlad. 17. Nimeta 2 tihendus ainet millega võib kisselle tihendada?Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kerg...
• Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad : porgandipirukas • Suvistepühal – värviti mune, söödi pliine ning sõira ja joodi piima • Kukeseened, puravikud, kuuse- ja lepariisikad • Teravili : nisu, rukis, oder, kaer, tatar • Naerid ja kaalikad • Kala – kiisakala, Peipsi tint, särg. Liha – lammas, siga, kana, kalkun SETO KÖÖK • Puuvilju ja marju söödi toorelt, kuivatati, tehti moose, kisselle ja pirukaid Joogid : • Koduõlu, handsa KEEDETUD SEALIHA KÖÖGIVILJADEGA • Vesi kuumutada keema, • Toiduained: sellesse panna liha. Vaht 600g läbikasvanud sealiha eemaldada ja liha keeta tasasel tulel poolpehmeks. 1-1,5l vett Maitsestada soolaga. Lisada paksemateks 4 porgandit viiludeks lõigatud kaalikas,
dessertlusikas ja taldrikust paremale poole praekahvel; Lasanjet serveeritakse praetaldrikul, söögiriistadeks praekahvel ja praenuga; Risotot pakutakse tavaliselt esimese käiguna ning serveeritakse nagu makaroniroogasidki supitaldrikul. 4.7 Desserdid Enne desserdi pakkumist koristatakse laualt maitseained, kasutaud nõud, järele jäänud leib ja pühitakse laualinalt toidupuru; Kompotte, kisselle ja magusaid suppe serveeritakse koos lisanditega desserttaldrikus, magustoidukausis või –pokaalis; Tarretised valatakse kohe peale valmistamist serveerimisnõudesse või külma veega niisutatud ja suhkruga üle puistatud vormi ning võetakse sealt välja vahetult enne serveerimist; Tihedaid kisselle võib lauda anda suurtes kaussides, juures kulbid, lauakatteks on desserttaldrik või kauss ja söögiriistadeks dessert- või teelusikas;
võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Igale sööjale 100-150 g leiba, saia ja küpsiseid kokku, võileibu määritakse erinevate võide ja määretega. Katetena kasutatavate toiduainete valik on väga suur, nt liha, vorstid, juustud jne... Võileibu kasutatakse peamiselt suupistetena. 16) Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) Kisselle valmistatakse marjadest, puuviljadest, mahladest, mehudest, piimast, leivast, köögiviljadest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, apelsini-, sidruni koort, vanilli, aniisi jne... Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Kui kisselli vedelik on valmis keedetud, siis kurnatakse toiduained sealt välja ja vedelik pannakse anumasse, peale puistatakse suhkrut, et ei tekiks kilet peale. Serveeritakse erinevate piimatoodetega, riisi, magusate klimpidega, vormiroogadega jne...
Uurimused on kinnitanud, et neis regioonides, kus alumiiniumi sisaldus joogivees on suurem (üle 0,1 mg/l) oli ka suurem oht haigestuda Alzheimeri tõppe. Alumiiniumiühendeid on maakoores väga palju, ent lahustuvas vormis on neid vähe. Ka toitainetes on neid ülivähe. Ent toitu ja jookidesse võivad alumiiniumiühendid sattuda , siis kui alumiiniumnõudes valmistatakse ja hoitakse happelisi toite ja jooke. Seetõttu ei tohigi alumiiniumnõudes keeta suppe, kisselle, hapendada piima ega kurke, aurutada mahlu, kuna nendes sisalduvate hapete mõjul pääseb alumiinium lahusesse ja viimasega omakorda organismi. Alumiiniumpotis võib aga keeta putru ja alumiiniumfooliumis võib küpsetada kala või liha, sest nendega kokku puutumisel alumiinium ei reageeri. Alumiiniumi suure sisalduse korral organismis koguneb ta luudesse ning hakkab seal asendama kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ning muutes need hapramaks.
* kanamuna 3 tki | 0,170g * koort, piima või vett 2 sl * soola, valget pipart * võid või õli Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32.Kohupiimaroa ja pudingu valmistamise tehnoloogia! Praetud kohupiimaroad kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt manna. Kotletimass maitsestatake soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga
võib kasutada ka väiksemaid. Hautamisajaks tuleks arvestada 1 kg liha kohta 2 tundi. Tekkinud leent saab kasutada praekastme valmistamiseks 3. Iseloomusta süsivesikuid Süsivesikute ülesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 4. Kirjelda kissellide valmistamist. Kisselle valmistatakse marjadest, mahlast, puuviljadest, piimast. Marjadest ja mahlast valmistatud kissellide tihendamiseks on õigem kasutada kartulitärklist, sest maisitärklis muudab kissellid häguseks. Piimakissellide valmistamiseks sobib paremini maisitärklis, see annab ühtlasema konsistentsi, pehmendab maitset, kissell ei muutu venivaks. Maisitärklist tuleb võtta veidi rohkem kartulitärklisest, vahekorras 1:1,5.
Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid. Liha söömine on viimasel ajal kindlasti näidanud tõusutrendi. Praegugi sööb eestalne kõige rohkem sealiha. Rahva vaieldamatuks lemmikuks on praetud liha, viimasel ajal on aga tõusnud grillimise populaarsus, mis on märksa tervislikum kulinaaria võte kui rasvaga praadimine. Värske kala on täna kättesaadav enamikus paigus. Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakase, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud
Kalu küpsetatakse temperatuuril 220-250 kraadi juures. Järelvalmima asetatakse 150-175 kraadi juures. 44. millised kalad sobivad gratineerimiseks? Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kalad. Näiteks: koha, sinikarbid, krevetid, austrid, lõhe jne. 45. kuidas praetakse kala? Kalu võib praadida portsjontükkidena või tervelt väheses rasvas või fritüüris, samuti röstida, küpsetada praeahjus. Kalu võib rasvas praadida nii paneeritult kui naturaalselt. 46. kuidas saab kisselle jaotada? · Vedelad kissellid · Poolvedelad kissellid · Paksud kissellid 47. mida kasutatakse vedelikuna kissellide valmistamisel? · Mahlad · Mehud · Piim (karamelli-, kakaokisell) · Vesi · Marjadest pressitud vedelik 48. mille poolest erineb kissell magusast supist? Kissellid võivad olla ka poolvedelad ja paksud, aga magusad supid on ainult vedela konsistentsiga. 49. mille poolest erinevad vahud kreemidest?
Esmalt keedetakse vesi maitseainetega läbi ja kurnatakse. Lisatakse suhkur, keedetakse suhkrusiirup. Suhkrusiirupile lisatakse ettevalmistatud kartulitärklis, kuumutatakse pidevalt segades keemiseni ja lisatakse mahl. Kissell segatakse läbi ja jahutatakse. 6. Kuidas valmistatakse piimakisselle? Piim kuumutatakse keemiseni, lisatkase sellele suhkur ja vanill, seejärel ettevalmistatud tärklis. Kissell kuumutatakse pidevalt segades keemiseni ja jahutatakse. 7. Kuidas valmistatakse kisselle värsketest puuviljadest ja marjadest? Surutakse läbi sõela, sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema. Lisatakse maitseained ja keedetakse. Seejärel vedelik kurnatakse ja kasutatakse kisselli keetmiseks. Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur ja keedetakse. Vedelikule lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse see pidevalt segades keemiseni ja lisatakse eelnevalt valmistatud mahla või püree. Kissell segatakse läbi ja jahutatakse. 8
kasutamisel kipub piimakisell veelduma. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega/vedelikuga, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka vedelikku samal ajal segades, ja kuumutatakse. Pärast tärklise lisamist vedelikku kuumutades ei tasu kisselli liialt segada, siis muutub kissell venivaks. Valmis kissellid jahutatakse. Jahtumisel tekib Kissellide pinnale kile. Selle vältimiseks raputakse nende pinnale suhkrut ja kissellid jahutatakse kiiresti, jahtumise kiirendamiseks kisselle segada ei tasu- tärklise tihendav efekt kaob ja kissell muutub vedelaks. vedelaid kisselle/mahlakastmeid kasutatakse jahutatult, temperatuuril 10-14C kraadil. Erinevatest toorainetest keedetakse kisselle pisut erinevate tehnoloogiate järgi. Tihendamata järelroad Sorbett, Mousse, zelatiiniga tihendatud tarretised. Munaga tihendatud suflee, jäätis, parfee, kreem. Puuviljad ja Puuviljad/marjad püreestama ning surutakse läbi sõela. Kestad ja seemned pannakse veega
Ja kuna valge sõstar loetakse ametlikult punasega ühte liiki kuuluvaks, peaks ta võima ka kõigil juhtudel punasevärvilist asendada. Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline roll. Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda, et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul. Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk mikroelemente. Rohkemas koguses on seal
veelduma. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega/vedelikuga, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka vedelikku samal ajal segades ja kuumutatakse. Pärast tärklise lisamist vedelikku kuumutades ei tasu kisselli liialt segada, siis muutub kissell venivaks. Valmis kissellid jahutatakse. Jahtumisel tekib Kissellide pinnale kile. Selle vältimiseks raputakse nende pinnale suhkrut ja kissellid jahutatakse kiiresti, jahtumise kiirendamiseks kisselle segada ei tasu- tärklise tihendav efekt kaob ja kissell muutub vedelaks. vedelaid kisselle/mahlakastmeid kasutatakse jahutatult, temperatuuril 10-14C kraadil. Vedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 20 40 g tärklist Poolvedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 40 50 g tärklist Paksud kissellid: 1 kg kohta lisatakse 50 80 g tärklist Vaata kulinaariast lisa. 18. Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine
Salatikomponendid võib serveerimisel asetada ka eraldi gruppidena. Kastmeks võib olla 20%-line suhkrusiirup, puuvilja- või marjamahl, puuviljakonservi vedelik. 186 Igale sööjale arvestatakse magustoiduks 100 g salatit ja 50 g kastet. Puuvilja- ja marjasalatite lisandiks sobivad kondiitritooted ja maitsestatud vahukoor. Kissellid. Kisselle valmistatakse värsketest, külmutatud, konserveeritud puuviljadest ja marjadest; puuvilja- ja marjasiirupitest, puuvilja- ja marjamahladest või -mehudest; puuvilja- ja marjapüreedest; puuvilja- ja marjaekstraktidest; puuvilja- ja marjaveinidest. Kissellide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade (sidrun, apelsin jm) koort, sidrunhapet, kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi,
annaabi.ee 
