Närvis, väga närvis olen ma olnud ja olen. Te kutsuksite mind hulluks aga seda ma ei ole. Ma kuulen kõike nii taevast kui ka põrgust. Ma olen nii palju põrgust kuulnud. Te kutsuksite mind hulluks aga kas te ka arvaksite nii kui kuulete kui rahulikult ma teile selle loo räägin. Ma ei tea kuidas see idee mulle tuli aga ta ei lahkunud enam. Teate ma armastasin seda vana meest. Aga ta silm. Tal oli üks jääsinine silm nagu kiskjal. Ma ei saanud seda silma peast, nii et ma otsustasin sellest täiesti lahti saada. Ma ei olnud kunagi vanameest paremini kohelnud kui nädal enne ta surma. Teate.. Iga öö ma käisin kell 12 öösel teda vaatamas. Te naeraksite kui näeksite kuidas ma seda tegin. Ma tegin ta ukse alguses juuksekarva võrra lahti ja hakkasin oma pead tuppa lükkama, mul läks tund aega et terve pea tuppa saada. Ja siis ma võtsin laterna ja näitasin natuke valgust. Aga ta silm oli kinni.
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul. Eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone
loevad, kes elevante, kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid, alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade sirgete sarvedega ida-aafrika orüksiga. Savann elab nagu ikka, oma igapäevast elu... · Tihtipeale jalutab sebra lõvist suhteliselt lähedalt mööda ja isegi ei karda teda- see tähendab, et loomad saavad, meie jaoks arusaamatute, märkide abil aru, et kiskjal on kõht täis või siis vastupidiselt tühi. Samamoodi- arusaamatult selle gruppi jaoks, sai ka nende teejuht "mineteakust" teada, et üks emalõvidest on näljane ja üks mitte. Ühesõnaga- elustikurikkas savannipiirkond on küllaltki huvitav nii mõnegi jaoks, ja võimaluse korral ma arvan, et seal tasub ära käia... Siin ka mõned pildid, et Teil lugemise ajal väga igavaks ei läheksXD!!!...
ka vombateid. 19.sajandi lõpuks olid kõik Bassi väina saarte vombatid tapetud. Huvitavat Kui vombatit rünnata, võtab ta oma suured jõuvarud kokku; näiteks kui dingo ründab vombatit maa all, surub viimane kiskja uru lakke kuni see lämbub. Vombati põhiline kaitse on siiski tema tugev tagaosa, mis on suuresti moodustunud kõhrest. Ka saba puudumine teeb vombatist raske saaklooma, kui kiskja teda maa-alusesse käiku jälitama tuleb. Üks looduseuurija on öelnud, et kiskjal, kes ründab vombatit tagantpoolt, on sama tunne, nagu hammustaks ta wc-harja otsa. Kasutatud kirjandus: 1) Tasmaania vombat kaart 122 2) et.wikipedia.org 3) www.annaabi.com
vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb (edukad surevad kiiremini välja). one-upping / „võidurelvastumine“ / eskalatsioon – kiskja-saaklooma vaheline koevolutsioon, kus nt saaklooma fitnessi tõus („kiiremad jalad“), toovad kaasa ka kiskjal sarnase evolutsiooni käigu, tühistades kokkuvõttes fitnessi tõusu. 6. Makroevolutsioon makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite evolutsioon. makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev. makroevolutsioon on mikroevolutsiooni käigus toimunud muutuste akumuleerumise tulemus. nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA; imetajate kujunemiseks reptiilidest läks ca 40MA (esimesed mammaalid 200MA sügavuses).
segatud mee aroomiga. See lõhn ei ole ebameeldiv, kuid kui see põhjustab ebamugavusi, siis on võimalik selle intensiivsust oluliselt vähendada. Paljudel rahvastel on seoses tuhkrutega tekkinud palju legende ja väljamõeldisi. Näiteks, et tuhkrud on väga haisvad loomad. Nii näiteks arvavad mõnede Venemaa piirkondade külaelanikud tänaseni, et tuhkur tungib öösel kanalasse, laseb välja erilise ,,haisukoti", mille tagajärjel kanad õrrelt teadvusetult maha kukuvad ning kiskjal jääb ainult üle liikumatuks tehtud saak ära kägistada. Tegelikult ei ole tuhkrud üldsegi mitte haisvad loomad. Loomulikult on neil spetsiifiline lõhn nagu igal teiselgi loomal. Nende nahast tuleb muskus-mee lõhna, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada ,,haisuks"; enamgi veel, paljudele inimestele see lõhn väga meeldib. Tuhkrud võivad samuti pihustada tugevalõhnalist nõret spetsiaalsetest pärakunäärmetest, kuid reeglina toimub see ainult tugeva ärrituse hõi ehmatuse korral
Hunt on karjaloom, kes püüab saaki enamasti ööhämaruses. Seetõttu on muinasjuttudes külge pandud omadused “peab öösel jahti”, “kiskjalikkus” ja “kuuletub teistele (karjaloom)” täiesti õigustatud. Samuti on tal nagu kiskjaltele omane, hea haistmismeel. (MacDonald & Barrett, 2002) 15 Hundile on antud muinasjuttudes järgmised iseloomujooned: kavalus ja kannatlikkus. Neid saab kaudselt siduda looma kiskjaliku eluviisiga, sest kiskjal peavad olema mõlemad iseloomuomadused, et efektiivselt saaki püüda ning säilitada loomaliik (Mänd, 1998). Kiskjaliku eluviisiga on ta algusest peale olnud inimese toidukonkurent ning saanud muiasjuttudest “külarahva vaenlase” tiitli. Hunti on kujutatud kurja loomana, kes toob inimestele halba õnne ning on kõigile kahjulik, kuigi ükski loom ei saa olla tegelikuly halb. Samuti on hunt rünnanud inimeste kariloomi ning teeninud sellega välja inimeste pahameele. (Turovski, 2016)
varjevärvusega. Varjevärvusega loom, kes on vales keskkonnas, võib olla väga silmatorkav. Herilase värvid peaksid hoiatama, aga nt teetööde kollamusta märgi taustal täielik varjevärvus. Olukorrad, kus organism ise oma varjevärvust muuta saab, nt ritsikas, kes suvel mitu korda kestub – kevadel hästi helerohelised, sügisel pigem kollakaspruunikad. Varjevärvust suurendab mustri ebaühtlus, liigendatus – igasugune liigendatud muster muudab ähmaseks looma keha piirid => kiskjal või röövloomal on palju raskem märgata. Liblikas pruunvalge-kirivaksik, kelle värvus on kasega väga sarnane ning ka tema elutsükkel on kasega seotud. Väga detailsed sarnasused on liikidel, kes on väga staatilise eluviisiga, väga kindla kohaga seotud. Nt lehtritsikad väga detailselt lehe moodi, muidu taimtoidulised, aga kohati hammustavad üksteist, kuna ei tunne ära. Leht- ja raagritsikatel ka liikumismaneerid, mis on lehe või oksa tuules liikumisega sarnased. Kaugelt
- mudelliigi ja jäljendaja arvukuse suhtest. Mida suhteliselt arvukam on mudelliik, seda tugevam on jäljendajale pakutav kaitse. Selge see, mida rohkem on tõelisi aposemaate, seda tõenäolisemalt ja kiiremini õpib kiskja kõnealuse väljanägemisega elukaid vältima, jäljendajaid sealhulgas. - mudelliigi ebameeldivuse astmest. Mida ebameeldivam, seda kiiremini kiskja õpib. - alternatiivsete saakloomade ohtrusest. Kui kiskjal ikka muud süüa pole, siis ei jää tal ikkagi muud üle, kui hoiatusvärvusega saakloomi jahtida, loomulikult siis vastavaid riske võttes. Nagu Mülleri mimikri, nii on muidugi ka Batesi mimikri huvitav uurimisobjekt. Lõpuks veel seda, et kuigi siin sai pikalt arutatud värvuse evolutsiooni kiskja-saakloom interaktsioonist tulenevate valikusurvete tagajärjel, pole sellised kindlasti mitte ainsad
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 20. Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks? kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik, 21. Kuidas muutub saaklooma populatsiooni arv kui kiskja populatsiooni arv on tasakaalulisest suurem? Põhjendage oma arvamust Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse
r erikasvukiirus N isendite arv pindalaühikul (populatsiooni tihedus siin tähistab saaklooma) P kiskja populatsiooni tihedus á saagi otsingu efektiivsus, koefitsent f effektiivsus, millega söödud toit järglasteks konverteeritakse q liigisisese konkurentsi koefitsent Süsteem on stabiilne kui N = q/fá ja P=r/á võrdub (liigiomase) konstandiga ehk kui kasvukiirus dN/dt on mõlemal juhul võrdne nulliga. Saaklooma soodsad tingimused annavad võimaluse kiskjal paljuneda. Kiskja paljunemise arvelt väheneb saaklooma arvukus, mistõttu väheneb mõne aja pärast ka kiskja arvukus. See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; a) Pelgupaik; b) mehhaaniline (kilpkonna kilp); c) keemiline (mürgise nahaga konnad); d) kaitsevärvus: 1) varjuvärvus sulandub keskkonda; 2) segav värvus häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv,
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved; 9. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 42.Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. Keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed – astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. Vt ka ülevaltpoolt. 43.Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. Kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik. 44.Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse rohkem.
fitnessile. Järelikult uurib käitumisökoloogia organismide kohastumusi ehk adaptatsioone, nende käitumise adaptiivset väärtust. Kohastumust iseloomustavad järgmised aspektid: Kohastumus on organismile bioloogilises mõttes kasulik, kuna aitab olelusvõitluses paremini läbi lüüa. Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle suhtes. Nii näiteks on kaelkirjaku pikk kael hea kõrgetelt puudelt lehtede söömiseks, kuid
(pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust (tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist (norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad, vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid jalgu. Kiskjate ja saakloomade populatsioonid pusivad tasakaalus vaid tanu evolutsioonilisele voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt
ohtlik, omades näiteks mürki süstivaid astlaid, mürgihambaid, mürginäärmeid või muid potentsiaalsele kiskjale ohtlikke atribuute. Näiteiks sobib tuua astlaga herilaste ärritavalt musta-kollasevöödilise keha, mürgise lepatriinu või puukonna silmatorkavalt erepunase värvuse või mürkmadude valju susina või lõgina. Saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel – Niisamuti nagu saakloomadel on kasulik jääda kiskja eest varjatuks, tasub ka saaki luuraval kiskjal ennast ohvrile mitte liiga vara reeta. Seepärast on ka kiskjatel saakloomade suhtes kasutusel terve arsenal krüptilisi signaale, nagu peidulisus ja maskeering. Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel: jääkaru valge kasukas (paremal ülal), mis aitab tal saagile juurde hiilida arktika valgetel jää- ja lumeväljadel
annaabi.ee 
