Torm Lühike ülivõrre, lühike mitmus Maailma kauneimad kirsipuid õitses alleel, kus päikeseloojangu ehavas kumas kaks linna vaeseimat kerjuslast peitust mängis. Neil polnud kodu, emasoojus jäi ammugi kaugeks, kuid koos olid nad vahest õnnelikumad inimolevused, keda jumalad armastusest sepistanud. Õhk kumas nende naerurõkkavaist kilkeist, tuul lasi õrnematel kirsiõitel mängukaaslaste juusteisse langeda see oli lummav õhtu, kuigi lämbevõitu, otsekui enne äikest. Ühe vanima heleroosaõielise kirsipuu all istus bard
'miski' oli selle varjutanud. Välistades võimaluse, et see oli mõni suur lind, keerles poisi peas vaid üks mõte, kes see olla võiks. Ja ta ei oodanud teist juhust, vaid hüppas närviliselt püsti ja jooksis klaasseina suurde, avades terrassile juhatava ukse. Tormates vihmasoigusesse halli, puuris ta silmad taevasse ja jäi seisma vastu tuli käsipuu, mille taga paar meetrit maapinnani ja siis mere liivane kallas. Pehme tuul kaigutas õitsevaid kirsipuid, raskeõielised oksad kiikusid meeleldi kaasa. Kirsside kreemjas heleroosa andis prantsuse stiilis aiale muinasjutulise ilme. Vaadet süvendasid ühel pool lumiste tippudega kooparohked mäeahelikud, teisel pool kaljuäärine meri. Päikest polnud näha, taevas oli kaetud hallikoeliste pilvedega. Mõnes kohas tungisid kuldkollased kiired nõrkade jugadena läbi, kuid nad jäid hämarikule tugevalt alla. Poiss märkas ühes pilvekogumis ebatavalist varjuliikumist, mis jättis kui võitluse mulje
B. Küttepuit Mööblitööstus Mööblitööstus kasutab tänapäeval väga palju saepuru mis pressitakse saepuruplaadiks. Puidutööstus Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest. Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad.
suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu,
poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2]
Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb. Lõikamata aga läbi ei saa. 5 Kirsipuid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. [11] Mida kevade poole, seda enam hõljub õhus haigustekitajaid ning seda päevakohasem on lõikehaavade kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on eriti sobimatu lõikuseaeg pungade
Ka see töö ei olnud neil kerge. Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine. Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis.
kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida keediste, mahlade haiguste ja kahjurite tõrjeks. valmistamiseks Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Kirsipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida kompottide haiguste ja kahjurite tõrjeks. valmistamiseks Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis
ka aasta-ajati (eriti kõrgematel laiuskraadidel), seda tuleb tähele panna sortide valikul. On täheldatud, et vegetatiivset ja generatiivset kasvu mõjutab fotoperiodism erinevalt, kartul õitseb pikap., mugul moodustub ja nende puhkeperiood algab lühip. tingimustes. IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine,
lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada. Väetamine ei ole samuti vajalik, kuid multsida tuleks kindlasti. Kui puud on nõrgad, tuleb lisaks anda ammooniumsulfaati 35 g/m² kohta. Kuival ajal vajavad kirsipuud põhjalikku kastmist, kuid kuiva mulla ootamatu kastmine võib põhjustada marjade pakatamist. (Aianduse entsüklopeedia 2010)
Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele. (Jaama 1976) Kui muld kirsipuid peetakse happesuse suhtes tundlikeks: neil langeb saaks ja juurdekasv jääb nõrgaks. Neile sobib muld, mille pH on 5,6...6,5. Lupjamiseks kasutatakse Eestis peamiselt mageveelubisetteid, nn. Nõrglupja, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati keskmiselt 98%, või põlevkivi tuhka, milel lubjasisaldus on 35...40%. Liiga sagedane lupjamine on ka kahjulik. Soovitatav on lubjata 8...10 aasta tagant. (Jaama 1976)
valmivad, et järgmise aasta viljaoksi maha ei lõikaks. Külgvõrsete kärpimine ergutab viljaokste arenemist. Lõigata tuleb poolviltu ja lühendada pikad külgvõrsed 5-6 pungani, lühikesed võrsed 2-3 pungani. Oksa lähedal arenevate viljaokste ergutamine vähedab ohtu, et oks võiks viljade raskuse all murduda. Oksa tipu kärpimine: tuleb lõigata oksa tipmine võrse veerandi või kolmandiku võrra tagasi kuni sobiva pungani. Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes. Lõikamine pole nii süsteemne kui viljaokstel saaki kandvate õuna- ja pirnipuude puhul, lihtsalt harvendatakse oksi, et päike ulatuks kõiki vilju küpsetama. Lõigates tagasi pikki võrseid, eriti neid, mis seinast või toestusest eemale kasvavad, säilitate puu vormi, suunate tema energiat ja juhite päikesevalguse juba arenevate viljadeni, ergutades järgmise aasta õiepungade arengut.
valmivad, et järgmise aasta viljaoksi maha ei lõikaks. Külgvõrsete kärpimine ergutab viljaokste arenemist. Lõigata tuleb poolviltu ja lühendada pikad külgvõrsed 5-6 pungani, lühikesed võrsed 2-3 pungani. Oksa lähedal arenevate viljaokste ergutamine vähedab ohtu, et oks võiks viljade raskuse all murduda. Oksa tipu kärpimine: tuleb lõigata oksa tipmine võrse veerandi või kolmandiku võrra tagasi kuni sobiva pungani. Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes. Lõikamine pole nii süsteemne kui viljaokstel saaki kandvate õuna- ja pirnipuude puhul, lihtsalt harvendatakse oksi, et päike ulatuks kõiki vilju küpsetama. Lõigates tagasi pikki võrseid, eriti neid, mis seinast või toestusest eemale kasvavad, säilitate puu vormi, suunate tema energiat ja juhite päikesevalguse juba arenevate viljadeni, ergutades järgmise aasta õiepungade arengut. Kõik 15-
Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel ajal lõikamine isegi meeldib, kuna viljad pääsevad päikese kätte. Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. Puid on mõistlik juba maast madalast kujundama hakata, sest mida väiksem lõikehaav, seda paremini ja kiiremini see paraneb. Lõikamata aga läbi ei saa. Kirsipuid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Mida kevade poole, seda enam hõljub õhus haigustekitajaid ning seda päevakohasem on lõikehaavade kohene kaitsmine. Tavapärane vahend haavade kaitsmiseks on aiavaha. Uuesti võib puude lõikamise peale mõelda suvel (juunis-juulis). Siis on hästi äratuntavad kuivanud oksad, lisaks võib sae või kääridega eemaldada väiksemaid elus oksi. Kõikidele liikidele on
annaabi.ee 
