1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis
Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati. Antiikehitiste riismeid kasutati ristiusu kirkute püstitamisel. Varakristlik periood oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele" T. Nurk "Peatükke kunstiajaloost" Jaak Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" www.kristlus.varstukk.edu.ee www.google.com www.et.wikipedia.org
mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel kus maaliti pühapilte ehk ikoone, kujunesid
8.Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10.Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Jõulud Kristlikud jõulud on 25.27. detsembril. Peetakse Jeesuse sünnipäevaks Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel Jõulud on Katoliku kiriku ja protestantlike kirkute kirikuaasta suurim püha Ülestõusmispühad Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha Eesti keeles tuntud ka munapühadena, lihavõttepühana, kevadpühana. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega paast, võib taas süüa liha. Kristluse sümbolid Kirik (püha koda) Klooster (kirik, eluruumid, söögisaal- hoonete kompleks) Rist Piibel (püha kiri)
linnas. 10. Miks hävitati revolutsiooni ajal kultuuriväärtusi? Millist kahju tõi revolutsioon kultuurile ja teadusele? 1. See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid 2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi
Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam kaunistati portaale, fassaade ja sambakapiteele - skulptuur avaldus arhitektuuris. 10. ''Vaestepiibliks'' nimetatakse keskaja kirkute kaunistusi (reljeefe), mis piltlikult seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. 11. Romaani tekstiilikunsti tähtsaim näide on Bayeux' vaip, levis lahingute ja igapäevaelu kujutamine ja seinavaibad - vaibakudumise tehnika on üks vanemaid tekstiilikunsti liike. 12. Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust. 13. Gooti stiilis ehitiste oluliseimad tunnused: teravkaar ja roidvõlvid. 14
eraldatus üksteisest, mis mis tänaseks on täielikult võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani ka arhitektuurist skulptuuri tellijaks oli kirik.. sõltumatult. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos
Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg
Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: 1. keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides
katoliikluse ilmingud. ● Kirikus käimine ja künnise maksmine olid rangelt kohustuslikud. ● Herman Samson - Teoloog, esimene Liivima kindralsuperintendent (kirikupea). ○ Luterliku fundamentalismi esindaja Liivimaal. ○ 1527-1699 kohtutes 200 süüdistust nõidumises. ● Johann Fischer - Liivimaa kindralsuperintendent 1675-1700. ○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule. ○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada.
(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine. Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem) Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada. 11§ Kodusõda- protestsõda linnas või riigis nõudmaks ,kas õigust , töökoorma vähendamist vms. Konföderatsioon- organisatsioonide või riikide liit paavst- kiriku kõgem juht vaheriik- viru- , järva- ja läänemaast moodustatud ja looma paavstile allutatud riik
kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati piltidega raamatusse, nn kamasutra. Inimfiguurid nendel mosaiikidel olid väga rangeilmelised ja nad olid just kui venitatud väga pikaks. Hämarates kirku ruumides kasutati heledaid värvi. Ehitised olid väga väikeste akendega. Usklike meelest skulptuurid meenutasid paganaid. Küll aga harrastati maali kunsti ja seda on näha kõikide kirkute seintel. Ja siis tehti piibli ainelisi pilte: emad lastega, Jeesus Kristus. 8 ja 9 sajandil oli Bütsantsi kunstnikel rasked ajad. Siis raevuses nn pildiehitajate liikumine. Nad üritasid hävitada inimesi kujutavaid pilte. See oli kindlasti usust. Bütsantsi riik langes täielikult türklaste vallutamise tulemusena. Bütsantsi kunst elas edasi vana vene kunstis. Venemaa päris koosristiusuga Bütsantsi kirikutega ja ikoonide tüübid
Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef.Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud.Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik.Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda.Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks".Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist.Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega.Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga.Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist.Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale.Maalikunsti peamisteks teemadeks
* 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus) * Modena Wilhelm paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel. 1. Kaart skeem (Halduskorraldus keskajal, 9 suuremat linna, vabadusvõitluse tähtsamad lahingud) 2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3). Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede ehitamine, sõjateenistus 3.Nimetan talupoegade liigid, lühiiseloomustusega.
nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol CuSO x5H O seda kasutatakse taimetõrjes. Heleroheline pool vääriskivi malahiit on vase ühend (CuOH) CO sama koostisega on ka vaskesemete pinnale õhus seismise käes tekkiv hallikasroheline plaatinakiht mida võib näha vanade kirkute katustel. Metallid vs mittemetallid · Metallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 1-3 elektroni väliskihis · Loovutavad kergesti elektrone · On head redutseeriad · Madal elektronegatiivsus · Füüsilised omadused · Head elektri ja soojus juhid · Sepistatav · Metalliline läige · Tahked toa temperatuuril · (v.a Hg) · · Mittemetallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 4-8 elektroni väliskihis · Võtavad elektrone kergesti
Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg
Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast antiikskulptuuri kohta. nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, ROMAANI MAALIKUNST mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure leia me ümbritseva elu kujutamist
a esimesed jutlustajad Riias 1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis Kes olid jutlustajateks? · Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada). Tegelikkuses 1530.aastatel kohalikud vasallid läksid üle luteri usku ja kui vasall on luteri usku, siis ka tema vasallid on sama usku. Samal ajal olid olemas piiskopkonnad(Saare-Lään) ja ka ordu oli olemas. Olukord oli ebamäärane. Katoliiklus
loomi jne. Olenemata headest suhetest Ida-Roomaga tekkis siiski nende vahel lõhe 451. aastal Kalcedonis peetud IV oikumeeniline kirikukogu mõistis hukka monofüsiitluse, mida Etioopia kirik järgis. · Monofüsiitluse kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik. Täna kloostrite ja kirkute rajamisele 6. ja 7. sajandil juurdus ristiusk kindlamalt ning hakkas laiemalt levima rahva seas Aksumis. Hiljem omandasid kloostrid suure majandusliku ja poliitile võimu, kristlus tugevdas riiki märgatavalt ning valitseja sai end tunda erilise 9 väljavalituna. Islami teke ja levik 7. sajandil, araablaste ülemvõim Punasel merel ning nende ekspansioon Aafrikasse lõikasid Aksumi muust maailmast ära. Katkes side kristlike
6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg
Geopoliitilised mudelilid sõltuvalt sellest, millist maailmavõimu taotletakse. Poliirilised Sõjalised (sõjaväebaasid ning tugipunktid. Platsdarmid (nafta- ja metallimaagi tarnete tagamiseks, Norra II m.s. kui saksa lennuväe lähteala)); Majanduslikud (laenud, aktsiate ja võlakirjade omansamine, dollari ülemvõim. Transiidikoridorid ja loodusressurss); Ideoloogilised (kommuniustliku ideoliigia levik, või erinevate uskude ja nende lahkude levi ja kinnistanie (kirkute ja kloostrite rajamine)); Kommunikatsioon (kommunikatsioonivahendite ja info monopol). kas suurriikide tekkimisest. Kasvust ning nende GP huvidest ja eesmärkidest (piitife muutmine enda vüi teiste riikide kasuks, riikide liitmine endagakas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine); suured sõja ja nende baasised poliitiliste huvide realiseerimisel; väikeriikide GP (Eesti); Geopoliitika ajalugu
annaabi.ee 
