kaetav väärtus langeb alla tema bilansilise väärtuse (Altmäe, 2015, lk 28-31). Eeltoodu on praktikas harvaesinev. 5 1.3 Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad On olemas erinevad diskonteerimise meetodid üksiksumma diskonteerimine, sisemise intressimäära meetod ja diskonteeritud rahavoogude meetod. See, millist intressimäära kasutada konkreetse tehingu kirjendamisel, on osaliselt määratud RTJdes. Sisemise intressimäära meetodit ja sisemist intressimäära kasutatakse korrigeeritud soetumusmaksumuse korral (Altmäe, 2015, lk 33-35). Näide 2. Sisemise intressimäära leidmine Sisemise intressimäära leidmine, juhul kui kauba (55 000 ) eest tasumine toimub järelmaksu perioodi lõpus: 55 000 / (1+i)2 = 50 000 Antud näite korral oleks intressi i=0,0488 ehk 4,88% (55 000/50 000)-1=0,0488)
Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit
Et arvepidamine lihtsamaks muutuks, võeti kasutusele VII sajandil e.m.a raha ning sellele määrati kindel väärtus nüüdsest jäi ära tülikas kulla kaalumine . Lihtsustus ka kogu varanduse arvestamine ning maksundus. Arve pidamine on olnud üsna sarnane läbi ajaloo. Ehkki tänapäeval on see keerulisem, siis põhimõte on jäänud samaks. Üles märgiti raha ning muude väärtuslike asjade sissetulek ning väljaminek samamoodi toimub see praegugi, kuid kahekordsel kirjendamisel kontodel. Raamatupidamisajaloo üks olulisemaid aastaid on 1445, sest just siis sündis Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks". 1494 ilmus tema sulest niinimetatud raamatupidamise piibel, mis oli kirjutatud itaalia-ladina segakeeles ning tõlgiti veel mitmesse keelde. Üsna pea sai teosest tolleaegne bestseller. Umbes keskajal võeti kasutusele tänapäevane kahekordne kirjendamine, mida nii mõnedki suurkujud nimetavad inimkonna tähelepanuväärsemaks teoks, sest tegemist
Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10
ümberpaigutused ja loovutamised tuleks dokumenteerida. Samuti on tähtis perioodiliselt üle lugeda laos olev varu ning need viia kooskõlla varude kirjetega. Ohud tarnijate arvete kinnitamisel ja maksmisel: · ebaõnnestumine vigade leidmisel tarnijate arvetes, · maksmine saamata kaupade eest, · ebaõnnestumine saadaolevate allahindluste ärakasutamisel, · sama arve topelt maksmine, · vead tasumata arvete kirjendamisel, · ebaseaduslik sularaha, tsekid või elektronarveldus. ERS (evaluated receipt settlement) kasutuselevõtmine kõrvaldab vigade potentsiaalse tekkimise tarnijate arvetes, sest ettevõtted maksavad sobivate hulkade järgi, mis nad vastu võtavad ja määratud hindadega kaupade tellimise ajal. Parim viis ennetada maksmist tellimata kaupade eest, on võrrelda koguseid ostuarvetel nende kogustega, mis on sisestatud varude kontrolliga tegeleva isiku poolt, kes kinnitab
Saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid Sularaha kviitungid, tšekid Kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid Avansi- ja töölähetusaruanded Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed) Panga konto väljavõtted Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad) Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud Raamatupidamisõiendid Inventuurilehed Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7
VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt: -ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta
8 projektide algdokumendid. Projektide raamatupidamise dokumentatsioon peab olma eristatud teistest raamatupidamise dokumentatsioonidest. Raamatupidamise aastaaruanne säilitatakse alaliselt. 2.6 Kontoplaan Asutuse kasutatakse üldeeskirjas kinnitatud kontoplaani. Kontoplaanis on esitatud tehingupartnerite, tegevusalade allikate ja rahavoogude koodide loetelu, mis on aluseks majandustehingute kirjendamisel. Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded. Allika koodid on seotud reservide moodustamise ja kulutamisega
2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid). KULUDE LIIGITAMINE KONTROLLITAVUSE ASPEKTIST LÄHTUVALT(LIIGITAMINE JUHI VAATEVINKLIST):1)olulised 2)ebaolulised(kõik kulud,mis on alternatiivide jaoks ühesugused ning kulud,mis on juba tehtud) 3)kontrollitavad(igasugune kulu,mille suurust juht saab oma tegevusega mõjutada.4)mittekontrollitavad(suurust ei saa juht mõjutada-need ei anna mingit infot juhi tegevuse kohta). KULUKOHTADE ARVESTUSE OLEMUS
); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed); · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine); · aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid); · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10]. Andmete registrisse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõendav algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arväitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1
samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel, suurendades või vähendades neid. Tihti aga ei piisa kahest kontost, vaid on vaja ühe majandustehingu jaoks kasutusele võtta rohkem kontosid kolm, neli.. Ka sellisel juhul ei kaota seaduspärasus deebet = kreedit oma jõudu, vaid toimib endiselt suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik majandustehingud on registreeritud vastavates registrites ja tehinguliste seoste väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina
Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1
13. KONTROLLITAVAD e. mõjutatavad on need vastutusüksusele jaotatud kulud, mille suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada. Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) - (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudsete kuludega. Sageli kulude kogumine ja jagamine toimub raamatupidamissüsteemis korraga. Kulu kirjendamisel sisaldab kulukood nii kogumise kui ka jaotamise andmeid. Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. (pudelite kulu jookide tootmisel). Pudelid saab kergesti seostada, saab näit. üle lugeda. Kaudne kulu (indirect costs) – kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil. Näit. osakonna juhataja töötasu seos ühe joogi liigiga mitmeid erinevaid jooke tootvas osakonnas.
sisalduvat informatsiooni süstematiseerida, rühmitada ja kokkuvõtteid teha ning tuua välja ettevõtte majandusliku tegevuse tulemused. Majanduslikud tehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel (tekkepõhiselt) või ühekordse kirjendamise põhimõttel (kassapõhiselt), meie seadustest lähtuvalt on lubatud ühekordset kirjendamist kasutada füüsilisest isikust ettevõtjal. Ühekordsel kirjendamisel ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ja sellega seoses ei ole võimalik välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks,
3.Kapitali struktuuris muutusi põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid - + 4.Varade ja kapitali vähenemist põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid - - 8. Algdokumendi mõiste ning selle kohustuslikud rekvisiidid. Dokumentide säilitamine. Dokumendikäive. Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7
annaabi.ee 
