Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kirjavahemärgistus" - 5 õppematerjali

thumbnail
2
doc

SÜNONÜÜMID

Karismaatiline ­ mõju, Palunõid-palmima Aabe ­ täht mõjukas Pardel ­ Aapestik ­ tähestik Karismaatiline ­ mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne ­ samasugune Karts ­ vangla Pedak ­ mänd Adekvaatne ­ sisult kattev Kasin ­ napp Pelgalt ­ ainus Ahas-kitsas Kesv ­ oder Pelk ­ ainuüksi Aime ­ populaarteaduslik Kiikama ­ piiluma Pelutama ­ kartma Aime-aimefilm Kilbar ­ mälumängur Perv ­ kallas Amerikanism ­ Komparatsioon ­ võrdlema Pihkama ­ lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima ­ võrdlema Piibeleht ­ maikelluke Ampel ­ rippvalgusti Konjugatsioon ­ sidesõna Pitsa ­ pirukas Anglitsism ­ inglisepärane Konjugeerimine ­ Pitsa-pistis sõna ...

Eesti keel → Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs

Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tug...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kirjandusteaduse kodutöö - eesti luulekaanon

Kodutöö Betti Alver ja Jüri Kolk on erinevatest aegadest ja taustsüsteemidest pärit eesti kultuuritegelased, kellel on ka ühendavaid faktoreid. Betti Alver sündis aastal 1906 ning suri aastal 1989 ja tegeles peamiselt luulekunstiga, samas kui Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletajaks olemise ka kirjanik, tõlkija ja publitsist. Neid mõlemaid ühendab tegutsemine Tartus ning ka see, et Jüri Kolk oli oma esikkoguga ,,Barbar Conan peeglitagusel maal’’ Betti Alveri debüüdipreemia nominent. Lisaks on ka nende loomestiilis mitmeid märgatavaid erinevusi, mida saab võrrelda nt Betti Alveri luuletuse ,,Ei vaibu’’ ja Jüri Kolgi luuletuse ,,Veel kord luule’’ põhjal. Alveri luuletus on ilmunud raamatus ,,Korallid Emajões’’ aastal 1986 ning Kolgi luuletus raamatus ,,Otse aia taga’’ aastal 2014. Samuti saab analüüsida nende teoste ja autorite kuulumist eesti luulekaanonisse, mille aluseks on os...

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kasvatusteadused muutuste ajateljel

4. Kirjutamisoskusest põhikooli I astmes (A. Uusen). Mis on kirjutamine ja kirjutamisoskus? Kirjutamine tähendab sõnumi ja/või tähenduse edastamist lugejale (kirjalikus vormis). Lugeja peab kirjutatud tekstist aru saama. Kirjutamine on tekstiloome, mis sisaldab erinevaid komponente. Üldiselt tuleb vahet teha ühelt poolt kompositsioonil (hõlmab sisu ja selle ülesehitust) ning teiselt poolt käekirjal ja ortograafial. Kirjavahemärgistus on mõlema osa, sest see on seotud nii süntaksi (grammatika) kui ka semantikaga (tähendusega). Kirjutades on vaja korraga tegelda ja opereerida paljude asjadega: häälikuanalüüsi, õigekirja jne, sest kirjutamisoskus tähendab kõigi kirjutamiskomponentide valdamist. 5. Väikelapsed ja arvutid (P. Luik). Kui vanalt on õige lubada last arvuti juurde? Et arvutid jõuavada üha enam lasteaedadesse ja kodudesse, puutuvad lapsed nende masinatega kokku juba enne kooli

Pedagoogika → Arengupsühholoogia
136 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun