50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maarja-Liis Puhilas
Õppematerjali autor
Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole püüelda, vaid edu johtub millestki.See voogab väärilise eesmärgi nimel tehtud tulemusliku jõupingutuse ettekavatsemata kõrvalsaadusena. (53). Ära kaota võimet märgata kiiresti muutuvas ajas ilmnevaid suurepäraseid võimalusi. Võta silmaklapid ära ja hakka uute võimaluste järele ringi vaatama. (55). Olen ennemini pime kui kujutluseta nägija. Juhtimine on keskendunud TEGUTSEMINE olulise eesmärgi nimel. (57).
4 Ontoloogia tõestab jumalat läbi olemise: olemine ise on täiuslik seisund ja kuna jumalat vaadeldakse kui täiuslikku olendit, siis järelikult on ta olemas. Kausaalse jumalatõestuse järgi on kõik olemasolev mingite põhjuste tagajärg ning kõige esimeseks põhjustajaks saab selle loogika alusel olla vaid midagi ülimat nagu jumal. Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema. Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema.
nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. R. Emerson Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare
konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes?
See andis isiksusepsühholoogia kriitikutele põhjust väita, et isiksust ei ole olemas. Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi, siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema
e.i. Toast tuppa käimine- abielu e.ii. Tähtsad persoonid- isa ja ema e.iii. Pikad teravad esemed- mehe suguelundid e.iv. Lamedad esemed- naissuguelundid 2. 3 esseed seksuulsusteooriast- ilmub 1950 aastal ning tema seksuaalteooriat nimetatakse ka libiido teooriaks (objektidele suunatud seksuaalenergia). a. Inimeste seksuaalelu ei alga mitte puberdeedi eas vaid seda on märgata sünnimomendist saadik. b. Mõistet seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada; seksuaalne on laiem mõste, mis hõlmab ka selliseid toiminguid, kus suguorganid pole osalised c. Seksuaalelu põhiline ülesanne on oma kehaosade kaudu nauding elamuste hankimine, mingist ajast võib see viia soojätkamiseni, kuid ei pruugi. c.i. Kõik inimesed on sünnist saati bi-sekuaalsed ja hiljem asendub
Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest.
* mitmesugused negatiivsed arusaamad nende kohta viivad neid sagedamini segadusse Eneseväärtustamine ja enesehinnangu tõus Kuidas aga inimesed ôpivad oma tôelist olemust tundma, mis on nende mina kontseptsiooni aluseks. Siin on vôimalik välja tuua erinevaid protsesse, mis inimese mina-pilti kujundavad. Sotsiaalne võrdlemine: inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ennast hinnates võrdleb inimene end tahtlikult või tahtmatult teistega, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi, vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. Enda omaduste ja oskuste vôrdlemist teiste inimeste omaduste ja oskustega, nimetatakse sotsiaalseks vôrdlemiseks. Sellele asjaolule pööras esimesena tähelepanu Leon Festinger (1954), kes täheldas, et selleks, et inimesed saaksid tegutseda efektiivselt, peavad nad omama adekvaatset arusaama oma omaduste ja vôimete kohta. Püüdes aimata, kui head nad mingis valdkonnas on, eelistavad inimesed Festingeri
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid