6. Kristjan laenas Marialt 5000 EUR ja pantis laenu tagamiseks Pärsia vaiba, mis kuulus Kristjani ja tema abikaasa Grete ühisomandisse. Pantimiseks aga puudus Grete nõusolek. Kuna Kristjan ei suutnud laenu tagasi maksta, pani Maria vaiba avalikule enampakkumisele, kus kõrgema pakkumise tegi Juhani. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnang. II Kinnisasjaõiguse kaasused 1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus kinnistusosakonnale ka Joonase avaldus koos kohtumäärusega, mille järgi tuli Joonase hagi tagamiseks Tarmo vastu kanda kinnistusraamatusse keelumärge selleks, et keelata kinnisasja võõrandamine. Millises järjekorras ja millised avaldused kuuluvad rahuldamisele? 2. Suri kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanik Martin. Tema poeg Lauri
KINNISTAMISMENETLUS Kinnistatakse kinnistusavalduse alusel KRS § 34. Kinnistamisavaldus Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu
register, Liiklusregister jne) ning seega raha edastamise eelduste täitumist kontrollida. Samade reeglite järgi saab notar ametiteenusena hoiule võtta ka dokumente. See on kasutust leidnud näiteks kinnistusraamatus piiratud asjaõiguse kannete muutmiseks või kustutamiseks antavate notariaal- selt kinnitatud nõusolekute hoiustamisel. Kinnistusraamatuseadus*10 ei luba kinnistamisavaldust või kande kustutamise nõusolekut esitada kinnistusosakonnale tingimuslikuna (kinnistusraamatuseaduse § 42), kuid dokumendi hoiustamisel saab vastava avalduse või nõusoleku allkirjastada ilma selles tingimusi märkimata ning notar edastab selle teisele isikule või kinnistusosakonnale pärast ametiteenuse lepingus kokku lepitud tingimuste täitumist. 3.2. Teadete edastamine ametiteenusena Notariaalkorras teadete edastamine on ametitoiminguna kasutusel olnud juba pikka aega, kuid ameti-
Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tõestamisel peab notar tehinguosalisi nõustama, selgitama välja olulised asjaolud ning koostama dokumendiprojektid. Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari deposiiti ning notar kannab selle üle siis, kui on kinnistamisavalduse kohtusse esitanud. Kui kinnistusraamatu kande tegemine, selle muutmine või kustutamine ei eelda asjaõiguslepingu sõlmimist (näiteks õiguse lõpetamisel, kinnisasja koormamisel omanikuhüpoteegiga, kinnistu jagamisel mitmeks kinnisasjaks, märgete kandmisel
kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid). Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on
Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (TsÜS § 110 koos § 105 lg 1). Hoonestusõiguse lõppemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks. Koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist (AÕS § 66 lg 1) ehk kinnistusraamatu parandamist, mitte aga juba lõppenud õiguse täiendavat lõpetamist. Hoonestusõiguse lõppemine kokkuleppel Vajalik on kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kas kinnistusosakonnale või hoonestusõiguslikule isikule (AÕS § 244). Lisaks on vajalik ka kõikide puudutatud isikute nõusolek, nt hoonestusõigust koormavate asjaõiguste omanikud (reeglina enne hoonestusõiguse kustutamist registrist vajalik ka hoonestusõigust koormavate asjaõiguste kustutamine) Kui omanik esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks, siis tuleb sellele lisada hoonestusõigusliku isiku materiaalõiguslik tahteavaldus hoonestusõiguse lõpetamiseks ja
ja töötlemine. (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. 4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see seos seisneb? Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani; Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale: andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta; andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta; 5. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohalikud omavalitsused ning milles see seos seisneb?
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. Ostueesõigus kinnisasja omanikul on piirang, kellele ta kinnisasja müüb. Selle tekkimise alused: Seadus ei pea kinnistusraamatusse kandma. Tehing peab kandma kinnistusraamatusse. Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja. Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu.
kellele hoone on püsitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. S.t hoonestusõigus on ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitist ei ole võimalik võõrandada, küll aga hoonestusõigust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. 8.12 Mis on ostueesõigus ja kuidas seda seatakse? (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge
kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. HOONESTUSÕIGUSE LÕPPEMINE Kokkuleppel lõpetamine või lõppemine tähtaja möödumisel Ei ole lubatud kokkuleppida tingimuslikus lõppemises Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil
KINNISTAMISMENETLUS Kinnistatakse kinnistusavalduse alusel KRS § 34. Kinnistamisavaldus Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu
264). - (23) Seaduses ei ole selgelt sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt omandada. Andmete õiguslikku tähendust ei sätesta ka andmete õigsuse eest (õiguslikult mõneti ebamäärast) vastutust ettenägevad sätted. - Nii vastutab kinnistusosakonnale edastatud katastriandmete õigsuse eest MaaKatS § 4 lg 21 järgi katastripidaja. Samas piirdub see vastutus MaaKatS § 8 lg 5 esimese lause järgi tehtud katastrikande vastavusega algdokumendile. Katastrimõõdistamise ja katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab MaaKatS § 16 lg 2 järgi aga hoopis mõõdistamisi tegev vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Selliselt
omavalitsuse esindaja. Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või asjatundja kohapeal. Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. Kinnisasja arestimiseks esitab eeluurimiskohtunik arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile. Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega
(AÕS § 245) Hoonestusõiguse seadmisel enda kasuks peab omaniks esitama vastava ühepoolse materiaalõigusliku tahteavalduse, mis tuleb lisada menetlusõiguslikult vajalikule kinnistamisavaldusele. Piisab kirjalikust avaldusest. Suuliselt või vaikimisi tehtud avaldusest ei piisa, kuna seda ei ole võimalik kinnistamisavaldusele lisada. Hoonestusõiguse võib lõpetada, kas tähtaja möödumisel või poolte kokkuleppel. Kokkulepe puhul on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestajale). Nõusolekut tagasi võtta ei saa. (AÕS § 244) Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtajamöödumisel. Käsutamine Hoonestusõiguse sarnasus kinnisomandiga ilmneb ka selles käsutamisel. Hoonestusõiguslikul isikul on nagu omanikul kinnisomandi suhtes õigus hoonestusõigust võõrandada, pärandada või koormata hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Eraldi on välja toodud, et
annaabi.ee 
