1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse
ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad. Kinnisasjade puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatu kaudu ja kinnisasja omanikuks loetakse seda, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Vallasasi. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Asjade vallas- ja kinnisasjadeks jagamisel oluline juriidiline tähendus, ainult seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja kohta sätestatut Asju liigitatakse veel asendatavuse alusel: Asendamatu asi. Kinnisasi on alati asendamatu asi. Asendamatu võib olla ka vallasasi, kui tegemist on unikaalse asjaga – mitteliigilised asjad. Asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu,
seega vallas- ja kinnisasjadele, mitte aga õigustele, nõuetele, vaimsetele saavutustele.42 Rooma õiguses nimetatakse asjaõigust ius in rem (õigus asjadest). Asjaõigused jagunesid kahte rühma omandiõigus ehk dominium ja õigus võõrale asjale ehk iura in re aliena. Omandiõiguses eristatakse, vastavalt omandi esemele, vallas- ja kinnisomandit. Vallasomandi esemeks on vallasasi (res mobiles) ja kinnisomandi esemeks- kinnisasi (res immobiles). Asjade jagamist vallas- (res mobiles) ja kinnisasjadeks (res immobiles) ei pidanud Roomlased kuigi tähtsaks. Res mobiles tähendas vaid maatükki ja res immobiles, mis esineb küll Justinianuse seadusandluses, kuid ilma kindla õigusliku kategooriata. Tänapäeval on see aga kõige olulisem asjade liigitus.43 14 Kviriitliku omandi puhul seisnes erinevus res mancipi ja res nec mancipi vahel selles, et esimest
inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui on tarvis autoriteetset ja sunniga tagatud õigusemõistmist). Ühtlasi kehtestab riik tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset seisundit piirata. Immateriaalne vara Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis- või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2). Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või
lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 10. KOHUSTUSED TSIVIILÕIGUSES (ÕIGUSÕPETUS, LK. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest 11. ASI, VALDUS, OMAND (ÕIGUSÕPETUS, LK. 13-144) Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav
27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust
27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust
tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja
6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid
Nt asjaõigusseadus (hoonestusõigusele kasutatakse kinnisasja regulatsioone). · Loomad liigituvad esemete alla, kehaliste esemete alla vallasjasadele. Nad ei ole õiguse subjektid. Loomad ei ole nagu tavalised asjad, vaid samuti elusolendid, meie teatud mõttes sarnased. Läbi loomakaitseseaduse eesmärkide on loomade eripära rõhutamine olnud seadusandja hingesoov. · Asjad ise liigituvad kinnisasjadeks ja vallasjadeks, asendatavateks asjadeks ja äratarvitatavateks asjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa, maatükk. Asi, mis pole kinnisasi, on vallasasi. Eristus on tähtis seepärast, et kinnisasjadele ja vallasasjadele saab väga paljudel juhtudel osaks erinev õiguslik regulatsioon. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka vallasasjadele kinnisasja käivaid regulatsioone, kuid seda vaid seaduses tuleneval
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik reziim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik režiim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjade tsiviilkäibes olemisega tekib vajadus kindlaks määrata asja rahaline väärtus, hinnata asja. Mõiste „vara“ õigusliku tähenduse annab TSüS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Varaks võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks ning õiguste kuuluvusele. 164. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (näieks korteri võtmete üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 165. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle
järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust (isiklik väärtus, kunstiväärtus jne). Vara on tavakeeles sageli käsutatav mõiste. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks. 10.2. VALDUS JA OMAND Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja valdaja või omanik või puudub tal antud asjaga üldse õiguslik seos. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes
Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus Keskkonna kui väärtuse kaitse Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid) Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus: noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60
annaabi.ee 
