Sotsiaalkampaaniad Koolituskursused Täiendatud seadused Karistused Eestis Altkäemaksu andmine Karistusseadustik (KarS) 298 1-5 aastat vangistust (kui korduvalt, siis 2-10 aastat); juriidilisele isikule rahaline karistus[1] (kui korduvalt, siis rahaline karistus või sundlõpetamine) Korruptiivsest teost teatamata jätmine KVS §264 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni Kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmine KarS 325 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni, või arest; (kui vähemalt teist korda, kinnipidamiskoha ametniku poolt, kui üleandmise esemeks oli raha või alkohol - rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus) Jälgimikaamerad Justiitsministeerium kinnitab, et kõige enam on inimestelt nõutud altkäemaksu tehnoülevaatusele minnes. Uuel aastal jõustuva liiklusseadusega pannakse
2,37 m2 (siia on arvutatud ka mööbli alla jääv pind, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi) asjas oli EIK konventsiooni artikkel 3 rikkumine. Tallinna Vangla suhtes on seisukoha võtnud EIK 19. detsembril 2013.a. ühehäälselt otsustanud kohtuasjas: ,,TUNIS vs EESTI" (kaebuse nr. 429/12) tuvastades Euroopa inimõigusti ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (alandav kohtlemine) rikkumise. Lähtudes eelmainitust, tuleb Tallinna Vanglas kinnipeetavale mõeldud kambris, kus mind kinni hoiti, arvestada ainult reaalset vaba põrandapinda, mida kinnipeetav saab liikumiseks kasutada. Tallinna Vangla kambrites, kus viibisin, oli ühe kinnipeetava kohta reaalset vaba pinda umbes 1.5 m2, ning kuna tegu oli kinnise osakonnaga, siis olin kambris sunnitud olema kagu oma aja, välja arvatud üks tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuli samuti jagada oma ülejäänud viie kambrikaaslasega.
tagajärge. valikukaalutlus - õigus valida õigusnormi rakendamisel erinevate tagajärgede vahel Kaalutlusõiguse redutseerumine (vähenemine) nullini - konkreetsetel asjaoludel on võimalik ainult üksõiguspärane otsustus, kaalutlusõiguse olemasolu on näiline (nt kinnipeetava lähedase raske haiguse korral on tal ülekaalukas õigus lähedasega kohtuda. Kuigi vanglal on üldjuhul kaalutlusõigus, kas võimaldada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit, ei ole tal konkreetsel juhul muud õiguspärast otsustusvõimalust, kui lubada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit vanglast). Kaalutlusvead Otsustamisel on väljutud haldusorganile seatud õiguslikest piiridest. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine Kaalutlusõiguse piiride ületamine nt vangi karistatakse toidust ilmajäämisega, kuigi sellist karistust seadus ette ei näe Kaalutlusõiguse väärkasutus Enim levinum viga
vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele? ,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
2 ALCATRAZ Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid. Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 19341963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglareziimile. Neli ja pool aastat Alcatrazil veetnud Al Capone, George "Kuulipilduja" Kelly ning mitmed teised seal viibinud kuulsused on oma
Tallinn: Juura, § 11 komm 1. 12 kuivõrd eelvangistuse näol ei ole tegemist karistuse kandmisega. Siinkohal on põhjenduseks eelvangistuse ja vangistuse täideviimise üldtingimuste oluline erinevus.22 Erialakirjanduses on levinud vangistuse täideviimise teoreetiline jagamine kolmeks etapiks: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisetapiks.23 Vastuvõtuetapi eesmärgiks on aidata kaasa kinnipeetava integreerimisele vanglaellu ja kinnipeetavale tema individuaalse täitmiskava koostamine24. Selles järgus saab süüdimõistetust kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses. Vastavalt vangistusseadusele teostatakse kinnipeetava ning tema asjade suhtes läbiotsimine, isik suunatakse arstlikku kontrolli, talle antakse kätte vanglariietus, avatakse isiklik toimik, samuti tutvustatakse isikule tema õigusi ja kohustusi ning seejärel paigutatakse isik vastuvõtuosakonda, kus tema jälgimise tulemusena koostatakse individuaalne täitmiskava.
vabaduste olemust. § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; [...] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. § 69. Täiendavad julgeolekuabinõud (1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. (2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Lg. 3. Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Lg. 4.V anglateenistus on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.) alusel. Küsimustiku koostamisel oli oodatud sotsiaalametnikelt erinevaid vastuseid, mis peegeldaksid iga ametniku oma tööd, kuid vastused tulid kõikidelt sarnase sisuga. 10 Kuuelt sotsiaaltöötajalt küsitlusele saadud vastustest selgus, et enamus sotsiaaltöötajad on pika tööstaaziga (Tabel 1.), alates 6-st aastast kuni 20-ne aastani (va üks KOV, kus
kuriteos ning kes ei kanna karistust kinnipidamiskohas. Kinnipeetavate puhul kehtib Eestis täielik valimisõiguse piirang. Euroopas kehtib samasugune kord veel 15 riigis, 16 riigis piirangud puuduvad ja 13 riigis piiratakse valimisõigusi vastavalt erijuhtudele. Näiteks Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias saab valimisõiguse ära võtta vaid kohtu otsusega lisakaristusena. Prantsusmaal otsustab kohus, kas kinnipeetavale antakse hääleõigus. Austria ei luba valida isikuil, kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest enam kui üheks aastaks. Itaalia piirab valimisõigust enam kui viieaastase vabadusekaotuse puhul. Eesti õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Eesti valimisseadused ja rahvahääletuse seadus on vastuolus põhiseadusega selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada.
) Johannes kirjeldab kahe mehe vestlust järgnevalt: Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Pilatus läks taas juutide juurde välja ja ütles neile: "Mina ei leia temal mingit süüd." Roomlane pani juutidele ette saabuva paasapüha puhul ühele kinnipeetavale elu kinkida. Valida oli kahe vangistatu vahel: naatsaretlane Jeesus või röövel Jeesus Barabas (saatuse tahtel oli ka röövli nimi Jeesus). Lossiplatsile kogunenud rahvas karjus pühameeste ässitusel: "Vabasta Barabas! Vabasta Barabas!" Nüüd lausus Pontius Pilatus oma kuulsa lause: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." Ja ta laskis teenril oma kätele vett valada ning pesi kõigi nähes oma käsi. Matteus teab
eksamihinded) ning õpetamist kui eraõiguslikku teenust. Kui vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga reguleeritud avaliku õigusega, siis eraõiguslik võib riigi õigussuhe kinnipeetavaga olla erijuhtudel, nt vangla poolt raviteenuse osutamisel või vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamisel (RVastS § 1 lg 3 p 1; vt ka RKEK 3-3-4-1-11, p 9, samuti RKHK 3-3-1-72-11, p 10). Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka
) Johannes kirjeldab kahe mehe vestlust järgnevalt: Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Pilatus läks taas juutide juurde välja ja ütles neile: "Mina ei leia temal mingit süüd." Roomlane pani juutidele ette saabuva paasapüha puhul ühele kinnipeetavale elu kinkida. Valida oli kahe vangistatu vahel: naatsaretlane Jeesus või röövel Jeesus Barabas (saatuse tahtel oli ka röövli nimi Jeesus). Lossiplatsile kogunenud rahvas karjus pühameeste ässitusel: "Vabasta Barabas! Vabasta Barabas!" Nüüd lausus Pontius Pilatus oma kuulsa lause: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." Ja ta laskis teenril oma kätele vett valada ning pesi kõigi nähes oma käsi. Matteus teab rääkida, et Jeesus
Kriminaalmenetluse seadustiku23 (edaspidi KrMS) § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalkohtumenetlusest kohustuslik. Kuna karistusjärgne kinnipidamine määratakse kohtus koos süüdimõistva kohtuotsusega, on sellega tagatud ka kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise otsustamisest. Ka KrMS § 432 lg 3 näeb ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel. Lisaks eelnevale on kinnipeetavale kaitseõiguse tagamiseks KrMS §-ga 387 nähtud ette õigus esitada karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse määruse peale 10 päeva jooksul, alates päevast kui isik sai vastavast määrusest teada, määruskaebus määruse teinud kohtu kaudu kõrgemale kohtule. 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad On arusaadav, et KarS §-s 87² toodud loetelu sisaldab elu- tervise- ja vabadusevastaseid kuritegusid kui ühtesid inimese põhiõigusi piiravamaid
adressaat viibib kirja avamise juures, siis ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Samas on kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul võimalik PS §-i 43 järgides. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada, et täidetud oli VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole käesolevas asjas PS § 43 kaitseala riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2. Isikuline kaitseala §26/§43 järgi, mis on igaüheõigus . 2.2. Kas esineb riive
vajalikud, kuid need ei hoia ära uimastite tarbimist"; ,,Nad on täiskasvanud inimesed, niisiis on nende oma asi, mida nad teevad"; "Uimastisõltuvus on haigus, seega tuleks kõik sõltlased teistest eraldada ja neid tuleks ravida"; "Vaja on tegevust, mis sõltlasi huvitaks (motivatsioon)"; Vaja on igapäevast hõivatust. Samuti on tähtis individuaalne töö, kuna sõltlased ei tunnista, et neil on probleem"; ,,Tegevus peaks pakkuma kinnipeetavale väljakutset ja peaks olema talle tulevikus kasuks. Kinnipeetavate motivatsiooni on vaja tõsta." Üldine järeldus peale nende väidete esitamist peetud arutelul oli, et tegevusetus ei ole uimastite vastu võitlemisel probleemiks. Pakutakse juba piisavalt tegevusi, neid lihtsalt ei kasutata ja neist pole abi. Siiski oleks väga tähtis pakkuda kinnipeetavatele tegevust, millest nad huvituksid ja mis oleksid kasuks tulevikus, näiteks raha ja elukutse näol (see motiveeriks
järgivatele kinnipeetavatele. Osakonnad avatakse perioodil 2004 2008 Tartu, Harku, Maardu ja Murru vanglates. 4. Kinnipeetavate motiveerimiseks uimastivaba eluviisi järgimisele on rakendatud järgmised meetmed: a. on väljatöötatud ja juurutatud lepingulised suhted kinnipeetava ja vangla juhtkonna vahel. Kinnipeetav võtab endale lepingulised kohustused mitte tarvitada narkootikume. Vangla võtab endale kohustused tagada kinnipeetavale kokkulepitud täiendavad soodustused oma pädevuse raames; b. on juurutatud kinnipeetavate nõustamine, et anda soovijatele moraalset tuge ja nõuandeid negatiivsetest harjumustest vabanemisel; c. on kaasatud kirikute ja koguduse vaimulikud ja tavaliikmed narkorehabilitatsioonialasesse töösse. 5. Vanglasüsteemi partneritega on loodud toimiv ja tulemuslik koostöövõrk, mis
Samuti osutatakse kinnipidamiskohast vabanenud inimestele abi töö leidmisel, määratakse tugiisik ning vajadusel luuakse neile varjupaigad. Kinnipidamiskohast vabanenud isikule osutab vajalikku abi kohalik omavalitsus, kus isik viimati elas. Kui kinnipeetava isiku perekonnaliikmed on vahetanud elukohta ning sellega seoses on muutunud ka kinnipeetava isiku elukoht, osutab sotsiaalhoolekandealaseid teenuseid ja tagab vajalikke toetusi elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kinnipeetavale isikule ei ole ettenähtud erilisi sotsiaalhoolekandealaseid toetusi ega teenuseid. Riigi poolt tagatakse kinnipeetavale kinnipidamiskohast vabanemisel toetus, mille suurus on kindlaks määratud vangistusseadusega . Eraldi tagatisi on võimalik kinnipeetavatele leida ka töötu sotsiaalsest kaitsest. Nii võidakse kinnipidamiskohas viibitud aega võrdsustada tööga sel eesmärgil, et saada riigipoolset töötu toetust. Lisaks eelpool öeldule on tööandjale tagatud
põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Neid võib liigitada vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Neid võib ka nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. Toimingute puhul saab eristada teatud liike: Reaaltoimingud – soovitud mõju on faktiline. Näiteks politseiniku kumminuia löök, liikluse jälgimine, kinnipeetavale asja väljastamine või rahalise toetuse väljamaksmine. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks. Teabetoimingud – mitteregulatiivsed teated, selgitused, soovitused, hinnangud, ettepanekud, hoiatused, vastused teabenõuetele, määrangukirjad, andmete kogumine, salvestamine, töötlemine, avaldamine jne
annaabi.ee 
