kaitsetegureid. Eriti laialt levinud olid mägilossid, mis rajati kas looduslikule või isetehtud künkale. Lisaks sellele, et see pakkus paremat kaitset vastaste eest, andis see ka võimaluse lossist kaugemale näha ning muutis lossi kaugelt vaadates hirmuäratavamaks. Vaenlase eest kaitsti end lisaks vibudele ja nooltele ka kuuma liivaga. Lossimüüris olid laskepilud, millest kaitsja võis lasta nooli või tulistada nii, et tema ise peaaegu täielikult kaitstuks jäi. Erinevalt Euroopa kindlustest, kus müüril liikumiseks ehitati eraldi teed, jätsid jaapanlased lihtsalt müürivahel olevad puuplangud seestpoolt maha saagimata, ning välja ulatuvale puupinnale asetati plangud peale, mis lubas inimestel müüril liikuda. Kui olukord väga kriitiliseks läks, sai käimiseks kasutatavad puuplangud alati eemaldada ning vastaseid ootas pikk kukkumine. Oluline kaitsemehanism lossidel oli keerukas väravate süsteem. Hoolikalt
kombeks püstitada kindlusi, mille kasulikkus Machiavelli arvates sõltub ajast ja asjaoludest - ühest küljest võivad kindlused teha valitsajale head, teisest küljest aga teda hoopis kahjustada. Machiavelli jõuab järeldusele, et kindlusi tuleb püstitada valitsejal, kes kardab kaaskodanikke rohkem kui võõramaalasi; kes aga kardab viimaseid rohkem, ei tarvitse kindlustest hoolida. Parimaks kindluseks on see, kui kaaskodanikud valitsejat ei vihka, kui see aga nii on, pole kindlustest enam abi, kuna alati leidub võõramaalasi, kes juba relvad haaranud kodanikele appi tõttaksid Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest.
Skulptuurid:Mooses, Taavet, Pieta. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 27.MANERISM:16.saj Itaalia. NT. Parmigianino "Pikakaelaline Madonna", Tintroretto "Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel". 28.ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. "Püha Hieronymus". 29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse. Eeskujuks Itaalia. Louvre loss-Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid. 30.EESTI: Mustpeade maja, otsaküljega tänava poole, sujuv viil, skulptuuride kasutamine, etikukivid-Arent Passer. Michel Sittow.
Kindlamaks võimulpüsimiseks ning turvalise varjupaiga soetamiseks on valitsejail kombeks püstitada kindlusi, mille kasulikkus Machiavelli arvates sõltub ajast ja asjaoludest - ühest küljest võivad kindlused teha valitsajale head, teisest küljest aga teda hoopis kahjustada. Machiavelli jõuab järeldusele, et kindlusi tuleb püstitada valitsejal, kes kardab kaaskodanikke rohkem kui võõramaalasi; kes aga kardab viimaseid rohkem, ei tarvitse kindlustest hoolida. Parimaks kindluseks on see, kui kaaskodanikud valitsejat ei vihka, kui see aga nii on, pole kindlustest enam abi, kuna alati leidub võõramaalasi, kes juba relvad haaranud kodanikele appi tõttaksid Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest. Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud
Tal on hirm varasemast seisundist loobuda, mis tähendas kindlust, kuid samas tahaks ta ka uude seisundisse jõuda, mis annaks talle võimaluse, omaenda võimeid vabamalt ja täiuslikumalt rakendada. Ta on pidevalt siia sinna kistud soovist emaihusse tagasi pöörduda, ja soovist, täiesti sündida. Iga sünniakt nõuab julgust, millestki lahti lasta... ja lõpuks vaid omaenda jõude usaldada, asju tõeliselt tajuda ja neile vastata. Valmidus sündida tähendab valmidust kõigist "kindlustest" ja illusioonidest loobuda. See nõuab julgust ja usku. Julgust, kindlustest loobuda; julgust teistest erineda ja isolatsiooni taluda; julgust nagu Piiblis Aabrahami loos isakodust ja oma perekonnast lahkuda ja veel tundmatule maale minna. 9 Julgust mitte millegi muu eest kui tõe eest muretseda, ja nimelt tõe eest mitte ainult omaenese mõtlemises, vaid ka oma tunnetes
Seal hoitakse Soti riigi kõige tähtsamaid esemeid kroonijuveele ning see on Soti 52. sõjaväebrigaadi peakorter. Samuti asub kindluses mitu militaarmuuseumi ja Soti Sõjamemoriaal. Lossi haldab ja turundab riigi poolt asutatud organisatsioon Historic Scotland, mille halduses on veel Stirlingi ja Urquharti lossid, Fort George, Skara Brae, Dumbartoni loss, Linlithgow'i palee jt. Fyvie Loss Fyvie loss on üks Sotimaa hiilgavamatest kuninglikest kindlustest. Fyvie loss pärineb 13. sajandist, kui ta oli kuninglik kindlus. Kuningad William I ja Aleksander II valitsesid selles lossis ja kuningad Edward I ja Robert I olid mõlemad selle lossi pidevad külastajad. Alates 1390 aastast, kuulus see loss viiele perele. Vana traditsioon väidab, et need pered - Preston, Meldrum, Seton, Gordon ja Leith ehitasid kõik ühe Fyvie lossi viiest tornist. Lossi sisemus on rikkalikult kaunistatud. Seinu kaunistavad 17. sajandist
Hagenil Siegfriedi tappa, kui nad on jahil. Ta varastab nibelungide aarde ja peidab selle Reini jõe põhja. Kriemhild abiellub pärast Attilaga. Burgundlased kutsutakse Attila juurde. Seal kõik kangelased tapetakse ja Hagenit piinatakse, et ta ütleks, kus aare on. 6.RÜÜTLIKIRJANDUS (KURTUAASNE, TRUVÄÄR, TRUBADUUR ) Kurtuaasne tuleb kahest pr keelsest sõnast: *courtois- peenekombeline, viisakas * cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus, viisakus, tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt: algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused. Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud
Juulis vallutati Tartu. Ühe hooga jõudsid venelased ka Tallinna alla, kuid piirama veel ei asutud. Septembris 1559 müüs kartlik Saare-Lääne piiskop oma ala taanlasele hertsog Magnusele. 1560. aastal asusid Vene väed uuele pealtungile. Härgmäe/Hoomuli lahingus purustasid nad Liivi ordu väed. Seda loetakse keskaja lõpuks Eestis. Sama aastal lõpul valgusid Eestisse poolakad, kes hõivasid enamiku venelaste poolt vallutamata kindlustest. Järgmisel aastal ajasid Toompealt poolakad välja rootsi väed. Põhja-Eestis kehtestati Rootsi ülemvõim. Rootslased ja taanlased sõlmisid rahu, ning Saaremaa jäi Taanile. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik tegevus Venemaa vastu. Poola ja Venemaa sõlmisid 1582a. Jam Zapolski vaherahu, millega Liivimaa läks Poola valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all
umbes 1570, 5 hõimu) · Prantslaste poolel on hulgaliselt erinevaid Indiaanihõime · 1754 Albany kongress (NY-i koloonias, korraldaja mh Benjamin Franklin): Oluline arutada Briti kolooniate ühisaktsioone (PR.vastu) ja pol. liidu loomist ... ei anna tulemusi · Mõned Briti strateegia eksimused lahingutes õõnestasid emamaa autoriteeti, kuna ei arvestatud ameerika sõjaväelaste arvamusega · 1758-60 vallutasid Briti väed enamiku Prantsuse kindlustest (nt. Niagra tänapäeva NY aladel) ja lahingute lõpp PA-s · 1763 Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas 1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana) 2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783 3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti võit 1763
Loobuma nad ei olnud nõus Tartust, kuid lõpuks pidid nad sellest loobuma. Läbirääkimisi vahendas paavsti poolt saadetud Antonio Possevino. Ivan IV ütles, et kui tema saab, mis ta tahab, siis ta on nõus astuma Vatikani rüppe. Possevino soosikuks olid poolakad, Ivan lootis, et tegutseb tema poolel. Kasud olid suuremad siiksi lõpuks Poolal. Sõlmitakse vaherahu 10.aastaks. Tähtsaim punkt, et Ivan IV loobub Liivimaast. Lisaks lepitakse kokku, et 4.märtsiks lahkuvad kõik venelased kindlustest ja lossidest, mis polnud Poola võimu all. Poolakad lahkuvad Vene aladelt. Vahetus pidi toimuma, et keegi midagi kaasa ei võta. Ainuke asi, mis kokku lepitakse, et erand tehakse Tartu osas, kust venelased tohivad kaasa võtta suurtükid ja kiriku vara, eriti peeti silmas ikoone. Poolakad lubasid aidata transpordivahenditega, sest venelased ütlesid, et neil pole vahendeid, millega minema liikuda. Kui rahu oli
sest nad arvasid et Rootsi hakkab alasid venemaalt tagasi allutama. Cristoph alustab läbirääkimisi tsaariga, et alustada relvarahu Venemaaga. Augustis 65 lepitakse kokku, millised alad kellele kuuluvad. Eerik XIV annab justkui lubaduse, et Narva kauplust nemad ei takista. Tegelikult ikka takistas. Järgmine suurem kokkusaamine rootsi ja vene diplomaatide vahel on 1564 a kui sõlmitakse uus relvarahu. 64 a sõlmiti 7a relvarahu leping. Taas räägitakse Eestimaa huvisfääridest. Kindlustest nim Tln, Pärnu, Karksi ja Tartu linnused pidid olema rootsi omad, ülejäänu osas andsid rootslased venelastele vabad käed. 1567a kolmas suurem kokkusaamine vene ja rootsi diplomaatide vahel. Saadakse kokku Moskva lähistel aleksandrevskaja slovobodas, deklareeritakse, kes on ühised sõbrad ja vaenlased, mis kellelegi kuulub. Tsaar on lasknud lõppdokumenti kirjutanud, mida rootslased võivad kasutada, mis on tegelikult osa tema valdustest Liivimaal
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse.
tõmbub taas kokku, et moodustada erineva suuruse ning proportsiooniga "ruume". VANA-KREEKA KULTUURIDEST JA VÄLJENDUSEST Kreekamaal eksisteeris kauges minevikus kaks erinevat kultuuripiirkonda, algul ajutiselt teineteise kõrval ja hiljem teineteist mõjutades: Minose kultuur ja Mükenee kultuur. Kreeta saarel elas rahvas, kelle valitsejaks oli legendaarne kuningas Minos. Tema valitsemisaeg kulges ilma märkimisväärsete sõjaliste sündmusteta. Mere poolt kaitstuna võis kindlustest loobuda ja nii tekkisid pikad, avatud maastikku venitatud paleed nagu Knossos, Phaistos jt, mis oma paljude korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka palee sisemuses olid tähtsal kohal lillede ja taimemotiividega seinadekoratsioonid. Knossose palee keskel asus piklik siseõu. Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn
annaabi.ee 
