Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse
Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist, nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead. Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks)
täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid
1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse ülestõusukatse kohest mahasurumist. Nii alustatigi Kuressaare linnuse ehitamist piiskopi valdusalale, kuna ordu alustas samal ajal Maasi linnuse püstitamist. Mõlema linnuse ehitustöödele aeti eestlasi vägivaldselt kokku mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt Läänemaalt
Linnustes elamise plussid ja miinud + elanikud olid hästi kiatstud +hästi varustatud +võeti vastu külalisi +talupojad leidsid tööd -rõskus ja niiskus -ruumid olid pimedad -raske oli jääda anonüümseks Keskaegsed linnused: Rakvere, Paide, Viljandi Piiskoplinnused: Tartu, Lihula, haapsalu toomkirik, Kuressaare. Linnuste tüübid: a) Looduslikke pinnavorme jälgiv linnus (Otepää) b) Kastelli tüüpi linnus (Vastse-Liina) c) Konvendi hoone (Viljandi) d) Saaremaa kindluskirikud (Kuressaare) Linn, kaubandus ja käsitöö: 13.-14.sajandil rajasid Saksa-Skandinaavia vallutajad Eesti alale 9 linna. Keskaegsel Liivimaal oli üldse kokku 19 linna ja oli seetõttu üksväiksemaid linnastunud piirkondi Euroopas. Linnaks peeti asulat, mis oli saanud oma maaisandalt linnaõiguse – ja privileegid. Linn oli piiratud müüriga. Liivimaa linnades oli keskajal levinud Lübecki ja Riia linnaõigus. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal
täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13. sajandil taanlaste poolt rajatud kindlus ning Vene poolele alles 15. sajandil ehitatud Jaanilinna kindlus. Põlisele piirilähedusega kaasnevale ohule viitab ka kindlustatud ehitiste arvukus teel Narvast Tallinna. Lisaks Narva Hermanni kindlusele jäävad tee äärde Toolse ja Rakvere linnus ning Purtsesse 1533. aastal rajatud kindluselamu, samuti Vao ja Kiiu tornlinnused ning Jõhvi, Lüganuse ja Haljala kindluskirikud. Kuigi Narva sai linnaõiguse juba 1345. aastal, saabus suurim õitseng alles 17. sajandi lõpus, kui Rootsi kuningas asus tules hävinud linna üles ehitama. Sellest pidi saama Rootsimaa näidislinn, kuningriigi teine pealinn ja Ingerimaa administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid
Itaalias kellatornid Välisilme Roosaken eraldi. Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema reaalne ,,Vaeste piibel'' teema ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
Sürrealism abstraktne kunst maalitakse unenägusi, asju mis pole reaalsed. Malevits "Must ruut" Salvador Dali (1904-1989)- oli alguses teatrikunstnik. "Püha Antoniuse kiusamine", (kiusatus vikipeedias) "Sulanud aeg", "Pehmed kellad". "Elevandid luikede peegelpildina" "Guala" Eesti kunst Eesti kunst algas gootikaga (arhitektuur, maalikunst). Gooti ajal ehitistel teravkaared, tugikaared (võimaldasid õhemaid seinu), kindluskirikud, korrused ebaühtlaselt, väikesed aknad. Põhilised kirikud sel ajal: Tartus: Toomkirik, Jaani kirik (olulisim, vanim, derrakota kujudega) Tallinnas: Oleviste, Niguliste (Herman Rode tehtud on Niguliste kiriku altar), Pühavaimu, Tallinna Toomkirik. Oluline ka Tallinna vanalinn. Linnaehituses: Majad lihtsad, kõrge viilkatusega, ruumid ei asunud tasapinnaliselt (trepid), aknad kitsad, tänavad kitsad, katuse all nn. aidaruum, 1. korrusel suur ruum (pereruum, käsitöölisele
eraldi. Roosaken Kolmik-nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema ,,Vaeste piibel'' teema reaalne ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
Saalkirik hoone, mis koosneb silindervõlviga kaetud saalist · Tihti ka transept Kodakirik · Vanemad kaetud silindervõlvidega; ent XII saj. tõrjutakse ristvõlvide poolt välja Püüe imiteerida rooma arhitektuuri motiive. Antikiseeriv joon · Saint-Trophime'i kirik o Kagu- Pr Monumentaalsed kindluskirikud · Agde'i katedraal ja kirik o Lääne-Pr Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD Kuppelkirikud vähemalt osalt tänu idamaade mõjule · Saint Front Périgueux's kuulsaim neist Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande
kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga. · Nundi toomkirik Rootsi · Ribe toomkirik, Vibron'i toomkirik Taani Norras kasutati puitu kirikute ehitamisel, kasutati ära viikingite laevaehitusoskust laeva ornamendid, kujud, lohed jne. Kõrge katusega. Profaan arhitektuur linnused. Kindluskirikud müürid ja tornid; arvestati looduslikke vorme künkad, kaljud. 22. Romaani kujutav kunst Hakati looma arhitektuuri, mis oli seotud skulptuuriga enamjaolt reljeefid kiriku fassaadidel. Kõik oli seotud kirikuga. ''Kristus ristil'' üks esimesi puitskulptuure. Anatoomia 10. saj skluptoreid ei huvitanud, tähtis oli ainult Kristus. Piibli sisu jutustavad reljeefid. Portaaliavaus oli kaunistatud; läänefassaad oli kõige rohkem kaunistatud.
Tavaliselt m õne astme võrra kõrge m. Koori all on sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus. Iseloo mulik tunnus ümarkaar. Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Sa m maste ase m el kasutati v õlvide kand miseks ena masti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar üm marguse läbilõike ga, vaid 4 või 8nurkse või ke erulise ma põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli. Fassaadi ehk esikülje huvitavai m osa oli portaal ehk sissekäik
ees, kirikusse sisenesid preestrilt õnnistuse saamiseks vaid vastabiellunud. Kiriku ees või kirikaias toimusid ka lepingute sõlmimised, kohtuotsuste kuulutamised ja täideviimised ja muud ilmaliku iseloomuga tegevused. Alles suurte gooti kirikute ajal tekkis komme, et inimesed kogunesid jumalateenistuse kuulamiseks kirikusse. Eestis on juurdunud arusaam, nagu oleks meie kivikirikute näol tegemist eriliste kaitsekirikutega, mille olevat rajanud sakslased enese kaitseks. Tegelikult on kindluskirikud vähemalt Põhja- Euroopas laialt levinud fenomen. On olnud laialdaselt levinud tavaks, et ohu korral põgenesid inimesed kirikusse oli see ju tihtipeale ümbruskonna ainus kivihoone ning kindlaim kants. Juba 13. sajandi lõpu Saaremaalt on teada, et kohalikud inimesed põgenesid Kaarma kirikusse. Keskaegse kristlase jaoks oli kõige olulisem kirikut ümbritsev pühitsetud maa, kuhu maetud saamine oli paradiisi pääsemise vältimatu eeltingimus. See on ka peamiseks põhjuseks, miks ka
annaabi.ee 
