1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918
Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa
Valitseja Frederik II hertsog Magnus Stefan Batory, Sigismund Erik XIV, Karl IX, II August Gustav II Adolf Haldusjaotus Saaremaaametkondvakus Konstitutsioonid Eestimaa hertsogkond, (valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid
läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad. 1563 sai Kuressaarest hertsog Magnuse antud õigustega linn. MAADE JAGAMINE KUNINGRIIKIDE VAHEL. 1601-1602 näljahäda. 1611 Rootsil uus kunn Gustav II Adolf, poolaga vaherahu. Adolf hõivas 1621 Riia ja 1625 Tartu. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu,poola loovutas väina jõest põhja poolsed alad rootsile. 1643-1645 peeti taani ja rootsi vahel järjekordne sõda. Sõja kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile
kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili lähemalt nägev mõisa teenijarahvas, kiltrid, kupjad), alates 17. sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207). Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning
aastaks 1620 oli eravalduses koguni 4/5 Rootsi kuningriigile kuuluvast Eestimaast. SAAREMAA TAANI RIIGI OSANA Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna.Riigile kuulus maadest 2/3 ja aaslile 1/3. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abistajateks olid talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus.Saaremaal olid talupoegade õigused suuremad, kui mandril. 1563 aastal hertsog Magnuse antud õigusega sai Kuressaarest linn! KUNINGIIGID JÄTKAVAD MAADE JAGAMIST. 1600 a algas sõda Liivimaa pärast uuesti.1601-1602 ränk ikaldus ja näljahäda. kui 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf sõlmiti Poolaga vaherahu ning hiljem seda pikendati.
Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner.
Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner.
Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku. Igapäevaseid küs lahend rüütelkonna pealik. 17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna
(Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele
*maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal. *reduktsioon- mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. *asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632)
Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse
Eesti ühiskonnas on olnud sümboolse ja sotsiaalse kapitali kogunemine häiritud. Eestlastel on läbi sajandite puudunud oma rahvuslik eliit. Ja kui see on olnud, siis on see olnud pigem vaimne kui majanduslik. Eesti oma austatud eliit on läbi aegade olnud haritlaskond. Ülejää- nud eliidi esindajad on olnud kollaborandid – kupjad, kiltrid, aidamehed, parteilased. 110 Eesti eliit on suures osas jäänud anonüümseks. Teda iseloomustavad pigem ristideta hauad kui nimed marmortahvlil. Sõjaeelne ühiskonna koorekiht hävis lootusetus vastupanuliikumises, lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus
annaabi.ee 
