EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil.
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................... 4 1.1 Missioon................................................
1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekordit 100,5 m. Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja
Ants Antson sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris
Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4.27,3 (1964) ja 1500 meetris 2.11,2 (1963). Võitis 1964 maailma parimale
Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile. Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. 1976 talveolümpia Toimus 4.15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis. Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Suurima võistkonnana osales USA - 114 sportlast. olümpial jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati jäätantsuga, kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants). Olümpiamängud avas Austria liidupresident Rudolf Kirchschläger. Olümpiatule süütajaid oli esimest korda kaks - Josef Feistmantl (olümpiakuld 1964 kahekelgul) ja Christl Haas (olümpiakuld 1964 kiirlaskumises). Mõned suurimad sporditegelased Larry Bird-1979 juhtis ta Indiana State'i NCAA meistritiitlini. Võitude ja kaotuste suhe oli rekordiline 81:13, sealhulgas kodus 50:1. Sel aastal võitis ta Naismithi auhinna ja John R
koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/
rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Svetlana Tsirkova Click to edit Master text styles on endine NSV Liidu vehkleja ja Second level hilisem Eesti vehklemistreener. Third level Fourth level
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8
m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Kiiruisutamise treening Kiiruisutamine nõuab kiirust, jõudu ja vastupidavust, mistõttu peavad uisutajad arendama põhiliselt oma jalgu, et suuta võimalikult tugevasti tõugata. Uisutajad peavad vastu pidama pikad distantsid, nagu 5000 m ja 10000 m. Samas nõuavad lühemad distantsid, nagu 500 m ja 1000 m väga tugevat kiiruslikku treeningut. Distantsid kiiruisutamises on väga erineva pikkusega, sellepärast peavad ka treeningud varieeruma, kuna igal distantsil kasutatakse erinevat energiatootmissüsteemi. Sellest tulenevalt on iga uisutaja keskendunud oma distantsile ja treeningud on muutunud väga spetsiifiliseks. Et inimesel oleks piisavalt energiat tööd teha, peab toimuma kehas pidev ATP taastootmine. Töö iseloomust lähtuvalt jaotatakse ATP taastootmine kolmeks: 1) kreatiinfosfaadi anaeroobne lõhustamine; 2) glükolüüsi anaeroobne lõhustamine;
aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM-võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal Garmich-Partekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! 3 "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid Meistrivõistlustel, mis toimusid aastal 1937, Eesti võistkond võitis kolm laskmisvõistlust ja Argentiina karikavõistluse
rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla.
olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta
1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlastmaadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM- võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Maailmarekordid: Mehed: 100m 9.78 Tim Montgomery USA Paris 14 09 2002 200m 19.32 Michael Johnson USA Atlanta 01 08 1996 Naised: 100m 10.49 Florence Griffith-Joyner USA Indianapolis 16 07 1988 200m 21
tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi nad tegid oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda ja kuni mõlema saksa riigi sportlased võistlesid ühendatud meeskonnas. Ida- Saksamaa olümpiavõitjate pikka loetelu alustab poksija Wolfgang Behrendt, kes saavutas 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali. Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2 eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.aastani. Saksamaa Demokraatlikul Vabariigil oli ka oma rahvuskoondis jalgpallis. Ida-Saksamaa helgeim hetk jalgpallis on 1976
koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz 1928 Eestlastest olid võistlemas seitsmekordne Eesti meister kiiruisutamises Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. IX suveolümpiamängud, Amsterdam 1928 Eesti eest võistleb 21 sportlast. Seekord võideti päris palju medaleid. Eduard Pütsepa kuues koht maadluses ja Johan Meimeri kaheksas koht odaviskes olid samuti tublid tulemused. X suveolümpiamängud, Los Angeles 1932 Seekord kaitses Eesti au 3 sportlast. Tublilt võistles Osvald Käpp, kes sai maadluses 4. ja 6. koha. Kalevi Kotkas võistles Soome riigi heaks kettaheites ja sai 7. koha
annaabi.ee 
