1.Kuidas valgust kiiratakse? 1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa 2. Kuidas valgust neelatakse? Valgust neelatakse tervikuna 3.Mis on footon? Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit 4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat
BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda
Aatomi kiirgamine Aatomi mikroilma käsitledes oleme tõdenud, et valguse mikrovälgatusi lähetatakse(saatma) aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Võnkumine on olemuselt perioodiline kohavahetus. Elektroni ,,koht" aatomis on tema leiulaine. Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvest teise. Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul.(mitte momentaanselt) Elektromagnetlaine kiiratakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. Valguse neeldumisel lähtub protsess madalamast energiatasemest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil. Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse.
vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Aatomis on kõikmõeldavate elektronide hulgas teatud liik orbiite, mille liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Bohri II postulaat- Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energia Em olekusse energiaga Ek kiiratakse või neelatalse energiakvant ht, mis võrdub nende olekute energia vahega ht=Em-Ek. Ta oletas, et elektronid suudavad ühelt lubatud orbiidilt teisele hüpata. Järelikult muutub hüppeliselt ka aatomi energia. Bohri aatomimudel on : aatom on ststsionaarses olekus , kui elektron liigub tuuma lektronväljas mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant
AATOMI KIIRGAMINE Aatomi kiirgamine Vee pinnalained Võnkuvad elektrilaengud = elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Valguse mikrovälgatused. Kvantsiire Lõpliku ajavahemiku jooksul. Kiiratakse elektromagnetlaine. Aatomi kiirgamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valguse teke Valguse võnkesagedus. Tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines. Tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest. Energia. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia
Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust
tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele
· päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus · Kuigi päikest peaks olema veel 5 miljardiks aastaks, siis elu maal ei saa nii kaua kesta, sest keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadini FILMI AEG :) · https://www.youtube.com/watch?v=HFT7ATLQQx8 · https://www.youtube.com/watch?time_continue=85&v=6tmbeLTHC_0 TÄNAN KUULAMAST
vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp. Madalatel temp. kiiratakse enamasti infrapunalaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides.
Aatomi planetaarmudel: aatom koosneb pos laetud tuumast, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja tuuma elektrostaatilises väljas tiirlevatest elektronidest. Bohri 1.postulaat: aatom võib olla vaid kindlates (stat) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Stat olekus aatom ei kiirga. Bohri 2: aatomi üleminekul stat olekust energiaga Em olekusse enegriaga Ek kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf=Em-Ek. Aatomispektrite unikaalsus: erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirjus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De
1 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid ehk laikudega kaasnevad loited- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik väljapaisatust ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireis (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). 9. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. 2
Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. hf=|Em-Ek|
Aatom = 10 -8cm Tuum= 10 -13cm väiksem 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust nin taastatavust 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Aatomi statsionaalsele olekuöe vastav energia 13. Kuidas kujutatakse kokkuleppeliselt energiatasemeid? 14. Bohri aatomimudeli puudused. Elektronid ei võngu. 15
Järeldus: Kulla aatomis peab olema palju vaba ruumi ja seal peavad olema pos. Laenguga osakesed. Planetaarne aatomimudel-1) aatomi keskel asub tuum, kuhu on koondunud enamus aatomimassist; 2)tuumas asuvad pos. Laenguga proontonid ja ilma laenguta neutronid; 3) tuuma ümber tiirlevad neg. Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne. Bohri postulaadid- a) aatom on statsionaalsetes olekutes, milles ta energiat ei kiirga;b)Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on esindatud kõik värvused.Nende vahel ei ole musti ribasid.Sekke annavad hõõguvad tahked kehad,vedelikud ja väga suure rõhu all kokku surutud klaasid.Erinevad ainete pidespketrid erinevad üksteisest vähe. 2)joonspekter-siin on mustal foonil värvilised jooned.Selle annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.Joonte asetus sõltub ainult sellest,millise
Kvantmehaanikas esines efekte, mis olid raskesti vastuvõetavad. Võime kohe esimeseks näiteks tuua kaksikpilu katse, kus elektronid näivad üheaegselt mõlemat pilu läbivat. See tundus kõigile väga kummaline ja mõistmatu. Kvantmehaanika arendati välja eelkõige tuginedes Plancki kvanthüpoteesile ja Heisenbergi määramatuse printsiibile. Plancki kvanthüpoteesi kohaselt on valgusel diskreetne struktuur – teda kiiratakse või neelatakse lõpliku suurusega energiakvantide kaupa, mille energia on vastavuses laine sagedusega. Toome veel esile ka tähtsa mehe, kelleks oli Schrödinger. Nimelt, Heisenbergi ja Schrödingeri lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Nad püüdsid vaadeldava suuruse mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga kaksikpilus. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu
vahe: M = Zmp + Nmn Mt, kus Mt tuuma seisumass mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass Z laenguarv N neutronite arv. Tuuma moodustamisel esinev massidefekt on tingitud nukleonidest koosneva süsteemi energia vähenemisest tuuma seoseenergia võrra, E = Es = mc2. Just nii toimib Päike igas sekundi "põleb" 5 miljonit tonni vesinikku heeliumiks ja "puudu jääv mass" kiiratakse kiirgusena välja sellest saame osa ka meie.Samal põhimõttel toimub vesinikupommi plahvatus vesinikust tekivad raskemad elemendid ja energia, mis moodustub väheneva massi arvelt, kiiratakse välja. Uraani lõhustumisel (235U) baariumiks (142B) ja krüptooniks (92Kr) 236U 92Kr + 141Ba + 3 n Uraani mass koos eralduvate neutronitega on 236,053, lõhustumisel tekkinud produktide mass on aga ainult 235,860.
planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS. KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS AASTAKS, SIIS ELU MAAL EI SAA NII KAUA KESTA, SEST KESKMINE TEMP TÕUSEB 50-100 KRAADI.
Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel III-Kiiratakse või neelatakse elektromagnetlaineid aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Hf= Ek- Em 3)Juhtivustsoon-keelutsoonile järgnev täitmata tsoon. Keelutsoon- tsoon, kuhu elektson ei saa sattuda, sest ta ei saa omada sellist energiat. Valentstsoon-eletronidega täielikult täidetud tsoon. 4)Miks on metallid head elektrijuhid?+joonis Sest headel elektrijuhtidel järgneb valentstsoonile juhtivustsoon. 5) Miks dielektsikud ei juhi elektrit.+joonis
10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines Kiirgamisaega t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust.
Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirguse tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab
süsteem püüab võimalusel minna üle olekusse, kus selle energia on minimaalne. Nii ka aatom läheb varsti pärast ergastumist tagasi põhiolekusse, st elektron läheb olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s. Põhioleku energia on väiksem kui ergastatud oleku energia. Seepärast aatomi energia väheneb põhiolekusse üleminekul ja üleliigne energia kiiratakse aatomist välja elektromagnetilise lainena. Kui see laine on inimese silmale nähtav, räägitakse, et aatom kiirgab valgust. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Sellel pildil on näha erinevate gaasidega täidetud gaaslahenduslambid. Aine aatomid võivad ergastuda ja hakata valgust kiirgama mitmel
Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused
Alfakiirgus väike läbimisvõime, inimesele ohtu, tõkestamiseks piisab paberilehest. Inimese sisse sattunud alfalagunev element võib olla ohtlik. Beetakiirgus läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses. Tõkestamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Võib põhjustada inimesel kiirgustõbe, vähki või isegi surma. Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid. Neutronkiirgus kiiratakse vabu elektrone. Kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus. Tõkestamiseks on vaja väga palju kergeid aatomituumi. Kõige paremad elektronkiirgus varjestavad ained on vesi ja betoon. Poolestusaeg aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. Tuumareaktsioon aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine. Nähtust, kus reaktsioon põhjustab selle sama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel nim ahelreaktsiooniks. Paljunemistegur
Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt. 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Aatomi põhiolekuks nimetatakse väikseima võimaliku energiaga olekut. 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat. 14. Bohri aatomimudeli puudused.
Neelab kogu peale langeva valguse. · Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid. · Kiirgusspektrid spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad. · Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks. · Pidev spekter esindatud kõik lainepikkused- Pidev spektri annavad kõrgele temp. kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedalt hõõrduvad klaasid. Pidevspektri kuju oleneb temp., mida kõrgem temp. seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max. · Joonspekter kujutab endast erivärvilisi jooni tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Igal keemilisel elemendil on oma joonspekter. · Ribaspekter annavad molekulaarsed ained. Seal on paljudest väga lähedal asuvatest joontest tekkivad gruppid. · Neeldumisspekter kujutab endast tumedaid jooni pidevspektrite taustal. Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab.
Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained
soojusliikumise toimel valentsitsooni. 1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites?Kavntdiirdel- elektroni võnkumisel ühest seisulainest teise,ühest elektronpilvest teise. Elekronmagnetlaine kiirakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. 2.millega seletub spektorjoonte helendus intensiivsus?Seletub sellega, et me näeme, et mõned jooned on silmatorkavalt heledad, teised nõrgemad,kolmandad vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende
tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis
plahvatus.Vesinikpommis tekib termotuumareaktsioon. 9. Kui tuumareaktsioonis lagunevad suure järjenumbriga elementide tuumad, siis termotuumareaktsioonis liituvad väikese järjenumbriga elementide (eelkõige vesiniku) tuumad. Kõrgel temperatuuril, umbes saja miljoni kraadi juures, kui vesinik-2 ja vesinik-3 tuumad, mis on saavutanud küllaldase kiiruse ületamaks prootonitevahelisi tõukejõude, põrkuvad, siis nad moodustavad heeliumituuma. Ülejäänud neutron kiiratakse ära koos suure hulga energiaga. Üliraske vesinik on radioaktiivne isotoop. · Termotuumareaktsioonid esinevad Päikesel ja tähtedel.(Maapealsetes tingimustes on termotuumareaktsioone teostatud seni vaid vesinikupommi plahvatusel). 10.
ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad. Tavaliselt ilmuvad nad paaride või rühmadena ning on seotud väga tugevate magnetväljadega.
kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse
1.Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks? 9.Milline on trafo töötamise põhimõte? Laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilisi või Tanformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, peaaegu perioodilisi muutusi nimetatakse millele on paigaldatud kaks või rohkem elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab voolu...
Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik lagunemisnähtus, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade kiirgumine, selle avastas Becquerel 1896. Radioaktiivse kiirguse põhiliigid: alfakiirgus, beetakiirgus ja gammakiirgus. -kiirgus: kiired kujutavad heeliumi aatomituumi. Omadused: *-kiirgus on mõjutatav magnetvälja poolt, *-kiirguse läbitungimisvõime on väike. -kiirgused: 1)- lagunemine: kiiratakse elektrone, omadused: *on mõjutatav magnetvälja poolt, *läbitungimisvõime on suurem kui -kiirtel. 2)+ lagunemine- tuum kiirgab välja positrone. -kiirgus kujutab endast suure sagedusega valgus kvante e footon, (00), omadused: *pole mõjutatav magnetvälja poolt, *võrraldes ja -ga on suur läbitungimisvõime, *toimub ainult tuumasisene osakeste ümberkorraldus. Nt. 168O168O+00 .
sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. Joonspektrid on aatomite spektrid. Nende helendus ei sisalda iga lainepikkusega valgust, vaid liitub teatavate kindlate lainepikkustega valgusvoogudest. 6. Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? - Tähendab, et aatomeist kiiratakse kindla energiaga aatomeid. 7. Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis? - jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi. 8. Mida pandi tähele vesiniku spektreid uurides ja milline võrrand võimaldab seda nähtust kirjeldada? - Pandi tähele, et jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi. 9. Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? - Balmeri seeriaks nim
kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf = | E k - E m | = E n . Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n
· Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. Kui tuumaga liitub neutron siis tekkinud isotroop on ergastatud olekus ning sellega kaasneb lagunemine. Selle lagunemise käigus kiiratakse - või -osakese ja - kvante, muutudes jälle uueks isotoobiks, mis võib osutuda radioaktiivseks. · Kriitiline mass Väikese koguse aine puhul on juhusliku tuuma lõhkemisel tekkivatel neutronitel väike tõenäosus teisi tuumi kohata. Sellised neutronid väljuvas enamasti ainest ning ei kutsu esile ühegi teise tuuma lõhkemist.Sellisel juhul on k <1. Kui aine kogus on piisavalt suur, ehk kui juhusliku tuuma lõhkemisel tekkinud neutronitel on väga suur tõenäosus
Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained
hüppeliselt. 6. Millised vastuolud kaasnesid planetaarse aatomimudeliga? - Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. - 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter?
hüppeliselt. 6. Millised vastuolud kaasnesid planetaarse aatomimudeliga? - Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. - 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter?
temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. See tekib luminofooride kiirgamisel. 22. Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus? Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid?
Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 29. Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne. Laserikiirgust saab tugevasti kontsentreerida nii ajas kui ruumis. 30. Laserseadistega puutume kokku iga päev. Kasutatakse näiteks näitustel ja muuseumites (holograafia) ruumpilte ehk hologramme
Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73 Need on erinevad, kuna mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva, mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu
järjenumbriga elementide(vesiniku) tuumad. Click to edit Master text styl Põhimõte: kõrgel temperatuuril, umbes saja mln Second level kraadi juures, kui vesinik-2 (1 prooton, 1 Third level neutron) ja vesinik-3 (1 prooton, 2 neutronit) Fourth level tuumad, mis on saavutanud küllaldase kiiruse Fifth level ületamaks prootonite vahelisi tõukejõude, põrkuvad, siis moodustavad heeliumituuma(2p,2n).Ülejäänud neutron kiiratakse välja koos suure hulga energiaga. Päikesel ja tähtedel toimuvad pidevad termotuumareaktsoonid. Mis on vesinikutuumapomm? Koosneb aatompommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks ja paagist, kust on segatud vesinik-2 ja liitium. Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinik-3-ks, mis siis vesinik-2-ga reageerides vabastab massiühiku kohta hiiglasuure koguse neutroneid ja soojust.
tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3
Antud valem selgitab joonspektrite tekkimist. Näiteks vesiniku js koosneb kokku neljast joonest: punane, roheline ja 2 sinist. (vikerkaart meenutav joonis) E2 üleminekul E3´le, tekib punane E2-E4 roheline E2-E5 sinine E2-E6 sinine 5. Laserkiirte erilisus + kasutamine: Looduslikult toimuvad "hüpped" erinevate energiatasemete vahel n tasemest minimaalse tasemeni. Tehniliselt on aga võimalik tekitada vahepealseid "hüppeid" näiteks E4-E3-E1, ka sellisel juhul kiiratakse valguskvant, mis ongi laserkiirgus. Erilisus: kiirgus on väga kindla sagedusega ja monopramaatiline (kõik lained on samas faasis), mis muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid.
käigus süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO 2); see on põlemine. Inimeste ökoloogiline jalajälg Kahjulikud küljed - Samas tekitab süsihappegaas kasvuhooneefekti. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse uuesti tagasi maapinnale. Maa liigne soojenemine põhjustab aga omakorda Arktikas jää sulamist, ning see tõstab vee ja selle mageduse taset. Inimeste ökoloogiline jalajälg Tuumaelektrijaamad – Tuumaelektijaamades toodetakse tuumakütust. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu
Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela energiat. 2. Postulaat: Energiat neelatakse või kiiratakse, kui elektron läheb ühelt orbiidilt teisele. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi Elektron neelab energiat, kui liigub kõrgemale orbiidile ning energiat kiirgub kui liigub madalamale orbiidile. Kvantmehaanika põhivõrrand: selle abil saab arvutada osakese leiulaine sõltuvuse koordinaadist ja ajast. Kvantarvud on Peakvantarv, kõrval-ehk orbitaalkvantarv, magnetkvantarv, elektroni spinn. Milles avalduvad elektroni lainelised omadused
Emisioon ehk kiirgus: elektronide langemine ergastatud olekust tavaolekusse, mille tulemusena eraldub valgus. Stokesi reegel: normaalolekus paiknevad elektronid madalaimal võnkenivool. Kui süsteem (molekul/aatom) neelab footoni, saab süsteem energiat ja siseneb ergastatud olekusse. Ergastatud olek ei ole molekuli jaoks stabiilne ja kokkupõrgetel teiste molekulidega ta kaotab energiat. Järgmiseks langeb molekul tagasi elektroni põhioleku mõnele võnkenivoole, mille käigus kiiratakse footon. Fluorestsentsi käigus kiiratud footon on reeglina väikesema energiaga kui ergastamiseks kasutatud footon. Seetõttu on ainest kiiratud valgus pikema lainepikkusega kui tema ergastamiseks kasutatud valguskiirgus. Nende lainepikkuste erinevust nimetatakse Stokesi nihkeks. Jablonski diagramm: 2 Derivatsireerimine: ehk funktsionaalrühma modifitseerimine- on võte, kus
langeb tuuma, st aatom lakkaks olemast. Tegelikkuses on aatom väga stabiilne ja püsib ergastamata olekus väga kaua ilma elektromagnetlaineid kiirgamata. Sellest järeldub, et klassikalise füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste süsteemida puhul rakendatavad. Bohri postulaadid- 1. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes e kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II postulaadi kohaselt kiiratakse või neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teist (suurema energiaga olekust teise minemisel kiiratakse ja neelatakse siis kui vastupidi) ja teeb seda sagedusega =(E 2-E1)/h, kus E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js. 2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda
pidev- ja joonspektreiks. Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Selles pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaarevärviline riba. Katsed näitavad, et pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevusspekter on näiteks Päikese või hõõglambi valgusel. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Samuti on pidevspektri maksimum seda lühemate lainepikkuste pool, mida kõrgem on tema temperatuur. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumeda taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui
annaabi.ee 
