aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Sots staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele.
Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni.Keskklass- Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.Kodanikuühiskond-avaliku elu valdkond, mis eristub erasektorist ning avalikust sektorist, mille moodustavad vabatahtlike organisatsioonid.Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.Konservatism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist.Legitiimsus-Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ing usaldusväärsuse iseloomustamiseks.Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Mittetulundussektor e kolmas sektor- Nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks,kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.Ombudsman-ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi
täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis (horisontaalne- maalt linna, vertikaalne- karjääriredel) Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu. Keskklass- kõrge ametialase staatusega ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimesed. Kõrgklass e. eliit- suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse staatuse tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (päritolu,
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Ühiskonna struktuurid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, ka selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõ...
tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt.intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit sotsiaalne tõrjutus-seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P
Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida 3 keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel kodanikkond demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus) kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilises elus osalemiseks
viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele kodanikuühiskond-e tsiviilühiskond,mittetulundussektor;avaliku elu valdkond,mis eristub avalikust sektorist(riigist ja valitsemisest)ning erasektorist(tulundussektorist);selle moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid,ühendused ja liikumised sotsiaalne mobiilsus-inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis;eristatakse horisontaalset ja vertikaalset sotsiaalne klass-suur inimrühm,kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon sotsiaalne roll-sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard omistatud staatus-ei saa muuta(nt.sugu) omandatud staatus-elu jooksul omandatud(nt.haridus,töö-ja elukoht,perekond) rollikonflikt-olukord,kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
Sotsiaalne klass suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majanduslikku võimu ja majanduslike suhetega, mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekut ja tööhõivest tulenevaid saatuslikke erisusi (nt keskklass). 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad? Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike
Seepärast on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, st et seadusloomesse kaasatakse lisaks riigiametnikele ka huvigrupid, keda poliitika huvitab. Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikuvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustikuidee levikule on kaasa aidanud mitmed muutused NÜ-s, nagu avaliku ja erasektori piiride hägustumine ning sotsiaalse kihistumuse kirjumaks muutumine. Erinevalt jäigast hierarhiast rõhutab võrgustikuvalitsemine, et valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Võrgustiku tugevuseks on selle paindlikkus, võimalus kasutada isa osalise tugevaid külgi ja saavutada niimoodi parem lõpptulemus.
Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumise seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Väljavaate ülespoole tõusmiseks (vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks) annaks neile just õppimine ja enesetäiendamine. Teiseks ühiskonna kihistumuse mõjutajaks sai vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusest olenemata päritolust, nahavärvist, soost või rahvusest muutis klassidevahelised piirid ületatavaks ja tõstis seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti kasvas põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab, et lapsed valisid teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui oli nende vanematel.
mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria; alam-, kesk- ning kõrgklassi mõistet kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks (sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta) ______________________________________________________________________ __ Muutumatuid tunnuseid nimetatakse omistatud staatuseks. (sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused )
Klassid ja staatused Varasemate phiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist , mille puhul pole omandisuhe enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass , keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonnas tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse , sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Ülespoole tõusmiseks peavad õppima ja ennast täiendama. Teiseks ühiskonna kihistumise mõjutajaks on saanud vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine . Üldine arusaam inimeste sünnipärasest
teise) ja vertikaalset(lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teistsuguse elukutse nign vahel ka teistsugune väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Staatusega sobivat käitumisstandartit nim sotsiaalseks rolliks. Asjaolu, et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, võib põhjustada rollikonflikti. Rollikonflikt on
Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Tänapäevane sotsiaalne jaotus Inimeste arusaam sünnipärasest võrdsusest on muutnud klassipiirid ületatavaks, tõstnud sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevah mobiilsus. Ük kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ük-s kõrgemat positisiooni ehk staatust kui teised. Sotsiaalse kihistumuse põhjal saab hinnata ka ük demokraatlikkust. Demokraatlikes ja inimarengut väärtustavates riikides moodustab keskklass proportsionaalselt suurima kihi. Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Huvid Pluralismi olemus ja tähtsus
annaabi.ee 
