Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust
Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm. Leostunud gleimuld (Go) Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust
kaeve. Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist: o Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu).
v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe
3) GI Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega 30cm tüsedune kiht, millele järgneb kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust.
5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad
5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad
domineerib põhihorisondi värvus.[5] Cg ehk mulla lähtekivim- mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5] Go: Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- 5 BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe
Keppart 2002). Mullaprofiili kirjeldamisel lähtuti raamatutest ,,Muldade väliuurimine" (koost. Astover Reintam, Leedu, Kõlli 2013), ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (koost. Astover 2012) ja mullateaduse konspektist. Koostati mullaprofiili kirjeldus ja tehti selle kõrvale äigejoonis. Äigejoonise tegemiseks võeti sõrmede vahele mullaproov ja määriti see paberile. Mullaprofiili kirjeldusse märgiti horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus ja lõimise valem. Seejärel valmistati mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis (liimmonoliit). Selleks joonistati papile pliiatsiga raam ja tähistati sellel mullaprofiilide tüsedused. Liimi ja vee segu segati mullaga ja kanti papile vastava horisondi ulatuses. Mullaprofiilide liimmonoliidid, äigejoonised ja proovitükkide asukohad ordinatsiooniskeemil on töö lisades. 2 MULLAKAEVE KIRJELDUS 2.1 Mullaprofiil arumetsas
56. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, Kõigepealt kindlaks teha, kas tegu on: 1. Anormaalse mullaga kallakulised alad, lammialad, rannikualad, kaevandusalad jne. 2. Turvasmullad esineb turbakiht tüsedusega üle 30 cm. 3. Normaalsed mullad kõik ülejäänud. horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Tähtsamad kriteeriumid normaalsete muldade määramiseks Mulla karbonaatsus kihisemise olemasolu (sügavus) või selle puudumine. Mulla niiskusreziim (põuakartlik- parasniiske-gleistunud-glei-turvastunud- ebastabiilne) Mulla lõimis Tunnuslikud horisondid Karbonaatsed mullad K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike
Liiga suur lubjasisaldus põhjustab savipinna murenemise, krohv võib pudeneda ja savisein kahjustuda sedavõrd, et see kaotab oma kandevõime. Reeglina ei tohi lubjasisaldus savitöödeks kasutatavates materjalides olla suurem kui 4%. Lihtsaim viis ligilähedaselt savi lubjasisaldust hinnata on järgmine: savist vormitakse 1 kuni 2 cm läbimõõduga õhukesed savikoogid ning need kuivatatakse ahjus. Kui viimased kokkupuutes soolhappega põhjustavad selle kihisemise ja "suitsemise"on lubjasisaldus materjalis kindlasti üle 5%. Kui kihisemine puudub või see toimub väga vähesel määral, siis on savi ehituseks kõlblik. pH Savimaterjalide pH on reeglina 7 8,5. Ülemistest pinnakihtidest võetud savi võib tänu happevihmadele olla ka happelisem. Madalaima väärtusena võib savi pH olla 4,5. Lubikrohvi reaktsioon on 12 13. Aluseline keskkond väldib enamasti hallitusseente tekkimist. Enamus neist vajab eluks happelisemat keskkonda (pH 4,5 6,5)
satanofoobia) Hafefoobia, haptefoobia- hirm saada puudutatud. (ka afe-, fikso-, kiraptofoobia) Hagiofoobia- hirm phakute vi phade asjade ees. (vt hiero-, stauro-, teleofoobia) Hamartofoobia- hirm teha pattu. (vt enosio-, pekatofoobia) Harpaksofoobia- hirm saada rvitud. Hedonofoobia- hirm tunda mnu (naudingut). Heliofoobia- hirm pikese ees. (vt fotofoobia, etc) Hellenologofoobia- hirm kreekapraste terminite vi ldse teadusliku terminoloogia ees. Helmintofoobia- hirm ussikestest vi vakladest kihisemise ees. (vt skoletsifoobia) Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia- hirm vere ees. Hereiofoobia , heresfoobia- hirm ametliku seisukohtade mittetunnustamise (vastuvaidlemise) vi radikaalse krvalekaldumise ees. Herpetofoobia- hirm roomajate vi roomavate asjade ees. (vt ofidiofoobia) Heterofoobia- hirm vastassugupoole ees (ka seksofoobia) Hierofoobia- hirm preestrite vi vaimulike asjade ees. (vt hagio-, staurofoobia) Hipofoobia- hirm hobuste ees. (ka ekvinofoobia)
neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine Ee selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega
ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud
tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Moodustub A-ehk huumushorisont, protsessi intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena moodustuvad lubiainete kogumid või terved horisondid. Põhimõtteliselt leostumise vastandprotsess. 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted.
annaabi.ee 
