põranda kaldeid, kumerusi, üleminekuid ning teha põrandavalu töid. Kasutatakse pragude- aukude kiirtäiteks ning põrandate valamiseks, kui ei ole otstarbekas tellida betooni (väike maht, raske ligipääs). weber.vetonit 3000: Kiirestikivistuv põrandapahtel ja põranda peentasandussegu. Mõeldud betoonpõrandate pahteldamiseks ja tasandamiseks nõudliku põrandakatte alla, näiteks PVC, linoleum, parkett jms. Tagab klaassileda pinna ja sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 0-5 mm. weber.vetonit 4400: Eriti kiiresti kivistuv põrandatasandussegu. Kasutakse kiirremont-tööde korral. Sobib kallete ja üleminekute tegemiseks ning betoonpõranda tasandamiseks. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 0-30 (50) mm. weber.vetonit 5000: Kiiresti kivistuv põrandatasandussegu vannitoa, pesuruumi jt. ruumide põrandate tasandamiseks ning kallete tegemiseks. 4-5 cm paksuse kihina sobib põranda valamiseks. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 5-50 mm.
· Ei sisalda kahjulikke gaase ega ühendeid · Ei karda niiskust · Ei hallita ega mädane · Ei meeldi närilistele ega putukatele Kergkruusa omadused: · Koormustaluvus · Tulekindlus · Ventileerimisomadused · Kemikaalide ja ilmastikukindlus · Veeimavus Fibo kergkruusa valmistatakse kolmes erinevas suuruses: S 2-4 mm, M 4-10 mm ja L 10-20 mm. Kergkruus S (2-4) On kasutamiseks tasandus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 1,2 cm. Kergkruus M (4-10) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 3 cm. Kergkruus L (10-20) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 6 cm. Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel
Hind: 1mm. paigalduse kohta. 13 - 17 EUR/m² Epopõrandad Isetasanduv polüuretaanmass Kihi paksus 1,5-2,5mm. Isetasanduvad polüuretaanmassid sobivad pindadele, mille aluspinnaks on näiteks: vineer, asfalt vms. Polüuretaanmassid jätavad kergelt kumjase kattekihi, mis mängib kaasa aluspinnaga. Muudelt omadustelt sarnane isetasanduva epomassiga. Hind: 2mm. paigalduse kohta. 18 - 22 EUR/m² Epoliiva hõõrdemassid Kihipaksus 34 mm. Kasutatakse suurte mehhaaniliste ja keemiliste koormustega põrandate katmisel. Näiteks: tööstustes, remonditöökodades, suurköökides jpm. sarnaste põrandate katmisel. Samuti oleme paigaldanud eramute garaaidesse, terassidele, rõdudele ja ka välistreppidele. Katte vastupidavust saab veelgi tõsta paksema katte paigaldamisel.(näiteks 6mm. hõõrdemassi paigaldusel) Võimalik karestada vastavalt soovile. Värvitoon sõltub valitud liivadest. Saadaval väga suur valik
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ...
konkreetsele masinale sobivad kogused tuleb ise leida, pidades kinni materjalide suhtarvudest. · nüüd lisatakse 1 kott (25 kg) kuivbetooni Vetonit S-30 ja segatakse veel 3-4 minutit NB! Parim tulemus saavutatakse segisti madalaimas (kõige järsemas) tööasendis. seejärel lisatakse segistisse vähehaaval vett kuni kergkruusa graanulid omandavad läikiv-halli värvuse. FIBOMIX kergbetoon on paigaldamiseks valmis. NB! Soovitatav-lubatav kergbetooni vähim kihipaksus on võrdne suurima graanuli 3-kordse läbimõõduga. FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel Ettevalmistus Aluspõranda sisse on lihtne paigaldada tarvilikud kommunikatsioonid. Seejärel märgitakse soovitud põranda kõrgused hoolikalt loodides seinale. Aluspind puhastatakse prahist ja töödeldakse Vetonit või ABS nakkedispersiooniga MD16, siis valmistatakse FIBOMIX (retsept vt. pöördel). NB! Kergkruusa on kerge viia ka kõrgematele korrustele,
· Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
kõikide laotatavate kihtide kohta. Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise liiklusvooluga on keelatud. Vähimad paigaldatavad kihipaksused : · D = maksimaalne kivimaterjali paksus. · AC/MSE 2D · SMA 2,2D, mitte väiksem kui 2,5cm · Kahe ja enama kihilise konstruktsiooni maksimaalne kihipaksus on 3,3D. · Sidumata alustele ehitatava ühekihilise katte vähim lubatud paksus on 5cm. Laoturi punkris ei tohi kuuma asfaltsegu temperatuur olla üle 10kraadi madalam seda liiki segu madalamast lubatud segamis temperatuurist. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis enne selle tühjendamist laoturisse. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani
Ühekihilisi katteid ehitatakse reeglina sideainetega töödeldud alustele, kahekihilisi ka sidumata alustele. Kui sidumata aluse pind on vähepoorne, on soovitav pind vähemalt 5 tundi enne asfaltbetoonsegu laotamist kruntida bituumenemulsiooni või vedela bituumeniga. Tihedat asfaltbetoonsegu paigaldatakse reeglina õhutemperatuuridel üle +5ºC. Kokkuleppel tellijaga võidakse töid sooritada ka temperatuuridel kuni -5ºC. Tiheda asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1,67 D, kahekihilise katte ülakihi puhul mitte alla 2.5 cm. Õhutemperatuuride vahemikus 0...+5ºC paigaldavate asfaltbetoonkatete minimaalseks kihipaksuseks on 4 cm, vahemikus -5...0ºC vähemalt 6cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihipaksusi suurendada vähemalt 0.5 cm võrra. Tihedate asfaltbetoonsegude sideainena kasutatakse sitkeid või pehmeid nafta-bituumeneid, mille viskoossus,
tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega. Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi. Niiskustõkke kihipaksus jääb alla 0,1 mm ega kujuta endast lausveele kuigi suurt takistust. Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole. Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi. Fibergumi võib kasutada märgades siseruumides saunad, dushiruumid, pesuruumid
· Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja
Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja vee hoiduse. Seetöttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1
Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised: - Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus - Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp kahe komponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Koostis - peeneteraline liiv, tsement ja polümeersed lisandid. - Veetihe betoon betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida. - Bituumen isolatsioonivõõp külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne - Bituumen rullmaterjal kindel kihipaksus, probleemsed vuugid - Plast- rullmaterjalid Vundamendi hüdroisolatsiooniks on väga palju erinevaid võimalusi ja materjale. Ja nende seast endale sobivaim leida on väga raske. Tuleb arvestada väga paljude erinevate teguritega ja samas peab arvestama ka rahaliste võimalustega. Üks näide hüdroisolatsiooniks on lisas (Joonis.1) 4.1 Horisontaalne hüdroisolatsioon olemasolevatel ehitistel MC-Injekt GL-95 omadused: - lahustivaba - madala viskoossusega
weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber.stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi. Üksikute aukude ja lohkude täitmisel (pistikupesad, kaablisooned, torude läbiviigud) võib kihipaksus olla kuni 5 cm. weber.stuck 313 on tsemendil baseeruv niiskus-, külma- ja kuumakindel krohvisegu, mida võib kasutada nii sise- kui välistingimustes, kuivades ja märgades ruumides. See segu sisaldab ka kiudusid, mis armeerivad segukihi ühtlaselt ning aitavad ära hoida pragude teket. weber.stuck 313-ga tasandatud sein tuleb enne värvimist või tapetseerimist pahteldada weber LR+i või VH-ga. Välisviimistlus Soojustamiseks ja fassaadi ehitamiseks on lahendusi palju
See kõik on ära näidatud fotol 2. Foto 2. Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine [3] 6 1.5. Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral ,,Vettpidava vundamendi hüdroisolatsiooni ehitamise üheks oluliseks lähtepunktiks on vundamendikonstruktsiooni veekoormuse kindlaksmääramine. Arvestusliku veekoormuse järgi määratakse hüdroisolatsiooni minimaalne kihipaksus. Üldiselt aga jagatakse pinnased erinevatesse rühmadesse vastavalt vee läbilaskvuse määrale ja vastavalt pinnasevee mõjule vundamendi konstruktsioonile" [4]. Fotol nr 3 on mittesurveline pinnaseniiskus, siis tesieks on vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku. Kolmandaks on ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi. Ja neljandaks on surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile rõhku. [4]. See kõik on ära näidatud fotol 3. Foto 3
Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka kuivamisfaasis niiskust, siis on vaja ka aluspind niisutada, et saada parim tulemus. Isolatsioonitegurit võib mõjutada lisaks eelnevatel ka liiga väike kihipaksus, mehaanilised vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib võõpasid kasutada ainult pinnaseniiskuse või mittesurvelise vee korral. Ühtlasi kasutatakse võõpasid veeanumate siseisolatsioonis, niisketes ruumides, ülalpool maapinda soklipiirkonnas(vertikaalpinnal), vundamendiplokkide peal ja "musta vanni" aluskattena. Võõpade aluspinnaks sobivad krohv, betoon ja ka müüritis. Aluspind peab olema tugev ja
Kipsplaat- kuivades siseruumides. Kipsi on kerge kasutada. Kerge töödelda. Puuduseks on niiskuse kartmine. Puitkiudplaat- sobib nii sisse kui välja, kuid kardab niiskust. Töötlemine natuke raskem kui kipsplaati. Mängib niiskuse ja kuivamise tagajärjel. 27. Pindade krohvimine kipsmördiga. 1) Pindade puhastamine tolmust ja pritsmetest 2) pinnad loodida 3) paigaldada majakad 4) niisutada pind 5) valmistada mört 6) tõmmata laia liibiga mört seinale. Kihipaksus võib olla kuni 5cm. 7) Natuke peab sein tahenema. 8) silutakse laia märja liibiga Töökoha põhimõtted: Töövahendid: liibid, segukast, mikser, loodid, rihtlatid, Materjalid: majakad, kipsimört, Kvaliteedi kontroll: loodiga. Kõrge kvaliteetsel ei tohi olla üldse kõrvale kaldeid. Parema kvaliteedilises võib olla 3 2mm kahe meetrise rihtlatiga kontrollides. 28. võrdle: silikoonid ja akrüülmassid Silikoonid: ei ole värvitavad, kasutatakse niisketes ruumides
pinnasele. Pärast rulli 2,3 esimest läbikut võiks pinnast veidike kobestada ja lisada rullile täiendavat koormust. Sama rulli läbikute arvu juures tiheneb õhem kiht rohkem kui paksem. 52. Vibrorullide ehitus, töötsükli iseloomustus, optimaalsed kihtide paksused. 1-2 valtsrulli, millesse on paigutatud ekstsentriline koormus, baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Kihipaksus sõltub vibrorulli massist, kuid üldjuhul ei tohi tihendavatava kihi paksus ületada 60 cm. Soovitatav töötsükkel on 1 võnge rulli liikumisteekonna 2,5 cm kohta sagedusel 2200 2400 tsüklit minutis. 53. Vibrorullide tihendamisvõime näitajad, nende iseloomustus. Amplituut, sagedus ja rulli liikumiskiirus. Amplituut iseloomustab vibreeriva valtsi maksimaalset vertikaalset liikumist 1 töötsükli jooksul ning suurendab
Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks
Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu
Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2 Silikaattellistest sein 25 0,28 Puitsein 20 1,11 Puitlaastplaadid 2 0,09
1) võimaldama töömasinatel liikumist kihil; 2) takistama kihtide omavahelist segunemist; 3) kaistma aluskihte ilmastiku- ja liiklusmõjude eest ehitusprotsesside korral. 188. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus aluste, katete ehituseks, kahekihiline. Kihi tugevus määratakse kruusa enda tugevusega. Sideainega töötlemata kruuspinnaseid on õige kasutada ainult aluse kihtide ehitamisel. Killustik immutatakse liivtsemendiga. Vähim kihipaksus 10 cm. Võidakse kasutada peenkillustiku, mis on töödeldud sideainetega. 189. Mis on tsemak Tsementmakadam killustikalus immutatud liivtsementseguga. 190. Stabiliseeritud alusekihid Kivimaterjali või peenendatud teekatendi omaduste parandamine, sobivalt valitud kivimaterjal, sideaine lisamine aluse kandevõime suurendamiseks, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine. Tsement-, põlevkivituhk-, bituumen-, kompleksstabiliseerimine. 191
annaabi.ee 
