Ivo Schenkenbergi peetakse võidukaks väepealikuks, sest ta oli kaval, julge ja tark. Ta sõjaline väljaõpe ja relvade käsitlemis oskus pärineb vennaskonnalt, kellelt ta õppis neid.Raad määras Ivo nende oskuste pärast talupoegade salga väejuhiks. Ta õpetas oma salga välja ja asus sõtta, kus nad kõik väärikalt surid. Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop.
Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli Härra Gotthart Kettler- koadjuutor Salomon Henning- Kettleri kroonik Monninkhusen Antoniuse härra Truuta- Siimoni majahoidja, abiline
piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga.ülestõus suruti veriselt maha,talupoegade kuningas kisti hertsog mangunuse käsul neljaks.tänu mässumeelsetle talupoegadele oli esimesel aastal sõja liidrid venelased.Kettler kutsus poola väesalgad appi. 1561 jalistusid Tallinna ja Harju,Viru ja järlve rüütelkonnad Rootsi kuningas Erik 14-le
Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriigi ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega
saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad. Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog Magnuse käsul tiriti talupoegade sepast kuningas neljaks. Tallinna linn Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le 1561.aasta juunis. Sellega algas ka Rootsi suurriigiajastu. 1572-1577
13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida- Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid. 5 2
Kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest. Nende ,,kuningas'' veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti. Piinarikkalt hukati ka teised ülestõusujuhid. Vastuhakkjätkus siiski kohati ka 1561. aastal, kuid selle selgroog oli murtud. Tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos , Maahärrad vahetuvad. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. aasta lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid. Ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi. Viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi.1561. aasta juuni algul ajasidki rootslased poolakad Toompealt välja. Kohe seejärel alistusid Halju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad (4. juunil) ning Tallinna linn (6. juunil) Rootsi kuningale Erik XIV-le
Esmalt 3nädalane rüüsteretk, kindluseid ei proovitudki vallutada, vastupanu väga nõrk. Mais langes Narva, juulis Trtu. 1.mai-1.nov 1559 vaherahu Välisabi otsimine Sõjamaksu kogumine Välismaalt palgasõdurtie värbamine Hertsog Magnus ostis Tln p valdused ja õiguse saada ka Kuramaa p-ks > vastuolu Orduga. Maa omajõudude lõppemine> Liivim küs areneb kiiresti rahvaheliseks. Naabrite vahelesegamine Vana-Liivim pärandi jagamisse. Ordum Kettleri juhitud välpol oli Liivim ordu viinud kõige lähemasse ühendusse Poola- Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused. 1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le. 28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine. 1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale.
strateegiliseks ja moraalseks eduks, augustis vallutati ilma olulise vastupanuta rida väiksemaid linnuseid, Tallinna piirama ei asutud 1558. a sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat vastupealetungi, aga murrangut ei saavutatud ja sõjategevus Eesti alal soikus 1559. a aprillis sõlmiti Taani aadlike vahendusel pooleks aastaks vaherahu, seda aga kasutasid maahärrad välisabi otsimiseks, ordumeister Fürstenberg vahetati Gotthard Kettleri (oli Poola orientatsiooniga) vastu ja viimane hakkas kohe koostööd tegema septembris 1559 müüs SaareLääne piiskop oma valdused Taani uuele kuningale Frederik IIle, kes saatis Saaremaad valitsema oma 19aastase venna Magnuse, kes 1560. a maabuski oma sõjasalgaga Kuressaares; piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, Magnusel puhkes konflikt
Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea. Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis, Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos. Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati. 16saj sai läänistamine massiliseks ja Kettleri ajal on pea kõik läänistatud. Põhja-Eesti Kui 1346 Taani maha müüs, oli hertsog eesotsas. Läänimehed olid sakslased, seostus taanlastega üsna väike. Erandlik, et juba 13. saj kujunes institutsionaliseeritud vasalkond. Vana-Liivimaa oli kultuuriliselt seotud, kuid vasallid mitmes haldusjaotuses jne. Nt Taani vasallid osalesid Semgale ja Leedu ala ristiretkeil. Võib nimetada ka permanentseks kodusõjaks. Aga Maapäev kujunes kooridineerivaks organiks
Rootsi Liviima kubermangu keskus. Rootsi võim Liivimaa üle muutus täielikuks, kui 1645.aastal saadi taanlastel Saaremaa. Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago). - Leedu ja Poola võimul idapoolsete slaavi alade üle oli otsustav mõju ruteenide arenemisel eriilmelistekstrahvustks: ukrainlasteks ja valgevenelasteks. - Uniaadikirik (kreekakatoliiklased, kes tunnustasid Rooma paavsti, kuid säilitasid
lastakse lossi püssirohutorn õhku. Kaitsjad võtavad sellega endalt elu, mis oli parem võimalus kui lasta seda tsaaril teha. Tsaar liigub edasi, võtab üle Valmiera. Kõik, kes kätte saadakse, hukatakse. Magnusel leidis, et tal tuleb tsaari teenistusest lahkuda, leiab varjupaika poolakate juures. Ülejäänud elu elab Kuramaal Piltene lossis. 1583 Magnus sureb. Taanlased müüvad Kuramaa poolakatele. Poolakad liidavad selle ülejäänud Kuramaaga ning see läheb Kettleri võimu alla. 1665.aastal Magnuse haud avati ja viidi Roskildesse, kuhu kõik Taani kroonitud pead on maetud. 1578.aastal Stefan Batory võtab Liivimaa vallutamise süstemaatiliselt ette. Kuna Johan III oli talle hõimlane, siis püüab sõlmida Johaniga liitu, aga Johan loobub. Aga see ei tähenda, et nad ei tee koostööd. Üheks koostöö momendiks on 21.oktoober 1578 toimub suurem lahing Võnnu all. Venelased püüavad Võnnut tagasi vallutada, aga see ei õnnestu
I Liivi sõda (1558-1583) · 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid Liivi Ordust) juunis 1561 - Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu - Privilegium Sigismundi Augusti - Vana-Liivimaa likvideerumine II-III Paralleelsed ja läbipõimunud sõjad · II Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563-70) - Taani, Poola-Leedu ja Lübeck / Rootsi - meresõda Läänemere ülemvõimu pärast · III 25-aastane sõda (1570-1595) - Rootsi (-Soome) ja Venemaa vahel
arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus. Stockholmi viidi oluliste ürikute nimekirja, dokumente ise pole. Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel. Kogu keskaja dokumentide keskuseks on Vaticani arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta
kuramaa hertsogi.Anna suri 1740 , Anna peog Peeter II. Biron saadeti välja Siberisse. 02.04.14 Kuramaa rahvastikuprotsessid Kuramaa jäi korduvalt sõdade tallermaaks ka hertsogiriigina, mis tähendas suuri rahvastikukaotusi, korduvalt laastasid maad katk ja muud epideemiad. Aga tänu Kuramaa majanduslikule rollile – Kuramaa tolleaegsest Lätist enimarenenud osa – sai oma rahvastikukaotustest suhteliselt kiiresti üle. Kuramaa rahvastik oli pidevas kasvus. Kui Gotthard Kettleri ajal oli elanikke u 135 000, siis Peter Bironi ajal oli see arv kolmekordistunud, lähenes 400 000-le. Teiseks oluliseks nüansiks Kuramaa puhul – rahvuslik koosseis. Domineerivas seisus lätlased, aga need ennekõike talurahvas ega etendanud juhtimisel, suunamisel rolli. Kuid lätlaste kõrval elas Kuramaal tähelepanuväärselt palju sakslasi. 18. saj lõpus 400 000-st Kuramaa elanikust sakslasi ligi kümnendik – rohkem kui 35 000, kordades rohkem kui teistel Läti aladel
annaabi.ee 
