Üldjuhul erinevus nõudva ja tegeliku kiiruste vahel võib olla kuni 3 %. Praegu see on (0,0603-0,06/0,11)*100%=0,5%<[3%] Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3 %, võib selle parandada kettülekanne ülekandearvu uK muutmisega. Kontrollime vajalikku võimsust trumlil: P = PM*1*2*3 = 0,55* 0,94 * 0,92 * 0,99 0,47 kW > PT = 0,353 kW Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõutavaid tingimusi. 5. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment TK=T/(uK* 2* 3)=470/(1,8*0,92*0,99)=287 Nm Ülekandearv uK = 1,8 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min = 19...23 , keskmistel z1min = 17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . On soovitav valida paaritu arv. Soovitatav hammaste arv z1 = 31- 2uK = 31- 2 1,8 27 Valime z1 = 17 [5, 6]. Siis veetava ketiratta hammaste arv z2 = z1u = 17 1,8 31. Koormuse tegur K = kd kaknkr km ,
Erinevus nõudva ja tegeliku kiiruse vahel võib olla kuni 3% Praegu on see: [(0,101 0,1) / 0,1] * 100% 1% < [3%] Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3%, võib selle parandada kettülekande ülekande arvu uK muutmisega. Kontrollime vajalikku võimsust trumlil: P = PM *1 *2 * 3 = 1,1 * 0,94 * 0,92 * 0,99 0,941 kW > PT = 0,748 kW Järeldus: Valitud mootorreduktor rahuldab nõutavaid tingimusi. 5. Kettülekande arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment Tketiratas = T / uK * 2 * 3 = 748,4 / 2,8 * 0,92 * 0,99 = 293,46 Nm uK = 2,8 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral Z1min = 19...23, keskmistel Z1min = 17...19, väiksematel Z1min = 13...15. Soovitatakse valida paaritu arv. Joonis 5: Kettülekanne Soovitatav hammaste arv z1 = 31 2uk = 31 2 2,8 26 Valin z1 = 19 [5,6]
Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv
u K 1,6 min Tegelik nurkkiirus nT D 14,375 0,2 m v 0,151 60 60 s Kontroll 0,151 0,15 100% 0,67% 3% 0,15 Kontrollin kettülekande arvutust P PM 1 2 3 2,2 0,94 0,92 0,99 1,88kW PT 1,62kW 5. Kettülekande arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 1080 TK 741N m u K 2 3 1,6 0,92 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min = 19…23, keskmistel z1min = 17…19, väiksematel z1min = 13…15. On soovitav valida paaritu arv. Soovitatav hammasrataste arv z1 31 2 u K 31 2 1,6 28
Ketirataste telgi ühendava sirge asendi järgi(horisontaal, vertikaal, kaldkettülekanded) Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja, seejärel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale. Keti liikudes iga lüli koormus on tsükliline. Ketile mõjub lisaks ks tsentrifugaaljõud( eriti kiirustel rohkem kui 15m/s) Peamine tõrkepõhjus on lülide materjalide väsimus. 15. Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika?
teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Joon. 10.2.15. Ankrupeli 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.16. Ankrukepsel: 1- juhtraud, 2- ketiratta lahutusmuhv, 3- trummel, 4- võll, 5- keti- ratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, 6- hammasmuhv, 7- hülss, 8- ketiratas, 9- lintpidur, 10, 11- lintpiduri juhtmehhanism, 12- elektrimootor, 13- tiguülekanne, 14- pseudoplanetaarne ülekanne; vasakul ketiratta ehitus. Joon. 10.2.110. Ketiratta lintpiduri ehitus: 1- pidurdav lint, 2- ülemine vedru, 3- telg, 4- vint, 5- kang, 6- alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks
Üldjuhul erinevus nõudva ja tegeliku kiiruste vahel võib olla kuni 3 %. Praegu see on 0,1005 - 0,1 100%= 0,5% < [3%] . 0,1 Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 3 %, võib selle parandada kettülekanne ülekandearvu uK muutmisega. Kontrollime vajalik võimsus trumlil P = PM 1 2 3 = 1,1 0,94 0,92 0,99 0,94 kW > = 0,67 kW PT Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi. 5. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 534 TK = = 391 Nm. uK 2 3 1,5 0,92 0,99 Ülekandearv uK = 1,5 6 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1 min = 19...23 , keskmistel z1 min = 17...19 , väiksematel z1 min = 13...15 . On soovitav valida paaritu arv. vedav ketiharu
mutter jne... Keerame ära õhupuhasti kinnitusmutrid, eemaldame plaat ja õhupuhasti ise. Võtame lahti karburaatori küljest õhuklappi tross ja kaanel asuva gaasihoovastiku vahehoova Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli. Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele.
Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või tagasi, eriti diislil, et klappe ei vigastaks kui tagasi paneme, siis ketiratta polt lahti, aga ennem siduge kett ja ratas kokku(et hambast välja ei tule), eemaldage seejärel ketiratas ja kinnitage kuhugi ülespoole kett, et alt ei väljuks hambast(kui on hüdropinguti ketil siis see võib see oma silindrist välja tulla), 8- kui on hammasrihm siis järgige ja lisaks laske vabaks hammasrihma pinguti ning ärge murdge rihma asjatult, 9- vabastage plokikaane poldid kolmes järgus, 10-Püüdke kaant liigutada ja tehke seda kasvõi puuklopsiga tagudes ja tõstke see
n R 19 Siis trumli pöörlemissagedus nT = = 10 min -1 uK 2 nT D 3,14 10 0,2 ringkiirus v = = 0,105 m/s 60 60 Üldjuhul erinevus peab olema kuni 3 %, Võimsus P = PM 1 2 3 = 1,5 0,65 0,92 0,99 0,9 kW > PT = 0.45kW kus 1R 0,65 Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi 4. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 450 TK = = 250 Nm u K 2 3 2 0,92 0,99 Ülekandearv uK = 2. Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv z1 min = 19 - 2u = 19 - 2 * 2 = 15 Soovitatav hammaste arv z1 = 31 - 2u = 31 - 2 * 2 = 27 Optimeerides konstruktsiooni gabariitmõõtmeid valime z1 = 23 Siis veetava kettiratta hammaste arv z 2 = z1u = 23 * 2 = 46 Koormuse tegur K = k d k a k n k r k m
keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5.Rihmaülekandest tülikam hooldamine.Ülekandearv u=n1/n2=w1/w2=z2/z1.Ülekande töö iseärasuseks on keti ebaühtlane liikumise kiirus,sest kettratas käitub pöörlemisel nagu z kandiline ratas.z on ketiratta hammaste arv. 40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil). 41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid. 42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte.
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks
Selleks on olemas seade . Seade peab olema juhitav tekilt (tavali- selt otse ankrupeli kõrvalt). Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse
Sõelur on nüüdisaegsetel kombainidel elevaatortüüpi (2...5 elevaatoriga). Elevaatorid (joonis 10.22.) on kolme rihmaga kaks äärtes, üks keskel. Äärerihm võib olla lame- või hammastüüpi. Elevaatori vedavvõllil paiknevad keti- ja rihmarataste tüübid on järgmised: 24 konsoolsõrm-ketiratas, rullketiratas, konsoolsõrmketas, või rullketas. Ketiratta konsoolsõrm on hambumises rihma hambaga, ketiratta hammas elevaatori varvaga. Rull toetab elevaatorit rihma alt, ääreketast aga küljelt. Elevaatori tugirullid on kahesugused: malmrullid toetavad elevaatori ülemist haru, kummirullid alumist. Kamakaärastid jaotatakse kahte liiki: kamakate purustamise ja mugulate eraldamise seadmed. Mullakamakate purustamine võib toimuda staatilise survega või löögiga. Surve mõjul purustamine võib toimuda kas väljaspool kombaini või kombaini sees
Foto 4. Vtec lukustusmehhanism VTC ehk sisselaske nukkvõlli regulaator on lahendatud antud mootoril kahest poolest koosnevast ketirattast (Foto 5), välimine osa ehk välisrootor veetakse väntvõllilt keti kaudu, siserootor on jäigalt nukkvõlliga ühendatud, mistõttu saab see välisrootori suhtes pöörduda. Juhtimiseks saadab juhtmoodul signaali solenoidklapile. Vastavalt signaalile juhitakse solenoid klapi abil surve all olevat õli ketiratta sisemise ja välimise rootori vahele jäävatesse kambritesse, mistõttu sisemine rootor muudab asendit välisrootori suhtes. Antud mootori puhul on võimalik sisselaske nukkvõlli asendit muuta kuni 25 kraadi. Foto 5. Sisselaske nukkvõlli regulaator 11 1.3. Õlitussüsteem
Ketirataste paigaldamisel tuleb eriti hoolitseda, et kõik rattad oleksid ühes tasandis. Määrimisel peab määre sattuma nii keti liigenditesse kui ka ketirataste hammastele. Määritakse perioodiliselt või pidevalt, sukeldades kett õlivanni või pritsides määre õlipumba abil. 21.2. Kettülekande arvutus. 115 Valitakse kettülekande ülekandearv ja väiksema ketiratta haamaste arv z1min. Viimane sõltub ketiratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1 min 19...23 , keskmistel z1 min 17...19 , väiksematel z1 min 13...15 . On soovitav valida hammaste arv paaritu arvuna. Selle järgi arvutatakse suurema ratta hammaste arv z 2 z1 u , kus u – ülekande arv ning valitakse standardne ratas. Valitakse keti samm t või arvutatakse valemiga KT t 2,8 3 ,
Selleks et veoomadu- vimõõtmed ning nende õhurõhud on toodud tabelis 9. sed oleksid küllaldased, tuleb külghaagise rakendamisel suurendada peaülekande Ülekandearvu ca 20%. Mõned tehased annavad selleks masinale kaasa väiksema vedava Külghaagis ketiratta. Selle puudumisel aga tuleb sobiv ketiratas ise valmistada. Vajalikud andmed Ülekandearvu muutmiseks Mootorrattale (motorollerile) külghaagise kinnitamisel OH toodud tabelis 10. suureneb esiteks märgatavalt sõiduki kände võime ja lifit- Siin tuleb tähelepanu juhtida ohule, mis võib tekkida sustub pagasi paigutamine
Trumlit käitab elektrimootor hammasvööga. Trumli sööteotsa katab võrkpõhi, mille keskossa suubub täitekolu. Trumli tühjendusotsas on lauspöhi, mille keskavasse paigaldub tühjendusrenn. Uhtevesi siseneb trumlisse toru I kaudu. Savine vesi eraldatakse killustikust (kruusast) vee-eraldis ja eemaldatakse läbi toru. Liiva tigupesur on ette nähtud ehitusliiva läbipesemiseks. Ta kujutab kahe vastassuunas pöörleva teoga metallküna. Pöörlemine edastatakse mootorilt seadmele ketiratta, liigendsiduri ja lahtise hammasülekande kaudu. Liiv söödetakse küna alumisse ossa ning uhtevesi liigub pestavale materjalile vastu. Läbipestud ja veetustatud liiv eemaldataks liivapesuri ülaosast. Porivesi voolab üle äravooluläve. Liiva läbiuhtumiseks ja 0,15 mm väiksemate osakeste eemaldamiseks kasutatakse kaappesurit. Seade koosneb rõht- ja kaldosaga künast ning kaapketist. Kaapkett käitatakse elektrimootorilt ajamimehhanismiga. Liiva ja vee segu antakse kolu, kaudu
vöörist põhja lastud käsiloodi abil. Joon. 13.27 Joon. 13.26 Tähelepanelik peab olema lähedal seisvate laevade suhtes, kes võivad ootamatult seegata vastufaasis ja sattuda ohtlikku lähedusse, samuti võib neil ilmneda triiv. Ankruketi jälgimiseks (et see iseeneslikult järele ei annaks (lintpiduri defekti tõttu või lülide üle ketiratta libisemisel tugeva kiilkõikumise ajal jne.) tuleb tema külge, komandosillast nähtavasse kohta kinnitada hele märk (riideriba, valgust peegeldava materjali tükk vm.). Tugevasti rippuv ankrukett pehmendab seegamisest ja õõtsumise orbitaalsest liikumisest tulenevaid kiirendusi ja dünaamilisi pingeid. Need pinged ei ole täpselt matemaatiliselt kirjeldatavad, seega ka mitte ettearvutatavad. Ankrus seisev laev püüab võtta asendi vööriga tuule ja hoovuse koosmõju suunas
annaabi.ee 
