2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või tagasi, eriti diislil, et klappe ei vigastaks kui tagasi paneme, siis ketiratta polt lahti, aga ennem siduge kett ja ratas kokku(et hambast välja ei tule), eemaldage seejärel ketiratas ja kinnitage kuhugi ülespoole kett, et alt ei väljuks hambast(kui on hüdropinguti ketil siis see võib see oma silindrist välja tulla), 8- kui on hammasrihm siis järgige ja lisaks laske vabaks hammasrihma pinguti ning ärge murdge rihma asjatult, 9- vabastage plokikaane poldid kolmes järgus, 10-Püüdke kaant liigutada ja tehke seda kasvõi puuklopsiga tagudes ja tõstke see kasutades tali vms. ,
Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas
ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe on a= 30t...50t, kus t on keti samm, maksimaalne telgedevahe on amax 80t. Siis F = 9,81* 1,5 * 4,21 * 0,8 50 Tsentrifugaaljõud Ft =q*v2 = 4,21* 0,222 0,2 N Koormus võllile FV= FR+ 2*F = 3800 + 2*50 = 3900 N Keti tugevuse varutegur S = Fkr / ( FV + Ft + F ) = 106000 / 3900 + 0,2 + 50 27 > [S] = 7,3 ( Lisa 1, tabel 2). Joonis 6: Ketiratas Ketirattaid Vedav ketiratas N16B2-19, veetav ketiratas N16B2- 57 [5,6]. kaherealisele ketile N 16B2 Zd 47,7mm KOOD z D0, mm Dy , mm d, mm Dn , mm Ln , mm Mass, kg N16B2-19 19 154,32 165,2 20 128 70 7,7 N16B2- 57 57 461,08 474 40 180 110 51 6. Võlli arvutus Projektarvutus Võlli vaba otsa läbimõõt dv = 0,05m kus [] = 20
kuni 50m kõrgusele. Liigitatakse: 1. Veoelemendi tüübi järgi: a) kummeeritud tekstiilist lint b) puks- või veerikpukskett 2. Veoelemendi liikumiskiiruse järgi a) aeglasekäigulised b) kiirekäigulised 3. Tööorganite sammu järgi a) lühikese sammuga b) pika sammuga 4. Tööorgani tüübi järgi: a) koppelevaatorid (puistematerjal) b) korvelevaatorid (taarastatud üksiklastid) c) riiulelevaatorid (üksiklastid). Koosneb veetav trummel või ketiratas, laadimiskolu, kopp, veoelement, korpus, vedav trummel või ketiratas, lossimisrenn, veoelemendi pingutusseade. 11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade pulbriliste ja peeneteraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaalsuunas kuni 2km kaugusele ning kald- ja vertikaalsuunas. Tööpõhimõte seisneb transporditava materjali osakeste
ja korrosioonikindel – madal kuumakindlus, liimikiht ei isepidurduv.Valmist terasest. U= w1/w2=z2/z1 talu lahtirebimist, vajab liimitavate pindade hoolikat 39 Kettülekande elemendid, iseloomustus ja keskmine ettevalmistamist, töömahukas ülekandearv. …………… ++ 17 Keermesliide ja selle iseloomustus. U=w1/w2=Z2/Z1=d2/d1. Elemendid:vedav ja veetav ketiratas, ……………………………………………. ++ kaater, kett, võnkesummuti, pingutusseade, määrimisseade + kett ei Tulemuseks on keermendatava ava , võlli elemendi libise rattal, ühe ketiga saab käitada mitut ratast, rihmülekandega olemasolu.Kinnitusdetailid:poldid. Keermesliide: võrreldes koormab vähem võlle ja lagreid, võimeline töötama
6 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1 min = 19...23 , keskmistel z1 min = 17...19 , väiksematel z1 min = 13...15 . On soovitav valida paaritu arv. vedav ketiharu d2 1 d1 2 vedav ketiratas veetav ketiharu veetav ketiratas Sele 5. Kettülekanne. Soovitatav hammaste arv z1 = 31 - 2u = 31 - 2 1,5 28 Valime z1 = 19 [5, 6]. Siis veetava ketiratta hammaste arv z 2 = z1u = 19 1,5 29 . Koormuse tegur K = k d k a k n k r k m , kus kd dünaamikategur (kd = 1 rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 vahelduv või tõukeline), ka telgedevahe mõju arvestatav tegur (ka = 1 kui telgedevahe a = 30t ..
Joon. 10.2.15. Ankrupeli 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.16. Ankrukepsel: 1- juhtraud, 2- ketiratta lahutusmuhv, 3- trummel, 4- võll, 5- keti- ratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, 6- hammasmuhv, 7- hülss, 8- ketiratas, 9- lintpidur, 10, 11- lintpiduri juhtmehhanism, 12- elektrimootor, 13- tiguülekanne, 14- pseudoplanetaarne ülekanne; vasakul ketiratta ehitus. Joon. 10.2.110. Ketiratta lintpiduri ehitus: 1- pidurdav lint, 2- ülemine vedru, 3- telg, 4- vint, 5- kang, 6- alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal.
a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe amax 80t . Siis Ff = 9,81k qa = 9,811,5 4,21 0,8 50 N. Tsentrifugaaljõust tingitud jõud Ft = qv2 = 4,21 0,0942 0,04N. Koormus võllile FV = FR + 2Ff = 4200 + 2 50 = 4300 N Keti tugevuse varutegur Sele 6. Ketiratas Ketirattaid Vedav ratas N16B1-17, veetav ratas N16B1-31 [5, 6]. üherealisele ketile N16B1 Zs 16,2 mm KOOD z D0, mm Dy, mm d, mm Dn, mm Ln, mm Mass, kg N16B1-17 17 138,23 149 20 100 45 3 N16B1-31 31 251,08 262 25 120 50 8,9 6. Võlli arvutus Projektarvutus Võlli vaba otsa läbimõõt kus [] = 20 ... 30 MPa; Valime võlli vaba otsa läbimõõdu dv = 44 mm.
Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja, seejärel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale. Keti liikudes iga lüli koormus on tsükliline. Ketile mõjub lisaks ks tsentrifugaaljõud( eriti kiirustel rohkem kui 15m/s) Peamine tõrkepõhjus on lülide materjalide väsimus. 15. Millel põhineb kettülekande projekteerimise metoodika? Määratleda kõigepealt olilised parameetrid(ülekande võimsus, võllide pöörlemiskiirused, nõutav tööiga, ruumipiirangud, varutegurid, võllide vahekaugus)
kiivsed.Iseloomustus: + 1.Suur ülekandearv(u<=80).2. Suhteliselt väikesed gabariidid.3.Sujuv ja müratu töö. 1.Väike kasutegur().2.Suur kulumise ja ülekuumenemise oht.3.Tööpindade sööbimise oht.4.Teo laagritele mõjub suur telgjõud.5.Vajadus kallite antifriktsioonsete materjalide järele.Ülekandearv u=z2/z1 kus z1-tigu käikude arv,z2-tiguratta hammaste arv. 39.Kettülekande elemendid,iseloomustus ja keskmine ülekandearv. Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(ukesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4.Võimeline töötama kuumas keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4
Vändakaelad aga võlli pööramisel ümber võlli kaelte võlli keskmest kaugusel, mis vastab kolvi käigule. Vända ja võlli kaelad on karastatud kõrgsagedus vooluga. Väntvõlli põsed ühendavad võlli ja vända kaelu. Põskede jätkuvaks osaks võlli vastas poolel on vastukaalud, mis tasakaalustavad väntmehhanismi tööd. Väntvõlli eesmisele otsale on asetatud ajamite rihma rattad. Nendeks võivad olla: hammasratas, ketiratas ja hammasrihma ratas. Kui nukkvõll on alumise asetusega, siis tavaliselt kasutatakse hammasratas ülekannet. Kui aga nukkvõll asetseb ülemises asendis, siis kasutatakse kett või hammasrihma ajamit. Hammasrihm on tänapäevasel. Et ajami ratas ei muuda oma asendit võlli suhtes on võlli ja ajamiratta vahele asetatud kiil. Kiilujaoks on nii väntvõlli kui ka ajamirattal vastav soon. Väntvõlli ajami ratas
● väljalaskeklapi jaoks ● KKP jaoks ● õhujagaja jaoks 2 – tak. kontuurläbipuhega mootorites on klappe 2 või 4 tk. ● KKP jaoks ● õhujagaja terbeks Nukkvõllid valmistatakse süsinikterasest, harva ka kergelt legeeritudterasest. Suurtes mootorites valmistatakse nukkvõll mitmest osast ja kinnitatakse äärikute abil üheks terviklikuks nukkvõlliks. Tavaliselt on nukkvõlli ühes otsas vedav ratas (hammas või ketiratas) ja võlli teisest otsast võetakse ülekanne mõne muu agregaadi käivitamiseks. NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID Kiirekäigulistel mootoritel võivad nukid olla valmistatud koos võlliga ühes tükis. Koostevõllidel valmistatakse võll ja nukid üksteistest eraldi ja ühendatakse võllile kiilu või nuut ühendusega, ning teliesuunaline liikumine fikseeritakse fiksaatortifdiga, mõnikord kasutatakse ka fiksaatorrõngaid.
18, b) ning sahkadest 4. Individuaalraamiga kaeveorgan kinnitub liigendiliselt kombaini raami külge. Sõelur on nüüdisaegsetel kombainidel elevaatortüüpi (2...5 elevaatoriga). Elevaatorid (joonis 10.22.) on kolme rihmaga kaks äärtes, üks keskel. Äärerihm võib olla lame- või hammastüüpi. Elevaatori vedavvõllil paiknevad keti- ja rihmarataste tüübid on järgmised: 24 konsoolsõrm-ketiratas, rullketiratas, konsoolsõrmketas, või rullketas. Ketiratta konsoolsõrm on hambumises rihma hambaga, ketiratta hammas elevaatori varvaga. Rull toetab elevaatorit rihma alt, ääreketast aga küljelt. Elevaatori tugirullid on kahesugused: malmrullid toetavad elevaatori ülemist haru, kummirullid alumist. Kamakaärastid jaotatakse kahte liiki: kamakate purustamise ja mugulate eraldamise seadmed. Mullakamakate purustamine võib toimuda staatilise survega või löögiga. Surve
by means of a hand wheel, so that to engage with the turning wheel of the engine. VOCABULARY semi-built kokkupandud, kokkupandav shrink (shrank, shrunk) kuumpressima (otsa asetama) crank/throw vänt web vända õlg crankpin kepsukael; vändatapp ; crank journal väntvõlli kael branch hargnema, harunema turning wheel veetav ratas thrust collar tugikrae chain wheel ketiratas , camshaft drive nukkvõlliajam thrust bearing tugilaager axial thrust tõuge; aksiaalkormus , propeller laevakruvi, sõukruvi intermediate shaft vahevõll shoe klots; tald; padi ; ; crossbar põikpuu ; worm gearing tiguülekanne; tiguajam ; planetary gearing planetaarajam gear wheel hammasratas , hand wheel käsiratas CAMSHAFT A camshaft is necessary to operate the valves and fuel pumps
Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne
tavad avad, teisel muhvil aga vastupidi. vale pronkspuksile 7. Vedavat võlli läbib puure, milles paikneb siduri lahutusvarras. Võlli keskbsas on hambad hammasrataste sidestamiseks võlliga. 9* 13 1 Veetav v õ 11 8 on tegelikult pika rummuga hammas - ratas; ta parempoolsele otsale on kinnitatud peaülekande vedav ketiratas 9. Veetav võll pöörleb karteri avasse pressitud kuullaagril 10. Oli väljumist karterist läbi laagri takistab kummist mansett-tihend. V a h e v õ 11 2 pöörleb karteri seintesse pressitud pronkspuksidel, ta keskosal on samuti hambad nagu veda- val võllil. Kõik käigukastis asuvad h a m m a s r a 11 a p a a r i d on alalises hambumises. Kuid neutraalseisus pöörleb sisselüli- tatud siduri korral ainult vedav võll, sest igas hammas-
Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks.
Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks.
Varasematel aegadel oli ketikastis kinnitatud keti otsa ja ülejäänud keti vahel liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks.
21. KETTÜLEKANDED Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemissiikumist suure võllide vahekauguse korral. vedav ketiharu d2 1 d1 2 vedav ketiratas veetav ketiharu veetav ketiratas Sele 21.1. Kettülekanne. Kettülekanded on rihmülekandeist kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda, ühe ketiga saab käitada mitut võlli. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid
kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere tsentreerimispind, keevis- ja jooteliite kaaspinnad, liist ja soon kõrguses, ühenduspolt ja selle ava täpsel koostamisel. H7/g6; H9/f8 ja H10/c9 (keskpaigutusistud) -kasutatakse kui täpsem paigutamine on oluline, kuid suurendab koostamisvabadus on vajalik. H10/d9 ja H11/c10 (lobepaigutusistud) - koostamine kerge. Siirdeistud. H/js - nõrgalt tsentreeriv, annavad ainult (0,5..
annaabi.ee 
