Mõne minuti jooksul tekib valulik erüteem Järgneb villide teke ja nekroos Kollete kuju ebakorrapärane, artefitsiaalne Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Ärritajate korduval mõjul nahale Nõrgad ärritid ja füüsikalised faktorid Tüüpiliseks lokalisatsiooniks labakäed Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid Nummulaarsed naastud labakäte dorsaalpinnal või ainult sõrmedel Diagnostika Kliinilise pildi alusel Histoloogilised muutused: spongioos, intraepidermaalsed villikesed, neutrofiilidest ja lülmfotsüütidest koosnev perivaskulaarne infiltraat pärisnahas Diferentsiaaldiagnostika - kontaktdermatiit - iidreaktsioon - ekseemid
Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta.
kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a). 4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline reaktsioon peamiselt painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas, sageli kahjustunud ka käed. Nahk on kuiv ja paksenenud. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ja tekivad töö-ja
2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen). Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga Ühisruumide kasutus (pesuruumid, saun) Milline näeb käeseen välja? Kätel on aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad, tavaliselt ühel peopesal, harvem käe selgmisel poolel Milline näeb käeseen välja? Mõningatel kordadel võib ette tulla villilist löövet sõrmede külgedel või peopesas, mis sügeleb ja kipitab. Villid on kobaras ja sisaldavad kleepuvat selget vedelikku
Nahavähk Nahavähk on üks levinumaid vähivorme,kuid tänu varasele avastamisele on seda võimalik ravida.Oluline on põõrduda arsti juurde siis,kui kahtlane muutus nahal püsib üle kahe nädala. Nahamuutused Muutused,millele tuleks tähelepanu põõrata: · laigud,sõlmed või ketendavad piirkonnad,mis veritsevad või millele tekib koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.)
tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ka karvad vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks. Võib teha püsimeigi, sest naha epiteel ei kahjustata. PSORIAAS Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena: Krooniline naastuline psoriaas - kõige tavalisem psoriaasi vorm Nahavoltide psoriaas Peanaha psoriaas jne. Psoriaasi äge faasi puhul ei tohi teha püsimeigi, kuna organismi imuunsüsteem võtab vastu signaali, et nahk on traumeeritud ja nahale tulevad psoriaasi nastud.
See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on Aktinilised keratoosid naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud.
ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel. Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus naastudel on tavaliselt hõbedaselt valkjas, kuid võib ka üldse puududa, näiteks kehavoltides või juhul, kui patsient kasutab niisutavaid ihupiimasid. Ravi järgselt jäävad nahale mitmeks kuuks heledamad või tumedamad laigud (põletikujärgne hüpo- või hüperpigmentatsioon). Haigus ei põhjusta jäädavaid arme.
seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on
Psoriaas Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen. Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga. Milline näeb välja käeseen Sagedamini esineb inimeselt saadud seeninfektsiooni, mida iseloomustavad aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad, tavaliselt ühel peopesal, harvem käe selgmisel poolel. Samuti võib ette tulla villilist löövet sõrmede külgedel või peopesas, mis sügeleb ja kipitab. Villid on kobaras ja sisaldavad kleepuvat selget vedelikku. Tavalisteks tekitajateks on: Trichophyton rubrum Trichophyton mentagrophytes var. interdigitale Epidermophyton floccosum Harvem esinevale loomadelt saadud (zoofiilsele) seeninfektsioonile on iseloomulikud
mingi välisteguri toime, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Allergilise kontakt- dermatiidi põhjuseks on ühe või mitme allaergeeni sattumine organismi. Kontakt- dermatiiti täheldatakse mitu korda sagedamini kui allergilist ja rohkem esineb teda kätel ( vt joonis 1 ). Imikutel paikneb lööve (punetus) eelkõige põskedel ja otsmikul. Haiguse süvenemisel tekib lööve jäsemete painutuskülgedele, võib levida üle kogu keha. Vanematel lastel punetavad silmalaud ja põsed ketendavad. Kaelal, küünarlohkudes, randmetel ning Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp põlveõnnaldes esinevad punetavad haiguskolded. Täiskasvanutel on lööbe eelistuskohad nägu ja suurte liigeste painutusküljed. Joonis 1. Atoopilise dermatiidi näide Tähtsaks paranemise eeltingimuseks on ärritajate (vesi, seep) ja allergeenide välti- mine
• liiga harv juuste pesemine • aastaaegade muutused • haigestumine (viirushaigused) • neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi • immuunsuse langus (AIDS) • ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes • Pärilikkus • tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga Seboroiline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juuste piir, kõrvatagused, väliskuulme käik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seboroilist dermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel, meestel sagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult
·Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe ilm ·Stress 12 Haiguspilt sõltub haige vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused: punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine. ·Esineb sügelemine, eriti peale dussi või vanni ning ka talvel ·Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes ·Kuivad ja ketendavad huuled ·Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal ·Peopesade nahajoonise tugevnemine ·Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või kätel ·Vähenenud higistamine ·Ülitundlikkus õhuga levivate allergeenide suhtes AD ravi sõltub haige vanusest ja lööbe tüübist. Millist ravi kasutada määrab arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku reiimi. Esmatähtis
4.2.2 Lamerakk-kartsinoomi ravi Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust: (derma.ee 23.02.09) · Kirurgiline eemaldamine; · Krüoteraapia; · Küretaaz; · Radioteraapia, fotodünaamiline ravi; · 5-Fluorouratsiilkreem- rakke kahjustav kreem, mida määritakse kasvajale; · Imiquimod- organismi immuunsust muutev kreem. 4.3 Aktiinilised keratoosid (AK) e. Kiirguskeratoosid Kiirguskeratooosid on päikesest kahjustatud nahal tekkivad karedad ketendavad laigud. AK on naha ülemises kihis (epiderm) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. AK on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate: lamerakk-kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi 18 kasvajaeelsed seisundid. Peamiseks tekkepõhjuseks on UVK, eriti on ohustatud heledanahalised inimesed. Aktiiniline keratoos näeb välja- selgelt piirdunud, ebaühtlaselt
annaabi.ee 
