moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad, Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas? Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Mis on ,,Suur Pauk"? Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustaud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena.
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust.
iga tervishouasutuse eesmärk. Juht peaks kasutma oma töös erinevaid juhtimisviise, et saavutada paremaid tulemusi juhi rollis. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile ja missioonile. Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajad. Juhtimises tuntakse kolme juhtimistasandit: tipptasand, kesktasand ja esmatasand.Haigla mõistes vanemõde kuulub esmatasandi juurde,õendusjuht kesktasandi juurde.Väiksema tervishoiuasutuse puhul on üks isik mitmes rollis(nii õendusjuht kui ka vanemõde). Vanemõe vastutusalasse kuulub personali arendamine ja koostöö arendamine erinevate meeskonnaliikmete vahel. Igapäevast tööd aitavad kooskõlastada mitmesugused standardid. Eelkõige on vanemõe vastutada töötajate motiveerimine, et täita paremini organisatsiooni eesmärke. Vanemõde esindab osakonna personali organisatsiooni juhtkonna ees ja vastupidi
6 Nende läbirääkimiste objekt võib olla töö, tootmine, eesmärgid, ressursid või muu, mis üksusi mõjutab. Läbirääkija roll on juhile väga tähtis, sest ainult temal on täielikud volitused teha oma võimupiiride ulatuses vajalikke otsuseid. Tippjuhid täidavad esindaja rolli rohkem kui esmatasandi juhid. Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed.
Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 1.3. Euroopa Ülemkogu (The European Council) Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. VI EL kesktasandi institutsioonid 1.1.Euroopa Kohus (k.a. Esimese Astme Kohus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust (igal liikmesriigil on kohtus oma esindaja). Esimese astme kohtu koosneb samuti 27 kohtunikust. Veel kuuluvad sinna kohtujuristid (8), 40 kohtusekretäri ja administratiivaparaat (750 inimest pluss tõlgid). Vajalikkus: et EL õiguse rakendamine, tõlgendamine oleks igas liikmesriigis ühetaoline. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub 4 põhilist valdkonda:
A - B' max max B + A' Joon. 9. Reed'i diagramm Abstsissteljel on kreeninurgad: tüürpoordi (paremale) ja pakpoordi (vasakule). Ordinaatteljel on püstuvuse õlad meetrites või püstuvus- momendid tonn-meetrites. Nimetatakse diagramme ka näiteks: Reed'i diagramm õlgades või püstuvuse diagramm momentides. Kuna laev on kesktasandi suhtes sümmeetriline, siis piirdutakse vaid diagrammi parempoolse osaga. Positiivse algpüstuvusega laeva staatilise püstuvuse diagrammi joon.9 iseloomustavad alljärgnevad punktid: punkt 0 -- laeva püstuva tasakaalu asend; punktid B ja B' -- on sümmeetrilised O punkti suhtes ja määravad laeva kaadumisnurga ehk k (kaadumine) kui laev muutub staatiliselt ebapüstuvaks. Kaadumis- nurgast väiksema nurga puhul on laev staatiliselt püstuv -- püstuvuse moment viib laeva tagasi O punkti
11. Organisatsiooni suurus 12. Organisatsiooni arengufaas 13. Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline 14. Riigi- või erasektoris 15. Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused 16. Juhi isiksus ja kompetentsus 6. Mis on juhtimise põhifunktsioonid (peamised juhtimistegevused)? 7. Millised on kolm juhtimistasandit? 17. Tippjuhtimine 18. Erialanejuhtimine (kesktasandi juhtimine) 19. Täideviiv juhtimine (esmatasandi-juhtimine) 8. Nimeta Sinu arvates olulisemad juhi rollid. Motiveerimine, toetamine, esindamine, läbirääkimine. 9. Nimeta Sinu arvates olulised juhi oskused. Erialaseda teadmised, oskus öelda ei, esinemisoskus, analüüsivõime. KORDAMISKÜSIMUSED II 18. aprill 2010. a. 21:48 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all?
lõpusekaarest) - lõpussoolest areneb neel need kõik piiravad suusopist - lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga laatuvad otsmikujätke alumis-keskmise osaga - esialgu tekib lõpusevagudest väljaspool ektodermaalne urge sinus - ülalõug- ja alalõugjätke liituvad üha enam suupilu lateraalosas -> näo cervicalis kaob hiljem
Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused Juhi isiksus ja kompetentsus (asjatundlikkus) 6. Mis on juhtimise põhifunktsioonid (peamised juhtimistegevused)? 1. Olukorra analüüs. 2. Eesmärkide püstitamine 3. Tegutsemisvõimaluste valik 4. Tegevusplaanide koostamine 5. Organiseerimine 6. Eestvedamine 7. Olukorra kontrollimine 8. Tulemuste hindamine 7. Millised on kolm juhtimistasandit? Tippjuhtimine Erialane juhtimine (kesktasandi juhtimine) igal valdkonnal oma juht Täideviiv juhtimine (esmatasandi-juhtimine) meistrid, töödejuhatajad, vahetuse vanemad 8. Nimeta Sinu arvates olulisemad juhi rollid (valige ise endale sobivad) - probleemide selgitaja - konsensuse mõõtja - kompromisside looja - toetaja - domineerija - tunnustuseotsija H. Mintzbergi järgi: Suhetega seotud rollid: tippjuht, liider, seostaja
rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik 45. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus- institutsionalism Rahvusülene valitsemine (supranational governance): EL kui kihiline valitsemissüsteem; koondab mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased näit föderalismi ja transaktsionalismiga) Neo-funktsionalismi tõus uues kuues: integratsiooni edendajateks rahvusülesed institutsioonid; lisaks Komisjonile (TranholmMikkelsen) ka Euroopa Kohus (Burley & Mattli) Empiirilised märgid: tolliliidust ühisturuks, negatiivse & positiivse integratsiooni suhe kui funktsionaalne ü/k; 92 a projekti populaarsus huvigruppide seas kui poliitiline ü/k; Delors'i Komisjoni aktiivsus kui kultiveeritud ü/k;
lihtsustatud mudelit valitsusest, alahindab rahvusülesust Rahvusülesed integratsiooniteooriad (poliitikakujundamise mudelid EL-s): Riigikeskne/valitsustevaheline mudel- integratsioon kui valitsustevaheline kompromisside ja koostöö vili; rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid; riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide ,,agendid" Rahvusülene valitsemine- EL kui kihiline valitsemissüsteem koondab endasse mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased föderalismi, neofunktsionalismi ja transaktsionalismiga) integratsiooni edendajateks rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid EL-i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus - Integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale - Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe
· Mõju ei saa reeglina hinnata ühe perioodi jooksul. Mõju avaldub läbi mitme perioodi. Töötõhususe suhtarvud aitavad analüüsida, kui tõhusalt ettevõtte tööjõudu kasutab- aastakäive töötaja kohta, aasta puhaskasum töötaja kohta, toodangu/ teenuse maht töötaja kohta ja tööjõukulude osakaal kogukuludes. 15. Juhtide (sh vahetute juhtide) ja personalitöötajate rollid ja vastutus personali planeerimises · Juurutamise eest vastutus liigub järjest enam kesktasandi juhtidele ( a la eelarvestamise protsess). 103 · Personalitöötaja vastutuseks on toetada ja nõustada juhte personali planeerimise protsessis. · Personalitöötaja jälgib protsessi üksuste ülesest perspektiivist. Suhtekorraldus 1. Suhtekorraldus Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine,
„Arenenud sotsialism“ NSVL-s 1964-1985 Brežnevi ja Gorbatšovi aeg on ajaloo uurimise seisukohalt väga tagasihoidlikku uurimist seni leidnud. Sõjajärgne Stalini aeg on tänapäevase seisuga aga väga põhjalikult läbi uuritud ning uurimine veel jätkub. Ka H aeg on viimase 10 a jooksul tõsist uurimist leidnud. Järgnevad perioodid on tagasihoidlikult uuritud. On ka selged põhjused olemas. Brežnevi aja allikmaterjal on suuresti uurijatele kättesaamatu, eriti just kesktasandi partei dokumentatsioon. Võrreldes Brežnevi ajaga on olukord mitmeid kordi sõjajärgse perioodi kasuks. 1. Võimustruktuur ja uued valitsejad 2. Poliitilise režiimi konserveerumine 3. „Arenenud sotsialismi“ kontseptsioon 4. Vastupanu režiimile 5. Majanduslik areng 6. Vaimuelu 7. Välispoliitikaga Gerontokraatia valitsemine 1.Võimustruktuur ja uued valitsejad Poliitiline võim 1964-1982 Leonid Brežnev, sai 1964 parteijuhiks
täiendkoolitusi ja töönõustamisi korraldada, kuna SKA tegeleb uues süsteemis lastekaitsetööga, sinna koondub valdkonna pädevus. See vabastaks sotsiaalministeeriumi rakenduslikest ülesannetest. Ainsa suurema ohuna sellise variandi puhul tõid eksperdid välja, et kuna SKA nõustab KOVi ja teostab KOVi üle järelevalvet, siis ei pruugi SKA olla atesteerimiste puhul objektiivne. Samas on võimalik atesteerimist mitte delegeerida SKA regionaalsetesse keskustesse, vaid jätta kesktasandi ülesandeks, mis seda ohtu vähendab. Oluline on ka see, et täiendkoolitusi ja töönõustamisi rahastatakse uues süsteemis riiklikult. Ekspertide hinnangul on praegust olukorda arvestades atesteerimise süsteemi oluliseks eeliseks kutsesüsteemi (mis on sisuliselt atesteerimise alternatiiv ning mille juurutamist on seaduse väljatöötaja samuti seaduseelnõu koostamise etapis kaalunud) juurutamise ees just nimelt see, et atesteerimise eelduseks olev
annaabi.ee 
