Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad.
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul
Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, suvisel pööripäeval Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, talvisel pööripäeval 4. Esimesed polaaruurijad. Nimeta ka mõned nimed. Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid laialdasemalt hakati polaaralasid uurima siiski 20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani
allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Vasaraheitjatel on lubatud teipida
gravitatsiooniväli, seevastu galaktika gravitatsioonivälja, mis juhib tema tähtede liikumist, tekitavad needsamad tähed ise. Selliste " isegraviteeruvate" süsteemide liikumist ja stabiilsust uurib astronoomia eriharu- stellaardünaamika. 7 6.6. PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad
Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline
2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Kettaheite maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, Katse õnnestumiseks peab ketas maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne
jahtub ning tardub uueks maakooreks - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur
valgust neelavaid tolmupilvi, siis osutub meie Galaktika tähtede jaotusest üldpildi saamine küllaltki raskeks ülesandeks, mistõttu sellesuunalised uuringud edenesid esmalt jõudsamalt meie lähimate naabergalaktikate, kui meie oma tähesüsteemi puhul. Juba 1916. aastal märkas Sears, et paljude korrapärase kujuga taevaste udulaikude, mis hiljem osutusid Linnuteega sarnasteks tähesüsteemideks, välisosad on märgatavalt sinisema varjundiga, kui keskosad, mis tundusid punakad. 1923. aastal õnnestus Edwin P. Hubblel, kasutades Mount Wilsoni observatooriumi 2.5 meetrise peegliga teleskoopi, lahutada kahe sellise udu (M31 ja M33) välisosad tähtedeks, mis osutusid sarnasteks meie Galaktikas Päikese ümbruses leiduvate heledaimate tähtedega. Andromeeda udu (M31) tsentraalosa õnnestus tähtedeks lahutada aga alles 1944. aastal, mil Walter Baade leidis, et need piirkonnad koosnevad välisosadele iseloomulikest sinistest
Boeing 767 lendas hoone põhjakülge sisse umbes üheksakümne kuuenda korruse juures. Kõik korrused üheksakümne neljandast kuni üheksakümne üheksandani hävisid. Boeing 767 lõikas läbi rohkem kui pooled sarrusvarrast. 9 Vardad paiknesid lähestikku ja olid kindlalt ühendatud. Nad võtsid raskused enda kanda, mistõttu hoone kokku ei varisenud. Umbes kuue kümnendiku sekundi pärast jäi lennuki mootor seisma. Pilvelõhkuja keskosad hävinesid või said vigastada. Lennuki tükid purustasid lifitšahtid, liftitrossid ja lõhkusid ära trepikäigud. Kõik, kes viibisid selle hetkel kõrgemal, olid pilvelõhkujas lõksus. Boeing 767 oli võtnud kaasa nii palju kütust, et sellest jätkuks Bostonist Los Angelesse lendamiseks. Kokkupõrke ajal oli seal alles veel üheksa tuhat gallonit, millest suurem osa oli tiivapaakides. Hoone rammimisel olid alumiiniumpaagid katki rebenenud ja kütus voolas välja
Kõik need kiirgavad samu spektrijooni, mis vastavalt iga tähe liikumisele on nihkunud lühema või pikame lainepikkuse suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon, kui aga on tegu süstemaatiliste liikumistega nagu näiteks pöörlemine, on ka spektrijooned nihkunud kindlas suunas. ( 2.) Värvus Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad on pisut punakamad, spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. ( 2.) Koostis Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kodustes gaasi ja tolmu. Spiraalsed , verbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaase ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Elliptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puuduvad. ( 2.) Linnutee Teleskoobiga vaadeldes selgub, et Linnutee koosneb lugematust arvust tähtedest. Linnuteena
Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga sügaval ja seal asub ka süvik ookeanis. Teise laama äär võib vastupidiselt üles painduda ning sellest kerkivad mäestikud. Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine
· Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)?
2,0 kg. Ketta korpus, mis võib olla nii õõnes kui mitte, valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast ringjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Ketta mõlemad pooled peavad olema identsed, neis ei tohi olla mingisuguseid väljaulatuvaid kohti, õnarusi või teravaid servi. Ristlõikelt pakseneb ketas sujuvalt mööda äärise välisserva kaarekujulise osa lõppu ja ketta keskel oleva 25-28,5 mm raadiusega ringi äärt ühendavat sirget. Ketas pakseneb ühtlaselt alates äärise välisservast ning
sademete hulgaga. Allpool olevast tabelist on näha, et kõige produktiivsemates maismaaökosüsteemised on NPP kahe kilogrammi kuivaine kandis ruutmeetril aastas, meie parasvöötmemetsades on ca kaks korda vähem. Maailmameres pole sademetel mõistagi mingit rolli, samuti on aasta keskmisel temperatuuril vähe tähtsust. Produktsioon koondub ookeanid peamiselt mandrilavade lähedusse, kud toitaineid pidevalt ülemistesse veekihtidesse uutakse. Ookeanide keskosad on aga kõrbed, kus produktsioon on minimaalne. Selle põhjuseks on toitainete akuutne defitsiit (eelkõige forfot ja raud). Ookeanide keskosad on sügavad ja põhjakihtidest satub mineraalseid toitaineid pinnakihtidesse väga harva. Pööra tähelepanu kahel maakaardil olevate tingmärkide absoluutsele skaalale, maismaa mõttes on tegelikult ookeanid kõrbed. 71
Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest uruhiir. Rabad Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud
I Pärilik monarhia II Leberum veto tühistamine · Poola II jagamine (1793) · Konstitutsiooni ei kiidetud heaks ühel häälel! · Venemaa toetab maikonstitustsiooni vastaseid: · Opositsioon kutsub appi venelased, kes vallutavad Poola · Seejärel Venemaa ja Preisimaa jagavad omavahel Poola alasid: leping ratifitseeritakse 1793.a. jaanuaris · Poola maikonstitutsioon tühistatakse · Poola kaotas üle poole oma territooriumist: Järele jäid Poola-Leedu keskosad · Enamuse aladest saab endale Venemaa Poola III jagamine (1795) · Poola riigi likvideerimine · 1794 meeleheitel poolakad alustasid mässu · Vabaduskangelane Tadeusz Kosciuszko · III jagamine vormistatakse 1795.a. jaanuaris: · Poola järelejäänud alad jagatakse Venemaa,Preisimaa,Austria vahel. Jagamiste Mõju: · Suurriikide Austria, Venemaa, Preisimaa piirid saavad kokku · Venemaa laieneb olulislt läände: 19.sa
annaabi.ee 
