179 66.4 633 5665 0.005 3.16*10-5 4.43*10- 2 0.02 95 0.25 56.2 451 5643 0.007 5 5.69*10- 3 0.02 95 0.325 47.5 351 5711 0.009 5 keskmi ne 478 5670 väärtus : 1.02*10- Cr 1 0.165 69 - - 16176 - 0.03 4 2.04*10- 2 0.315 48 - - 15441 - 0.06 4
tu vih kesk ge =IF(AND(B7="vihm";C7="külm";D7="keskmine"; P6 m külm mine v ei E7="tugev");"ei";"jah") pil ve kesk nõ =IF(AND(B8="pilves";C8="külm";D8="keskmine" P7 s külm mine rk jah ;E8="nõrk");"jah";"ei") päi kesk nõ =IF(AND(B9="päike";C9="keskmine";D9="kõrge P8 ke mine kõrge rk ei ";E9="nõrk");"ei";"jah") päi kesk nõ =IF(AND(B10="päike";C10="külm";D10="keskmi P9 ke külm mine rk jah ne";E10="nõrk");"jah";"ei") tu P1 vih kesk kesk ge =IF(AND(B11="vihm";C11="keskmine";D11="ke 0 m mine mine v jah skmine";E11="tugev");"jah";"ei") tu P1 päi kesk kesk ge =IF(AND(B12="päike";C12="keskmine";D12="ke 1 ke mine mine v jah skmine";E12="tugev");"jah";"ei") pil tu P1 ve kesk ge =IF(AND(B13="pilves";C13="keskmine";D13="k
1.2.1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus: graniit. -proovikeha mass õhus m=104,9 (g) -proovikeha mass veel m1=45,3 (g) -proovikeha maht Vbr=(m-m1)/v -proovikeha tihedus 0 =(m/Vbr)*1000 6 Tabel 2.2. Ebakorrapärase kujuga mittepoorse ehitusmaterjali tiheduse ja poorsuse katsetulemused Mas Tihe- Keskmi Keskmi tihedus Jr Mass s dus -ne -ne tihedus poorsus suhteline poorsus k õhus vees [kg/ Poorsu tihedus poorsu (kesk.- (kesk.- viga suhteline nr [g] [g] m3] s, p [%] [kg/m3] s [%] x)2 x)2 [kg/m3] viga [%] 2 18315,1 88,6 55,3 1 661 1,46 2 25,12 2 10399,7 71,2 44,1
10 10,25 102,5 10 10,5 105 Mass(g ) Camo Teksa Sinine 3,3118 4,9492 2,9665 2,8329 5,3564 2,8062 2,6105 5,3944 3,0111 Pindtihedus Camo Teksa Sinine 250,89 480,61 268,54 39 87 61 275,03 486,94 282,52 88 55 38 469,07 273,77 261,05 83 56 Keskmi 262,32 478,88 274,94 ne 76 08 85 5. Järeldus Teksariidel osutus olema kõige suurem pindtiheduse väärtus. Riie oli juba silmaga vaadates teistest paksem ja tugevaim. Camo-riie ja ka sinine-riie olid arvutuslikelt väärtustelt üsna sarnase pindtihedusega.
51,3 1 -2,2 49,5 2 9 99,5 5 4 99,5 3 3,9 80, 43, 33, 3, 33, 51,5 1 -1,9 49 9 5 98,9 3 7 99,3 2 4,1 81, 43, 33, 4, 33, 51,1 0,8 -1,9 48,7 4 8 99,5 1 1 99,2 2 3,6 Keskmi 81, 44, 33, 4, 33, ne 51,3 0,9 -1,9 49,1 8 1 98,7 3 1 99,3 2 3,9 Peale pesu saadud tulemused (L,a,b) 5 Rohelin Punan Valge Valge e e 1 2
ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Majandus o Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22333$. Haridustase ja eluolud Piirkond Keskmi Sünde Kirjaosk RKP ne 1000 us eluiga inimese kohta Kanada 79,07 15 97% 22333$ Mehhiko 70 29 84% 1990$ USA 75 17 99% 25850$ Põhja- 77,1 16 98.5% 25487$ Ameerika Terve 67 23,3 3760$ maailm Rahvastik o Asustustihedus: 2,9 inimest km². o
kraadi) Võtta ükshaaval välja ette nähtud aegadel (0.5 min, 1 min, 3 min, jne) Pärast vanandamist määrata kõikide katsekehade kõvadus. Katsetulemused: Termotöötlemise Vanandamise Kõvadus HRB viis kestus keskmi min 1. 2. 3. ne Enne karastamist - 70.00 70.00 73.00 71.00 Pärast - 23.50 28,5 17.00 20.25 karastamist Pärast 0.5 60.00 57.67
Meelis 23 m 4 8 Kõrgharidus Rakend. Jaanus 45 m 6 4,5 Kõrg Tarmo 34 m 5 5 Keskharidus Ave 83 n 1 5 Kesk-eri 3 Statistilised näitajad ja analüüs 3.1 Mahu- ja asendikeskmised Vanus TV-h Raadio-h Keskmi ne 31,9 3,3 4,4 Mood 20 3 5 Mediaan 23 3 5 3.2 Miinimum, maksimum Vanus TV-h Raadio-h Min 4 1 1 Max 58 6 8 3.3 Varieeruvus Järgnevalt uurin kumb valimitest on suurema varieeruvusega
RP-17 15. kartul lahtine 16. kartul pakentatud 17. kapsas 18. banaan 19. nisujahu Veski Mati 20. WC paber ( odavaim ) Üleskirjutatud hindadest koostasin Excelis alljärgneva tabeli. Toiduainete hinnad Haapsalu poodides 13.12.18 Konsu Selv Mini Kasta odavai keskmi Toiduaine Toode m er Rimi ni m ne kallim leib Rukkipala 0,75 0,79 0,71 0,79 0,71 0,76 0,79 Must leib vormileib 0,65 0,59 0,69 0,55 0,55 0,62 0,69 leib Rehe suur 1,25 1,29 1,24 0,99 1,24 1,19 1,29 sai Rukkisepik 0,65 0,49 0,45 0,69 0,45 0,57 0,69
3.4 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. Katsete tulemused 4 Tiheduse määramine Maht, Mass, Tihedus, Keskmised mõõtmed Keha V(cm³) (g) (kg/m³) nr. Keskmi b(mm) l(mm) h(mm) Üksik ne 1 118,8 248,8 89,0 2631 5075,2 1930 2 117,5 247,8 88,8 2586 5110 1975 3 118,7 250,3 86,3 2564 5058,6 1975 1965
1.2 abil. m-m1 V= Valem 5.1.2 v kus, m mass õhus, g; m1 mass vees, g; V katsekeha ruumala, cm3; v vee tihedus, g/cm3; Purusta Survetugev Keskmi Mass, [g] Survepind Prk. Kivistami Tihedu v jõud us, [N/mm2] ne Ruumal numbe se s, a b Õhu Vee a, [cm3] r keskkond [kg/m3] [mm [mm s s ] ] [kN]
06 9 12.094 3 8 12.16 1 12.04 12.07 12.09 12.03 10 12.097 9 4 5 5 121.0 120.9 121.2 120.9 SUM 120.92 35 68 21 88 Kui igas mõõtmiskohas on tekkinud hälve välja arvutatud, siis arvutan keskmise hälbe igale mõõtmiskohale. B= n- kordade arv, mitu korda mõõdeti Bi Igas mõõtmiskohas tekkinud hälve B- Igas mõõtmiskohas tekkinud hälbe keskmine Keskmi ne hälve B11 B12 B13 B14 B15 12.10 12.092 35 12.0968 12.1221 12.0988 0.000113 7.396 3.41056 0.0003786 1.47456 21 E-07 E-05 92 E-05 Keskmine hälve on 12.1 Standardhälve s s= s= 0.01046652 BMIN=12.035 BMAX=12.17 4 · Leian B keskväärtuseintervallhälve tõenäosusastmel P=0.95 ehk =0.05 Studenti tabelist kriitiline t (=0,05; n=50; kahepoolne) = 2,01 B-(t* B+(t* 12.0996818 Bmin 4
2 : =0,025314+5,174310-50+ 0,173606 0 ,[ ] W m K Valem 3.6.6 Graafik 3.2 4. Katsete tulemused 4.1. Tiheduse määramine Kats Katsek Keskmi Katsekeha e- Katsekeha mõõtmed, cm eha ne mass, [g] keha tihedus tihedus nr. a b h 1s 20.0 20.0 4.88 40.42 20.6 2s 20.2 20.1 4.88 40.13 20.3 20.4 3s 20.1 20.5 4.95 40
50 0.0026 5030.0 1949 118.50 249.00 87.00 Keskmine 118.33 249.67 87.33 118.00 250.00 87.00 6 118.00 250.50 87.50 0.0026 4977.0 1928 118.50 250.00 87.50 Keskmine 118.17 250.17 87.33 Keskmine tihedus 1927 keskmi ne 118.81 249.38 87.41 5.2. Veeimavuse määramine. Tabel 2: Veeimavuse määramine Prk Keskmised mõõtmed (mm) Proovikeha mass, Veeimavus, (%) Ruumala nr. (g) Massi järgi Mahu järgi a b h kuiv immut. Üksik Keskm. Üksik Keskm. 4 118 247.67 87.17 2547
Mo = 1 Sugu Mehed Naised Keskmin e 5 6 Max 9 12 Min 1 1 Mood 1 1 Med 4,5 6,5 Me = 5,5 = 5,5 Min = 1 Max = 12 U = 11 ² = 11,7 = 3,4 5.3 Riikide arv kuhu tahetakse minna Statistiline rida: 1 3 2 2 4 5 3 3 4 3 2 3 0 2 4 4 5 2 3 6 2 2 3 4 4 1 Variatsioonirida: 0 1 1 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 5 5 6 Mo = 3 Sugu Mehed Naised Keskmi ne 3 3 Max 5 6 Min 1 0 Mood 2 3 Med 2,5 3 Me = 3 =3 Min = 0 Max = 6 U=6 ² = 1,87 = 1,37 5.4 Riigid kuhu on reisitud Riik Sagedus Läti 20 Leedu 14 Poola 13 Saksamaa 9 Egiptus 3 Soome 19
(võttes vastavates testides jm arvutustes olulisuse nivooks a = 0.05): 11.1 leida mudeli parameetrite hinnangud b0 ja b1 xi yi (xi-x)^2 1,2 1,3 3,534 4,3 4,6 1,488 4,9 8,8 3,312 2,8 0,7 0,078 2,2 0,4 0,774 Keskmi ne 3,08 3,16 Kokku 9,188 Excel: INTERCEPT Excel: SLOPE Regressioonimudel: y = -3,09+2,03x 11.2 leida mudeli parameetrite hinnangute b0 ja b1 usaldusvahemikud = 2,08 Excel: VAR r 7,1 3,6 5,6
Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.23.Lubja omad.määra:tug.näita. Määrat.hüdraulilistel lupja.,mis valmist.1:3mört vesisideainetegur.0,5 v.0,55.olenevalt lupja liigist. Survetug.määrat.prisma`l7&28p.20C&>90%niisk.juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli
Eriti võib tekkida prob- enam kui neli tundi televiisori ees. Seega isegi kauem kui nad viibivad leeme lugemise, kirjutamise ning jutustamisoskusega. Kooli- koolis. stress ja puudulik aruteluoskus ning suutmatus rääkida oma Televiisor ja Eriti pakuvad lastele huvi märulifilmid ja vägivald. Keskmi- tunnetest kutsuvad aga esile vägivalda. ülekaalulisu ne ameerika laps näeb kuni 18-aastaseks saamiseni telerist s - veel üks Ka ülekaalulisus on otseselt tingitud liigsest teleri ees istu-
ehk üldreegli, mille kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. TLS § 50 lõike 3 kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmi- selt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul). Öötöötaja puhul ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öise- le või päevasele ajale, töötundide arv seitsme päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi. 4. Erireegel TLS § 50 lõikele 1 tuleneb sama paragrahvi lõikest 2. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul
mist. Poolteise-paaritunnilisele sõidule järgnegu tingimata Päevasõidu pikkus sõltub teeoludest, ilmast, mootorratta- umbes pooletunnine peatus. Seda on vaja puhkuseks, juhi füüsilisest ettevalmistusest ning sõidukogemustest. masina kontrollimiseks ja vajaduse korral ka einetamiseks. Tabelis 20 on toodud orienteerivad päevasõidud ja keskmi- Sõidus olles tuleks üldiselt süüa mõõdukalt. Väsimuse sed kiirused. Üldiselt pole mõtet plaanida järjest pikki tekkimisel ergutab tükike sokolaadi või võimaluse korral 22 Mootorrattad 337 336 tass köh vi. Pärast tugevat lõunat on kahjulik kõhe sõitma Uildusohutuse seisukohalt on ju 350-cm 3 mootoriga soolo-
annaabi.ee 
