Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eem...
koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega
7 Sotsiokultuurilised tegurid Nendeks on ühiskonna struktuur, religioon, töö ja mäng, vägivald tööl, sotsiaalne klass ja amet. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 298) Keskkonnategurid Töötingimustele avaldab mõju lugematu hulk keskkonnatingimusi, kaasa arvatud kliimategurid. Töökohtade tervisesõbralikkuse tagamiseks kohustab seadusandlus tööandjaid kaitsma oma töökõu tervist ning ohutust ja nõuab töötegijatelt tööohutusreeglite täitmist. Keskkonnateguriteks on näiteks tervis ja ohutus tööl, müra kontrollimine, temperatuuri kontrollimine, "haige hoone" sündroom, töökeskkonda käsitlev seadusandlus, naised töökeskkond, vaba aeg ja keskkond. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 300) Poliitilis-majanduslikud tegurid Nendeks on töö industriaalühiskonnas ning selles osutatate teenuste finantseerimine, töötervishoiuteenused, puue ja tööga kohandamine, muutunud suhtumine töösse, vaba aja harrastuste finantseerimine
kindlasti d9- ühendustes osalemisel- seltskonna- ja kodanikuelu korraldamise puhul. Keskkonnategureitest tekib depressiooni seisundis raskusi kõige raskema ja psühhootilise depressiooni puhul. Sellistel juhtudel kannatab e1ementaarne hakkamasaamine. Tooted ja tehnoloogiad selles seisundis indiividi hakkamasaamist ei hõlbusta, kuid e110 Isiklikuks tarbeks (toit, ravimid) aitavad indiviidil paremini funktsioneerida. Peamiseks hõlbustavateks keskkonnateguriteks on e3- Toetus ja suhted, e4- hoiakud. Personaalsetest teguriteks funktsioneerimisvõime puhul võivad olla erinevad mõjutajad, nagu inimeste kaotamine (lähedaste surm, eemaleminek, lahkuminek) (RFK kontroll-loend... 2012). Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni kohaselt esineb depressiooni puhul suuremalt jaolt vaimseid vaguseid, mis võivad olla tingitud näiteks inimsuhetest, tööülesannetest ning eluviisist, traagilistest sündmustest. Kui
2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 23. Selgitage A. Maslow Vajaduste püramiidi teooria olemust tuues püramiidi iga tasandi juurde elulisi/praktilisi näiteid. 24. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. On olemas tööga rahulolu tegurid (Need on seotud tööga ja nimetatakse motivaatoriteks) ning tööga rahulolematuse tegurid (Need on keskkonnast tulevad tegurid ja nimetatakse hügieeniteguriteks ehk keskkonnateguriteks). Motivaatoriteks on: - saavutuste tunnustamine - edukus töös (saavutused) - töö huvitavus ja sisukus - töö vastutusrikkus ja tähtsus - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus) - arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse e keskkonnateguriteks oon: - töötingimused - suhtes kaastöötajatega - suhted ülemusega - tegevuse reglementeeritus - juhtimisstiil - palk - staatus - olmeolud - isiklik elu 25
Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 23.Selgitage A. Maslow Vajaduste püramiidi teooria olemust tuues püramiidi iga tasandi juurde elulisi/praktilisi näiteid. 24.Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. Motivaatorid: o saavutuste tunnustamine; o edukus töös (saavutused); o töö huvitavus ja sisukus; o töö vastutusrikkus ning tähtsus; o ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); o arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: o töötingimused; o suhted kaastöötajatega; o suhted ülemusega;
töötajaid suhteliselt ülemakstuna. • Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmisel: on ükskõiksem töö tegemise suhtes; käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi ’Kahe faktori teooria’ koosneb tööga rahulolu teguritest (seotud tööga, nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks
Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. 67. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad • Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga – nim. motivaatoriteks. • Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid – nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. • Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. • Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. • Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 68. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad • Töötsooni laiendamine
Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. 27. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. · Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. · Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus;
orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.1-1,5 sügavuseni. Mullateke-mullagenees-pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus. Kivimi setendile asuvad elama organismid, lagundavad mineraale, rikastavad pinnast toitainetega, tekib surnud orgaanika kiht, millest moodustub huumus. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine
baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks.Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus; hüvituse tõenäosus; hüvituse atraktiivsus. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu. Tööulatus on erinevate tööülesannete arv ühel ametikohal ja sagedus, millega need korduvad
oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; - käib ultimaatumeid nõudmas; - lahkub töölt. 28 Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud;
Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks. 296. - saavutuste tunnustamine; 297. - edukus töös (saavutused); 298. - töö huvitavus ja sisukus; 299. - töö vastutusrikkus ning tähtsus; 300. - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); 301. - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. 302. - töötingimused; 303. - suhted kaastöötajatega; 304. - suhted ülemusega; 305. - tegevuse reglementeeritus; 306. - juhtimisstiil; 307. - palk; 308. - staatus; 309. - olmeolud; 310. - isiklik elu. · Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga.
Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad F. Herzberg – Kahe faktori teooria (1) • Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga – nim. motivaatoriteks. • Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid – nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. • Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid • Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu.
ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni mullateke e. mullagenees e. pedogenees – biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veerežiim, tekkimise koha geoloofiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus Kivimi setendile asuvad elama organismid, lagundavad mineraale, rikastavad pinnast toitainetega, tekib surnud orgaanika kiht, millest moodustub huumus huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine
annaabi.ee 
