KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas
õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21
tulemuseks vaid suurema bensiinikulu, saaste ja diislipuhul kõrge väljalasketemperatuuri (bensiini puhul madala väljalasketemperatuuri.) Seoses sellega väheneb ka mootori eluiga! Peale 1973 aasta naftakriisi muutus turbolaadimine vastuvõetavamaks kaubanduslikes diiselrakendustes. Kuni selle ajani oli suurte summade investeerimine turbolaadimisse põhjendatud vaid madala küttekuluga, mis olid ka tegelikult minimaalsed. 80'nendate lõpul hirmsalt kasvanud keskkonnanormid aitas kasvatad turbolaadimisega veoautode kasutamist. Tänapäeval on praktiliselt kõik veoautomootorid varustatud turbolaaduriga. 70'nendatel, mil turbolaadimine võeti kasutusele mootorispordis, eriti Vormel-1 sarjas, muutusid turbolaadimisega sõiduatuod väga populaarseks. Juba sõna ,,Turbo" oli moodne ning peaagu iga autotootja pakkus vähemalt ühte tippmudelit, mis oli varustatud turbolaetud bensiinimootoriga. Siiski see nähtus kadus aastate jooksul, sest hoolimata turbolaaditud
võimalusi, jt. kriteeriumeid. ECO Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte. Näiteks: kartul, teraviljad, lilled, juust, puuvill jne. Märgiga tegeleb ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL. Tänaseks kannab EKO-märki üle 3500 erineva toote Prantsusmaa ökomärk: Prantsusmaa ökomärki . Prantsusmaa keskkonnanormid . Hakati välja töötama juba 1989. aastal, kuid konkreetsete tegevusteni jõuti alles aastal 1992, kuna Prantsusmaa tööstused töötasid märgile tugevalt vastu. Praeguseks hõlmab märk kuute erinevat tootegruppi. Prantsusmaa keskkonnanormide ökomärki kandvaid tooteid on üle 300. Hollandi ökomärk (Milieukeur)
otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist. Majandushoovad pole suutelised täielikult tagama keskkonnakaitse eesmärkide täitmist, sest osa loodusest pole majanduslikult hinnatav Keskkonnapoliitika vahendid saab jagada kolme rühma: 1. seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); 2. finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); 3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat 5. otsustavat 6
Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse:
Suitsugaaside kondenseerimist ehk pesu kasutatakse ka biokütuste, jäätmete, söe jm. Põletusseadmetes suitsugaaside puhastamiseks, mis sisuliselt tähendab ka vee aurustussoojuse kätte saamist, aga kui puudub soojuse tarbija, siis seda soojust ei kasutata. Eestis kasutatakse suitsugaaside pesu Tallinna, Tartu ja Pärnu Elektrijaamades ning Iru jäätmepõletusjaamas. Neist saadud kondensaat tuleb puhastada mürgistest ühenditest Jäätmepõletusjaamadele on väga ranged keskkonnanormid. Suitsugaaside puhastamise seadmed võivad maksta üle 1/3 jaama maksumusest. Tekkiv tuhk tuleb ladustada prügilasse rangeid norme järgides. wikipedia.org Tuhaärastussüsteemid Tahkekütuste puhul on kolde ja ka elektrijaama tähtis osa tuhaärastus ja tuhakäitlemis- /ladustamissüsteemid. Kolde alt võetakse tuhk ja räbu välja, kas kruvi, keevkihi, lintkonveieri või muude tehnoloogiatega.
3.4.1 Hea seisundi säilitamine Veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamise ja mitterahuldavas seisundis veekogude olukorra parandamise nõude püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine eeldab seda, et veekogude ja põhjavee kvaliteet ning hulk (vooluhulk, veetase) on kooskõlas veemajanduskavades kõigi veekasutajate ja vee-elustiku kaitse huvides määratud keskkonnanäitajatega, mis on täpsemad kui õigusaktidega määratud keskkonnanormid. Vee hea keemilise seisundi säilitamine mingis piirkonnas tähendab reostuskoormuse hoidmist sellistes piirides, et pinna- ja põhjavette jõudev reostuskoormus ei läheneks reostust põhjustavale tasemele. Pinnavee puhul on ohu signaaliks kalastiku negatiivsed muutused: lõheliste asendumine karpkalalastega või kalade arvukuse järsk langus, samuti supluskohtade seisundi halvenemine. Põhja- ja pinnavee hea seisund on ohus eelkõige piirkondades, kus jätkub või on taastumas
Samal ajal püütakse igati toetada raudtee- ja siseveeteede liiklust. EL-i transpordipoliitikaga on kehtestatud sõidukeile kõrged tehnilised standardid. Raske- veokitele kehtestatud tehnilisi ja keskkonnamõjusid ohjeldavaid norme arendatakse edasi. Uued, rangemad tehnilised ja keskkonnanormid on sundinud veokite tootjaid pöörama tõsist tähelepanu autode ökonoomsuse, tehnilise efektiivsuse ja liiklusohutuse suurendamisele ning kahjulike kesk- konnamõjude vähendamisele. Paranevad veokite kiirendus- ja pidurdusvõime, kütusesäästlikkus, juhtide töötingimused ja väheneb kahjulike ühendite sisaldus heitgaasides
annaabi.ee 
