SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele
ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. 5. Arhusi konventsioon Arhusi konventsioon käsitleb kolme teemat: *juurdepääs keskkonnateabele; *õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; *juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus. 1. Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: *avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus, artikkel 4) ning *avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis
Allkirjastajateks olid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 30. oktoobril 2001. aastal. *Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. *Lähtuvalt seatud eesmärkidest käsitleb konventsioon kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus 27. Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid? Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning
riigipiire. Lääneriigid omakorda aga soovisid jällegi Ida-Euroopa diktatuurirežiime vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975. Kohtumine toimus 6 Soomes kuan Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele, kui ka Moskvale. Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Suhete soojenemine jäi aga toppama, kuna Moskva välispoliitika muutus aina agressiivsemaks ning Moskva keeldus alustamast desarmeerimist. Pingeid tõstis ka NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.aastal
Mittemoraalsed voorused: julgus, o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. optimism, ratsionaalsus, tarkus, Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja enesevalitsemine, kannatlikkus, 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases töökus, musikaalsus, puhtus jne. kirjanduses pärast 1970.-ndaid. 26 27 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. (2) Oma tegevusvaldkonnas täidab amet järgmisi ülesandeid: 1) annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires; 2) annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele; 3) osaleb vajadusel ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes, samuti keskkonnaalaste strateegiate, programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses; 4) korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist; 5) peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid;
ehita tuumarelva strateegilisi kandureid juurde, mõlemale jäi 2400 ühikut. -Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine: Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Eur-s välja kujunenud jõuvahekordi ja piire ; lääs lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Eur diktatuurirežiime. -Helsingi tippkohtumine(1957): kirjutati alla kokkulepetele ; tunnustati olemasolevaid piire Eur- s ; lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika-, ja keskkonnaalases koostöös ; humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis ; alustati läbirääkimisi Eur-s tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NL ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu ; see protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga tugevdas oma
kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: · tunnustati olemasolevaid piire Euroopas · lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 10 · humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis · alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 2.19
Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida- Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer
töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Julgus, lahkus, ausus, lojaalsus!! Moraalipühakud: Jeesus, Gandhi, Martin Luther King, Albert Schweitzer, ema Teresa jt elasid väga sisukat, värvikat ja väljakutsete-rohket elu, kütkestades tuhandeid inimesi. Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def
Lääneriigid omakorda tahtsid läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975, sest Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele (turumajandusele orienteeritud demokraatia), kui ka Moskvale (Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-
Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. 7. Arhusi konventsioon. Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele; õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust
lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: tunnustati olemasolevaid piire Euroopas lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 2.19. Pingete kasv 1970-ndate lõpul / 1980-ndate esimesel poolel (Vt. ka õpil lk
lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurireziime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis 62* alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Külma sõja lõpp:
" Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. · Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel.
annaabi.ee 
