täitmist, ehkki- pärisorjus oli üldiselt kaotatud.Kirik oli riigi käepikendusena ikka veel privilegeeritud seisundis.Paljude hugenottide väljasaatmine, mis järgnes Nantes`i edikti tühistamisele 1685. Aastal, tegi lõpu igasugusele ametliku ususallivuse teesklemisele.Kirik oli võtmepositsioonil ka tsensuuri ja pühaduseteotust puudutavate probleemide käsitlemisel ning sageli põhjustas see konflikte valgustusaja kirjameeste ning mõtlejatega.Sõnaõigusest valitsuses ilma jäetud keskklassid hakkasid otsima võimalusi pääseda riigiametisse ja kui võimalik, osta endale tiitel.Valitsuse, rahandussüsteemi ja kohtute juurde tekkisid privilegeeritud ametikohad, mis osutusid varsti peamisteks takistusteks reformide teel.Louis XIV ajal muutusid nii poliitiline kui rahandussüsteem äärmiselt jäigaks.Kulukad sõjad ja hiigelsuur alatine sõjavägi tegid riigikassa tühjaks.Õukondlased Versailles`s harrastasid hiilgavaid ekstravagantsusi
Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania, Portugal jm. Autoritarne võimule pimesi alistumist nõudev. Sotsialism poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Revansistlik kättemaksu taotlev. Kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Kodanlus ühiskonna jõukad keskklassid. Kodanlik kodanlusele toetuv Kommunism poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist. Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu. Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus.
Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja
mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Nende koolide võrk arenes aeglaselt, aga järjekindlalt ning nad olid oluliseks aluseks Jaapanile, et muutuda industriaalmaaks. Edo perioodi haridussüsteem aitas murendada traditsioonilist seisuste süsteemi, aitas luua rahvuslikku intelligentsi ning kuna ta oli suunatud lojaalsuse kasvatamisele, siis viis ta kehtinud korra kukutamisele. Jaapani keskklassid ei kartnud anda haridust alamkihtidele, sest nende arvates aitas haridus tugevdada rahvuslikku solidaarsust. 18. sajandi teisel poolel alanud põhjalikud muutused hariduselus likvideerisid Edo perioodi haridussüsteemi täielikult. Tänapäeva Jaapani hariduse aluseks sai haridusministeeriumi asutamine 1871 ja järgmisel aastal välja antud haridusdekreet, mis rajas esimese modernse koolisüsteemi Jaapanis. See töötati välja grupi prominentsete Jaapani haritlaste poolt
Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima
abiõpetajatena, suurema osa ajast tegid tööd omaette ja vanade tekstidega. Ülejäänud aja pühendasid nooremate õpetamisele. Iga õpilane tuupis omaette, enne kojuminekut kontrolliti, mõnikord ka eksamid. Edo perioodi lõpus olid isegi eeskirjad selle kohta, kui palju teadmisi pidi olema kooli lõpetamisel. Kõik ülalnimetatud koolitüübid olid mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Jaapani keskklassid ei kartnud anda haridust alamkihtidele, sest nende arvates aitas haridus tugevdada rahvuslikku solidaarsust. Meiji periood 1868 1912: see periood jagatakse 2 alaperioodiks: 1. modernse hariduse rajamise periood 2. konsolideerumise periood Nende vahekriipsuks on 1885. Tänapäeva Jaapani hariduse aluseks sai haridusministeeriumi asutamine 1871 ja järgmisel aastal välja antud haridusdekreet, mis rajas esimese modernse koolisüsteemi Jaapanis. See töötati välja grupi prominentsete
sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. Isikuskeem mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse isiku kohta. Minaskeem mälestuste, kujutuste, ideede ja kavatsuste tervikkogum, mis inimesel enda kohta on. 5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine. Referentgrupp, selle tähtsus. Sotsiaalne identiteet samastumine suurte sotsiaalsete rühmadega (rahvusega, riigiga), sotsiaalse struktuuriga (eliit, keskklassid, massid). Kuidas me näeme ennast ümbritsevas keskkonnas ja kuidas näevad teised meid ning kuidas me üksteist mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. Referentgrupp ehk osutusgrupp inimgrupp, kellega inimene arvestab või kellele
· Tihtipeale kumulatiivsed erinevused. · Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. · Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel - Eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid.
9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A
o Kohalik kogukond – lokalism, orienteerumine vahetule ümbrusele o Perekond – kooselu, mitte juriidiline abielu o Veendumused, uskumused jm .- fatalism (juhtub, mis juhtub – saatus), minnalaskmine, samas vabaduse kõrge hindamine. Väärtuste edasikandumine põlvest põlve Alamklassi teooria Kultuurilise deprivatsiooni teooria jt. Vaesuse funktsioonid: Vaesus tagab, et must töö tehakse ära Keskklassid saavad eksisteerida ainult tänu vaeste madalatele palkadele ja kõrgetele maksudele Vaesus loob palju töökohti (sotsiaaltöö, politsei, võlanõustamine jne) Vaesed ostavad vananenud kaupu (autod) ja kasutavad vande või vähekogenud teenindajate tööd Vaesed kui teatud kultuuritüüpide loojad ja kultuuri tootjad Vaesed kui mõõdupuu, “Kroonlinna null” teistele klassidele, et stimuleerida tõusu
kõigil olid oma vaated. Tekkisid kiiresti vastuolud. 1889 teine katse arendada rahvusvahelist koostööd. Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki 1. mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega.
MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. Teisest internatsionaalist veidi- 8 tunnine tööpäev kehtestati esimesena Austraalias. 1. mai on töölisrahva püha (seotud ühe terroriaktiga). 1914 hakati tähistama naistepäeva rahvusvaheliselt 8. märtsil (algselt 19.märts), päeva, mil naistöölised välja astusid. Sealt edasi arutati juba naiste hääleõigust. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurès, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht ja A.Bebel, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus
võitlusse ja kelle tahe pole paralüseeritud. Seetõttu kaldus ta kohe algusest peale ära kasutama juba olemasolevaid mõjutusvahendeid ja võitlema selle eest, et kallutada oma poolele juba olemasolevaid võimsamaid asutusi. Ta sai selgesti aru, et on tarvis võimalikult rohkem saavutada kasu oma liiku-misele vanadest jõuallikatest. Tänu sellele arusaamisele andis Lüeger oma uuele parteile põhiülesandeks võita oma poole keskklassid, keda ähvardas hukk. Sellega lõi ta endale vankumatu vundamendi ja jõudude reservuaari, mis olid kindlalt valmis visaks võitluseks. Tema lõpmatult tark taktika katoliku kiriku suhtes andis talle võimaluse võita vaimulikkonna noor põlvkond lühima aja jooksul sellises ulatuses oma poole, et vanal klerikaalsel parteil ei jäänud üle midagi muud, kui kas puhas-tada väli, või (mis oli tema poolt targim) liituda uue parteiga ja püüda sel viisil endale endised positsioonid aegamööda
annaabi.ee 
