Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kes on ellujääjad?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, costa, ekstravertsus, mccrae, sotsiaalsus, personality, psühholoogia, viisik, kalduvus, inventory, coping, aegajalt, avatus, mistõttu, vastandiks, kahtlemata, tegutsemist, ratsionaalse, kogemustele, isiksuslik, suhtumist, otsekohene, positiivsus, pöörama, ajapuudus, eelpool, internaalne, versus, eksternaalne, perfektsionism, mõõn, suitsiidISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid
´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby
· Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED:
eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel suletus(lõpetatus) – objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. 22 23
tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman)
· Kuuluvuse & armastuse vajadused: teistega kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele · Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms · Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist
Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 1. Sotsiaalne taju Mõõtmisinstrumendid Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited: - A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity - Self-evaluation scale - UCLA Loneliness Scale - Subjective Happiness Scale - Beck Depression Inventory - Miller Social Intimacy Scale Taju sotsiaalsus Kuidas tajume teisi inimesi ja inimrühmi? Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel (intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv subjekt). Subjekt ja objekt. Taju vahendatus - maailmanägemine vahendatud kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika
terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis.
Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele
kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse. Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse, hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju- tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni ring". Juba esimestel eluaastatel hakkab turvalisuse puudumisel välja kujunema separatsioonihirm, tekib mahajäämus emotsionaalses, sot- siaalses, kognitiivses ja keelelises arengus. Laps ei käsuta ära oma
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et inimesed ei muuda oma olemust, ei eita ta kasvatuse olulist rolli inimese elus.
annaabi.ee 
