• Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust
Nad viidi siis jaoskonda kus neilt küsiti küsimusi ema kohta. Ema oli poistel käskinud valetada Peale küsimusi kutsuti ema neile järele Jõulud ja vanaaasta õhtu Mattias ootas jõule jõuluvana pärast Kui jõulud saabusid pettus ta väga kuna päris jõuluvana ei olnudki ning ema ja kõik külalised jõid ennast purju Vanaaasta õhtul olid vennad tänaval ning paugutasid väikeseid rakette koos Keniga Uus aasta Uuel aastal tegeldi ikka kerjamise, suitsetamise ja liimi nuusutamisega Vahepeal käidi ka kodus ning poisid jäid haigeks Haiglas hakkas neile meeldima Ühel hommikul pidi Martin kooli minema Koolis käimine jäi algul hilinemise pärast katki kuid klassijuhtaja oli väga mõistev ning lubas Martiniga eraldi tööd teha Turvakodus Vennad läksid jälle kerjama ja jäid vahele Seekord pidid nad minema turvakodusse Sinna ema neile enam järele ei tulnud ning Martinile ja Mattiasele pakuti võimalust minna kasuperesse
mingi ebatavaline asi kui naine tegi enamus mehe töid. Naised võisid harida põldu ja tassida viljakotte kaubanduspunktidesse ja laevapeale, et enda perele sisse tulekut saada. Kui aga mees oli sõjas surma saanud ja naine lesestunud ei saanudgi muud üle jääda kui mehe tööd endale ja naise koormat kergendasid lapsed ja talu abilised. Osad naised tegelesid ka prostitutsiooniga, et ennast ära elatada aga selle eest karistati karmimalt kui varastamise või kerjamise eest (lk 97- 130). Ma arvan, et naistel olid käed jalad tööd täis kuna nad pidid saama valmis oma meeste antud ülesannetega ja veel pidid kõik tegema, et perele veel lisa sisse tulekut saada. Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites harisid naised ennast vaimulikult ja aitasid ka piiskopi laste õpetamisel. Kloostri elu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks ( lk 132-148). Ma arvan, et kloostrites olevad naised olid tugeva
Kui need olid ära söödud, siis kuulis ta vanaema, kes käskis tal valge pudeli ja leiva oma voodisse tuua. Kui ta läks sinna, siis ta sai sellise peapesu, et ta selle leiva oli ära söönud ja nii lõigi vanaema ta esimest korda tänavale. Kui Mattias tänavale läks, istus ta kõnniteele ja hakkas mööduvaid autosid vaatama. Äkki koputas talle õlale mingi poiss, kes ütles, et tema on Ken ja nii saidki nendest sõbrad. Ken õpetas Mattiasele kerjamise selgeks ja ühel päeval kohtus ta tänaval oma vanema venna Martiniga, kes oli ka kodust enne teda välja visatud. Martin õpetas Mattiasele varastamise ja suitsetamise selgeks ja lõpuks hakkasid nad liimi nuusutama, mis Mattiasele väga meeldis. Ühel päeval, kui nad kerjasid, võttis neid politsei kinni ja andis hoiatuse, et nad enam tänavale ei läheks. Politsei viis poisid koju ja samal päeval ilmus mingi võõras mees nende
Arvati kui pühakute säilmeid puudutada, siis saab terveks igasugustest haigustest ja need toovad õnne. Pühakute jäänustel oli üks imepärane võime: need ei haisenud ja lagunenud, neid võis jagada osadeks, ilma et need oleksid kaotanud oma toime. Pühaku tundis ära, kuna ta oli taltsutanud endas looduse ja tal oli üleloomulik võim looduse ja loomade üle. Heidik Heidikutel polnud kindlat elukohta ja neil puudus vara. Nad hulkusid ringi ja varastasid tihti. Nad teenisid elatist kerjamise, juhutööde, võimaluse korral jahipidamise ja varastamisega. Leidus ka elukutselisi, kes ei teinud tööd vaid röövisid. Heidikuteks peeti veel näitlejaid, zonglööre ja prostituute.
Vabrikute töötingimused ja palgad oli kehvad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused:
juhtudel oleks see käsi võinud sirutuda hoopis töö tegemiseks. V. Gerje nägi annetamise motiivina kaastunnet, instinktiivset abistamist või religioossete nõuete täitmist oma hinge päästmiseks. Ühiskondliku hoolekande puhul saab tema arvates seevastu rääkida kogukonnaliikmete solidaarsusest, ühiskondlikest huvidest rahva hüvedest, heaolust (Roosileht, lk 267-268). Üheks ühiskondliku hoolekande laiema leviku oluliseks tõukeks oli ülemäärane kerjamise ja hulkurluse kasv piirkondades, kus lahkelt annetati. Annetamise puhul olid 5 kerjused kristlastele justkui vahendiks hingeõnnistuse saamisel. Nad muutusid eraldi kihiks keda ühiskond religioosses mõttes isegi vajas. Juba varakeskaja kirikukogudel arutati selle probleemiga seotud küsimusi ning 1163. aasta Toursi kirikukogul fikseeriti põhimõte, et iga kogukond toidab oma vaesed.
Mind vaeseks teeb minu rikkus: endas mus on, mida ihkan. Oh kui saaks välja ma endast! Tõlge annab suurepäraselt edasi Narkissose valu ja meeleheidet. Armastus iseenda vastu ei ole õige armastus: see ei saa pakkuda küllastumust ning nõnda ei ole võimalik sellest vabaks pääseda. See ei saa olla vastastikune ega mõlemapoolne ning selles ei jagata ega rõõmustata. Tegemist on situatsiooniga, kus keegi peab kas ise kerjama või 6 on kerjamise sihtmärgiks. Mitte miski ei ole piisav ning püüdlemise sihtmärk on ja jääb kättesaamatuks. 7 Kokkuvõte On oletatud, et nartsissistliku häire all kannatab iga sajas inimene. Neist selgelt rohkem kui pooled on mehed. Poleks eriti üllatav, kui nartsissistide hulk näiteks järgmise kahekümne aastajooksul kahekordistuks. Rõhutatakse inimeste
seoses maalt linna tulid, kus oli võimalik rohkem teenida ja töö saamise võimalused olid mitmekesisemad. Teenijatüdrukute palk oli aga niivõrd väike, et neid kantud tavaliselt isegi maksuregistrisse. Linnadele oli väga iseloomulikuks nähtused ka prostitutsioon. Sellele teele kaldusid olude sunnis enamasti just hulkurid ja ka vaesematele naistele oli see sageli peamine toimetuleku vahend. Naisi karistati prostitutsiooni eest sagedamini kui näiteks varastamise või kerjamise eest. 10 Kokkuvõte Keskaja naise elu oli tänapäeva naise eluga võrreldes tunduvalt raskem. Otsene staatud ühiskonnas naisel puudus, kodu ja pere eest hoolitsemine oli naiste kõige tähtsam ülesanne ning meestel oli nende üle üle ,,loomulik" võim. Naised, kellel polnud peret, elasid enamasti kloostrites.
Ühendriikide ja Saksamaa arengutempost maha. Briti koloniaalimpeeriumiks nimetati Inglismaa kolooniaid. Ameerika Ühendriikide kodusõda toimus 1861-1865 põhja- ja lõunaosariikide vahel. Lõunaosariigid pooldasid orjust, aga põhjaosariigid pooldasid orjuse kaotamist. Ameerika kodusõda lõppes põhjaosariikide võiduga ning orjuse kaotamisega. Enne kodusõda olid neegrid orja, kuid peale seda nad vabastati. Nad olid hariduse ja elukogemuseta. See tõi kaasa hulkumise, kerjamise ja varastamise. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122) Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus, miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek. Eestis kaotati pärisorjus 1816. aastal. Talupoegade vabastamine toimus ilma maata. Maad pidi
Nende ordu rajati 11. sajandil. Nende puhul oli väga suur roll ka füüsilisel tööl, eeskätt põlluharimisel. 12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud. Nende teke oli seotud ka linnade tekkega ja ketserluse suurema levikuga. Linnasid hakati vaatama kui patupesa ja kerjusmungaordud pidid sinna viima jumala sõna. Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2. Dominiiklased Nime on saanud samuti asutaja järgi ja tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi
saatsid vanemad tütre juba lapsena kloostrisse nunnade juurde õppima ) 3) Lesed läksid kloostrisse 4) Parem elujärg noortematele poegadele sp läksid mehed kloostritesse - Kerjusmunga ordud tekkisid 12-13 sajandil - Tekkisid reaktsioon linnade tekkele asusid linnades - Linnades oli ketserlus ja sellepärast tekkisidki kerjusmunga ordud. - Linnad olid jõukad, sellepärast oli algselt kerjusmunga ordude eesmärk rikastuda kerjamise kaudu. - Nad rändasid ringi ning õppisid selgeks kohaliku keele. - Kerjusmunga ordude tegevuse kaudu jõudis usk paremini rahvani, sellepärast et nad olid võimelised kohalikega paremini suhtlema. Dominiiklaste ordu - Tegutsesid ka Tallinnas, võitlus ketseritega, INKVISITSIOON Frantsisklaste ordu - Kerjusmunkadest said õppejõud ülikoolis. - Tallinnas Pirital on katoliku klooster PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITLUS
Riigi mätta otsat vaadatuna on probleem selles, et kolmas sektor „korjab üles maas vedeleva võimu ja raha“ ning hakkab siis riigile oma nõudmisi esitama. Näiteks on Eesti valitsusel probleeme mitmete omavahel tülitsevate ja üksteise võidu raha nõudvate AIDS-i vastu võitlevate kodanikuühendustega. Soome kunagise peaministri Matti Vanhaneni sõnul küsivad tuhanded ühendused Soomes raha ja kogu kodanikuühiskond tuginebki raha palumisele. Ta küsis: kuhu tõmmata piir kerjamise ja kodanikuühiskonna vahele? Turul domineerivad ettevõtted on kahtlemata sedavõrd suured, rikkad ja tähtsad, et neil on võimalus majanduspoliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti ühiskondlikku
meelevallas, konsiliaarne kord. Luther leiab, et ristimise läbi on kõik kristlased vaimulikus seisus, mida tuntakse üldpreesterlusena, see annab luteri kirikus suurema vabaduse jumalasõna kuulutamiseks, alustades sellest, et jumalasõna võib kuulutatud või jutlusevormis teha ka ilmik. Kontsiili kokkukutsumine laieneb ilmalikus reformatsiooniprogrammiks, mille kohaselt peaks likvideerima nii kirikuriigi, tsölibaadi ja ka kerjamise. Selle asemel peaks kirik tegema plaanikohase vaeste hoolekandega ja parandama oma haridussüsteemi. Vahe protestantliku ja katoliikliku Euroopa vahel kirjaoskuses on hiiglaslik. Protestantlikud maad on peajagu üle oma lugemisoskuse poolest. 20. sajandiks on see tasakaalustanud, seoses ka poliitilise korra ja üldise ühiskondliku arenguga, kuid see vahekord, milline on üldine ühiskondlik areng ja kirjaoskus, siis lõunapoolsetes on phtmoodi ja põhjapoolsetes riikides teistmoodi
Lutheri arvates olid vaimulikud oma rolli üle tähtsustanud, ta väitis, et ristimise kaudu on kõik vaimulikus seisuses. Mungaelu oli tema arvates eraklikult kõrk ja sel ei olnud tema järgi mõtet. Luterlus tähtsustab seevastu lihtsat perekonda, mis on omavahel ja ühiskonnaga tihedas osadussidemes. Luther pöördus oma ideede levitamiseks ilmalike mõtlejate poole, sest vaimulikkond oli alla käinud. Ta eemaldas üldise preestriameti kirikupraktikast, samamoodi ka tsölibaadinõude ja kerjamise. Viimase asemel pidi tulema üldine vaeste hoolekanne. Luther asetab diakoonia esikohale. Oluline oli ka haridussüsteemi reform, kuna haridus on see, mis pakub väljapääsu senisest sotsiaalsest olukorrast. Luther tähtsustab jumalateenistuse jutluse osa, teine oluline osa on ka armulaud kui kristliku osaduse näitaja. Iga inimene peab lugema piiblit ja peab olema suuteline lugema piiblit oma emakeeles. 3. Reformatsioon Saksamaal ja mujal Euroopas. Zwingli, Calvin. Konfessionaalne ajastu.
Esimene siis majanduslik, teine esteetiline põhjus. Sellisel juhul toimub teatritrupi paikseks jäämine. Näitlejale kõige loomulikum olek on rändamine. Rändav vorm kõige vajalikum. Näitetrupid seotud ebanormaalse olemisviisiga. Näitlejad ajaloos sotsiaalse staatuseta. Sotsiaalse staatuseta inimesed kalduvad näitlema. Näitlemine ajalooliselt seotud hulkurluse ja kerjamisega. Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline olema progressi muutujaks. Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid, saades niimoodi iseendaks
Näiteks on Eesti valitsusel probleeme mitmete omavahel tülitsevate ja üksteise võidu raha nõudvate AIDS-i vastu võitlevate kodanikuühendustega; kodutute loomade varjupaikadega jms. Rahandusministeeriumi mätta otsast vaadatuna on Maksumaksjate Liit hoopis Maksude mittemaksjate Klubi jne. Soome kunagise peaministri Matti Vanhaneni sõnul küsivad tuhanded ühendused Soomes raha ja kogu kodanikuühiskond tuginebki raha mangumisele. Ta küsis: kuhu tõmmata piir kerjamise ja kodanikuühiskonna vahele? Turul domineerivad ettevõtted on kahtlemata sedavõrd suured, rikkad ja tähtsad, et neil on võimalus (majandus)poliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti
annaabi.ee 
