METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhte...
keemiliste omaduste pärast. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis, Venemaal. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. 2 1. Valmistamine Titaani ei leidu metallina looduses, vaid mineraalides. Selleks, et saada titaanoksiidi osakesi mullast ning liivast kätte, tuleb see läbi sorteerida ning eraldada titaanoksiidi osakesed. Peale seda kogutakse osakesed kokku ning kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel ning kloori (Cl)
rajatise avatud brutopind m2 laius 10m minimaalne korruste arv maht 547m3 maksimaalne korruste arv köetav pind 219m2 2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub
§ Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tšernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp. § Kergmetall § Keemiliselt väga aktiivne § (3) Kasutatud kirjandus § (1) https://www.google.ee/search?q=tseesium&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwiZqcSIyLLZAhVFCewKHULlAxQQ_AUICygC&biw=1366&bih=662#imgrc=r abDTNUwA025lM : § (2) https:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Pollucite%28CesiumMineral%29US GOV.jpg § (3) http://www.marinmineral.com/mixed300.html?cur=usd § https://et.wikipedia.org/wiki/Tseesium#Kasutamine
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilmeniidis
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791
elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate temperatuuride tõttu: 2Al+6H2O=2Al(OH)3+3H2 Reageerimine hapnikuga: 4Al+3O2 -> 2Al2O3 Reageerib kergesti halogeenidega:
valmistada ja tal on kõrge reaktsioonivõime. · Peamiselt teadusuuringud · Tseesiumit tarvitatakse fotoelementide silikaatsetes mineraalides ja vaakumitehnikas. · Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ". · Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel. · Radioaktiivset tseesiumi kasutatakse laialt tööstuses. Füüsikalised omadused: Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall, mille tihedus on1,904g/cm3. Tseesiumi sulamistemperatuur 28,4° C on leelismetallide seas üks madalamaid. Tseesiumit võib isegi sulatada peopesal. Metallile on iseloomulik hea soojus-ja elektrijuhtivus. Keemilised omadused: 1)Reaktsioonid tseesiumiga toimuvad reeglina väga aktiivselt, nii süttib see kohe kokkupuutel hapnikuga ning moodustab, nagu ka kaalium ja rubiidium, hüperoksiidi: Cs+O2 => CsO2 2)Tseesium reageerib ka veega väga aktiivselt, moodustades tseesiumhüdroksiidi. See
Järgmise poole aasta jooksul aurustas Bunsen umbes 300 tonni Dürkheimi mineraalvett, mille tulemuseks oli 50g tseesiumkloroplatinaati aurustusjäägist. 1864. aastal taasavastas keemik Felix Pisani, et Plattneri pollutsiit sisaldab tseesiumi. 1882 sai keemik Setterberg esmakordselt metallilist tseesiumi tseesiumtsüaniidi elektrolüüsil. Möödunud sajandil hakati tseesiumi tootma tseesiumkloriidi reageerimisel metallilise kaltsiumiga. Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall. Tema sulamistemperatuur (28,5 oC)on madal, olles vedel juba inimese kehatemperatuuril. Tseesium olles keemiliselt väga aktiivne metall, oksüdeerub silmapilkselt ja süttib põlema. Veega reageerides plahvatab ja eralduv vesinik süttib. Praktiliselt on tseesium kõige aktiivsem metall,sest teoreetiliselt temast aktiivsem olev frantsium on peaaegu kättesaamatu. Tseesium on kõige valgustundlikum metall. Kõige tundlikum on tseesium rohelise valguse suhtes.
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element; järjenumber 13, aatommass 26,98154. Alumiinium on hea soojus- ja elektrijuhtivusega, väga plastne ja hõlpsasti töödeldav hõbevalge kergmetall. Ta on keemiliselt aktiivne, kattub isegi tavalistes tingimustes õhu käes õhukese, kuid väga tiheda oksiidikihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses
Alumiiniumi tootmine ja kasutamine. Alumiinium on keemiline element. Alumiiniumi sümbol on Al. Alumiinium on hõbevalge pehme ja plastne hästi elektrit ja soojust juhtiv kergmetall, mida on hõlbus sepitseda ja valtsida. Alumiiniumi järjekorra number on 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumi tihedus on 2.7 Mg/ kuupsentimeetrile. Sulamistemperatuur on alumiiniumil 660´C. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesiniku ning tekib sool. Amfoteeruse tõttu reageerib alumiinium ka
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl :
alumiiniumberülliumsilikaadid. Rubiin Safiir Smaragd 3.FÜÜSIKALISED OMADUSED Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis peegeldab peegeldab hästi valgust (ligi 70 % peegeldub tagasi alumiiniumi lõikepinnale langenud valgusest). Reaaslelt on aga alumiiniumi pind tuhm, kuna ta on kaetud õhukese oksiidikihiga. Alumiinium on kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) ja suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) metall. 4.KEEMILISED OMADUSED
reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Vali üks või enam: a. Ni b. Cu c. Mg d. Fe e. Cr f. Si g. Mn Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Vali üks: a. kergmetall b. keskmetall c. raskemetall d. kerge sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võiks olla termotöödeldava al-sulami orienteeruv maksimaalne tõmbetugevus Rm (MPa)? Vali üks: a. 250 b. 500 c. 750 d. 1000 Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril? Vali üks või enam: a
Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatu Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tug
2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response
2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall Student Response D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response
Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn) Kesksulavad, sulamistemp 327-1539 oC (Al, Mg, Cu, Ni) Rasksulavad, sulamistemp üle 1539 oC (Cr, Ti, W) Alumiinium ja alumiinumisulamid Al – kesksulav (659 oC), kergmetall (tihedus 2,7Mg/m3), kuubilise tahkkeske kristallvõrega (K12). Konstruktsioonimaterjalides legeerelemntideks (Cu, Mn, Si, Mg, Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi Al sulamid jaotatakse: 1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega.
Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi
kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nim. smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Crioonid) nim. rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe ja Tiioonid) nim. safiiriks. Füüsikalised omadused kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) Keemilised omadused Alumiiniumi kattev oksiidikiht kaitseb edasise oksüdeerumise eest ja see
1 Metallid Enamik tuntud elementidest on metallilised, mis lihtainena esinevad metallidena. Igapäevaelus oleme neist paljudega kokku puutunud. Kõige tuntum on raud (Fe) ja tema sulamid teras ja malm, millest valmistatakse tööriistu, laevu-ronge-lennukeid-ronge-autosid, tööstusseadmeid ja palju muud. Värvilismetallidest on tuntud vask (Cu) ja tema sulamid, millest valmistatakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Kergmetall alumiiniumist (Al) foolimisse pakitakse toiduaineid, komme ja sokolaadi. Katuseplekina kasutatakse tsingitud (tsingikihiga) (Zn) raudplekki, tinakihiga (Sn) plekkpurkides hoitakse konserve, magneesiumsulamist (Mg) purkides aga karastusjooke ja õlut. Palju haruldasem metall on volfram (W), kuigi seda leidub kõikides ruumides, kus on elektrivalgus. Väärismetallid kuld (Au) ja hõbe (Ag) on ehete valmistamise materjaliks. Kelli kaetakse kroomi- ja niklikihiga
· elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased, · eriti Zr-l ja Hf-l (lantanoidne kontraktsioon; selgitatud lantanoidide juures) · · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis), perspektiivsed luminestsents- ja lasermaterjalid · Na2MoO4 - pigmentide ja glasuuride lähteaine · mikroväetis (Mo -vaestel muldadel)
Aastate jooskul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. 47 Ag 1 18 18 107,87 8 Hõbe 2 Kaltsium Kaltsium on keemiline element aatomnumbriga 20. Perioodilisustabelis asub ta 4. perioodis ning IIA rühmas. Kaltsium on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Ta on leelismetallide hulka kuuluv hõbevalge läikiv kergmetall. Maakoores leidumise poolest on ta viiendal kohal. Kaltsiumi tihedus on 1,55 g/cm³ ning sulamistemperatuur on 848 kraadi. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav. Kaltsiumi leidub looduses ainult ühenditena, kuid see on üks väheseid elemente, mis ümbritseb meid igal pool, ka inimese organism vajab kaltsiumi. Suurtes kogustes sisaldavad kaltsiumi ehitusmaterjalid
jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid. • Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode. • Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku. • Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel
Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel. • Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall. Nt välisrõdude katteks. • Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid. • Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode. • Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku. • Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel.
söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmetallid 1) Leelismuldmetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Milliste ühenditena leidub neid looduses? 3) Iseloomustada Ca ja Mg. 4) Leelismuldmetallide keemilised omadused. 1) Need on 2 A rühma elemendid. Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra. 2) Karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. 3) Ca on hõbevalge metall ja leelismetallidest tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest on Ca kergmetall ning on umbes 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on samuti hõbevalge värvusega ning kergesti sulav metall. See on umbes 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem kui malm. Õhu kätte sattudes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. 4) Leelismuldmetallid on keemiliselt väga aktiivsed ning nad kõik reageerivad veega. Leelismuldmetallide tähtsamad ühendid. Lubjakivi kuumutamisel saadakse kustutamata lupja. CaCO3 -> CaO + CO2
korral. 3) Kõrgnoolutus kuumutusega 500-600 °C , mis tagab sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. 19.-20. ALUMIINIUMI PÕHIOMADUSED JA TOOTMINE, SULAMID, LIIGITUS, KASUTAMINE Alumiinium on kesksulav (sulamistemperatuur 659 °C ) kergmetall (tihedus ), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12), mis ei muutu temperatuuri muutumisel (ei ole polümorfne), hea elektri-ja soojusjuhtivusega (umbes 60% hõbeda juhtivusest), hea korrosioonikindlusega. Tõmbetugevus Rm on 100-130N/ mm 3 (MPa), suhteline pikenemine (katkevenivus) A kuni 30% eritugevuselt on aga lähedane rauale. Alumiinium on maakoore kõige levinum metall, hapniku suhtes väga aktiivne, esinedes üksnes hapendi A l 2 O3 kujul
Sulameid kasut aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, karkassmööbli, olmeseadmete valmistamisel. Redutseerijana metallide tootmiseks. Kaltsium (Ca)- maakoores v levinud (5.kohal), kui aktiivne leelismuldmetall esineb see looduses ainult ühenditena, peamiselt esineb karbonaatide, sulfaatide, fosfaatide koostises või fluoriidina. Toodetakse CaCl2 ja KCl sulandi elektrolüüsil kõrgel temperatuuril: CaCl2Ca+Cl2. Hõbevalge värvusega keskmise kõvadusega kergmetall, mis on teise rühma metallidest kõige väiksema tihedusega, õhus kuumutamisel süttib põlema, toatemp reageerib veega, tõrjudes välja vesiniku, kuuma veega toimub reakts v energiliselt, kiiresti reageerib ka halogeenidega, tugev redutseerija, mida rakendatakse teiste metallide tootmisel. Reageerib aktiivselt hapetega. Metallilist Ca-d kasutatakse tööstuslikult redutseerijana metallide (Cs, Rb, Ti, Cr) lautanoidide jt tootmisel. Lisandmetallina kuulub sulamitesse (Be, Al, Mg, Pb)
(leidub neis väga väikeses konts.-s) Kivisöetuhas 0,001 - 1 … 2% Ge Avastas ja eraldas mineraal argürodiidist Clemens Winkler 1886 (hõbeda mineraal Ag8GeS6, kuni 6,9% Ge, avastati 1886) Ge nimetatud Saksamaa (lad. Germania) järgi Olemasolu ennustas D.Mendelejev (1872): ekasiliitsium 3.10.2. Füüsikal ja keemil. omadused Esineb 5 Ge allotroopi (neist üks amorfne) Hõbedane või mustjashõbedane metalliläikeline lihtaine (poolmetall), pooljuht. Kergmetall (ρ = 5,33 g/cm3), rabe (kergesti killunev), laseb läbi infrapunakiirgust (lainepikkusel ( λ > 2μm) Madalatel to-del keemiliselt inertne: püsiv õhu, vee, O2, HCl, H2SO4 suhtes; reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega → GeO2 - “ - leelistega → hüdroksogermanaadid [Ge(OH) 6]2- Temperatuuril peam. üle 700ºC oksüdeerub õhus → GeO2 - “ - O2 või CO2 voolus → GeO ja GeO2 + S → GeS või
annaabi.ee 
