Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained,
murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4
on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte.
80. Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus. 81. Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid). 82. Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad. 83. Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra. Lihtdestillatsiooni aparatuur: 84. Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp): · Liigid: 85. Kemoluminestsents keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Näiteks luminooli oksüdeerumine. 86. o Bioluminestsents elusorganismides toimuv kemoluminestsents. Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda. Näiteks klorofülli helendumine valguse käes. 89
· Ergastatud aatom- aatom, millele on energiat juurde antud · Kiirguse liik sõltub ergastavast energiast · Soojuskiirgus e infrapunane kiirgus- soojusenergia-iga keha, mille temperatuur on kõrgem keskkonna omast; päikesekiirgus, leek · Elektroluminestsents e gaaslahendusega helendumine- elektrienergia- välk, virmalised, reklaamtuled · Katoodluminestsents(tahkede kehade helendumine)- elektronide energia- televiisorite kineskoobid · Kemoluminestsents- keemiline energia- jaaniussid, süvaveekalad · Fotoluminestsents- valgusenergia- helendavad värvid, päevavalguslambid · Ultraviolettkiirgus- soojusenergia- päike, UV-lambid(avaldab bioloogilist mõju, kahjustab silmi ja nahka, hävitab baktereid, annab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus-elektronide vastastikmõju energia- röntgenaparaat, tähed(ei peegeldu ega murdu) · Kõik luminestsentskiirgused on külmad kiirgused! Ülejäänud kiirgavad soojust.
suundades. Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid. Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel. Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale luminofooridele. 18. Millal ja kelle poolt avastati röntgenikiirgus, röntgenikiirguse põhiomadused? Avastati 1895.a. Saksa füüsiku Wilhem Röntgeni poolt.
energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14.
molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui kuumutatud ese muutub valgeks, siis eraldab see olulise osa oma energiast just ultraviolettkiirgusena. Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit. Kemoluminestsents - Keemilise reaktsiooni tulemusel võib uute molekulide moodustumise käigus elektronid kiirata elektromagnetlaineid - elektronid viiakse kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad elektromagnetlaine, kui lähevad üle madalamale energiatasemele. Hõõglambi leiutaja Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Säästulamp – gaaslahendusel põhinev luminofoorlamp, annavad 5 korda rohkem valgust kui hõõglambid
Selle alusel jagunevad kõik luminofoorid kahte liiki 1. Fluorestseeruvad ained- järelhelendust praktiliselt pole. 2. Fosforestseeruvad- kestev järelhelendus. Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust. Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka
valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja
c) RNA:RNA 5. Mis on ribosüüm? a) Spetsiifilise sihtmärkjärjestusega seonduv RNA molekul, mis katalüüsib ensümaatilisi reaktsioone b) RNA molekul, mis katalüüsib ribonukleaaside degradatsiooni c) Mitte ükski sellest valikust d) Ribosoome lõikav ensüüm 6. Millised järgnevatest meetoditest sobivad nukleiinhapete detekteerimiseks a) Absorptsiooni mõõtmine =260 nm juures b) Biotiini või digoksigeniiniga märgitud DNA kemoluminestsents c) Kõik meetodid sobivad d) Radioaktiivselt märgitud nukleiinhapete autoradiograafia e) Flourestsentsmärgisega märgitud nukleiinhappe ergastamisel saadud valguse emissiooni mõõtmine fotodetektori abil 7. Kui teatud fragmendi amplifitseerimiseks inimese genoomsest DNA-st polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR-i), siis saadi reaktsiooni tulemusel lisaks oodatava suuurusega fragmendile veel mitmeid erineva suurusega produkte
ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks
kiirata valgust. Sellist helendumist nimetatakse luminestsentsiks. Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents. Seda rakendatakse keemilisel teel värvistatud teksti nähtavaks muutmisel, samuti piima, sülje või mõne muu ainega kirjutatatud teksti nähtavaks muutmisel. 4. kemoluminestsents o kemoluminestsents (keemilistel ainetel põhinev) tekib keemilise reaktsiooni tulemusena. Seda nähtust rakendatakse verejälgede otsimisel ja tõestamisel. Tuntuim on luminool. Luminooliga töödeldud veri ei ole edasiseks uurimiseks kõlbulik (ei saa määrata veregruppi ja DNA-d) o luminool koosneb: I lahus: 100 ml destilleeritud vett 5 g kaltsineeritud sooda (Na2CO3)
Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta 40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid. Pilet No. 12 1. Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette
Vedelad kristallid Pinge Värvuse muutus Elektroreoloogilised Pinge Viskoossuse muutus Magnotoreoloogilised Magnetvälja tugevuse erinevus Viskoossuse muutus II tüüpi (energiat muundavad) Elektroluminestsents Pinge Valgus Fotoluminestsents Kiirgus Valgus Kemoluminestsents Konsentratsioon Valgus Termoluminestsents Temperatuuri erinevus Valgus Valgusdioodid Pinge Valgus Päikesepatareid Kiirgus (valgus) Pinge II tüüpi ( pööravat energiat muundavad) Piesoelektrikud Deformatsioon, pinge Pinge, deformatsioon
Peale Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda 1) EV meresõitu reguleerivad deratisatsiooni toimub degaseerimine. erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kuuluvate isikute hulgast, teise valivad normatiiv dokumendid Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab Meresõiduohutuse mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. peavad oskama kasutada kõik laevapere
alguse saada. 3. Miinitraaleri käigutuled Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld, mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Vööris peab olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. (vt pilti lk 148) Pilet 22 1. Pürotehniliste vahendite kasutamine Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja parves peavad nad olema veekindlas pakendis.
kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega.
kehade soojenemine või jahtumine). S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega.
Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga. MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali. Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk. Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded pürotehnika kasutamisel. Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja –parves peavad nad olema veekindlas pakendis
Neil on iga proovi jaoks individuaalsed testühikud. Samaaegselt saab teha mitut analüüsi ja vastus saadakse samal päeval. Ei vaja igakordset kalibreerimist. Võimaldavad kvantitatiivselt mõõta erinevaid antikehi ja antigeene (hormoone, tuumormarkereid, allergeenspetsiifilist IgE-d). Kõrge analüütilise tundlikkuse tagavad märgise ja selle signaali detekteerimisviisid. Valdavalt on kasutusel ECL e võimendatud kemoluminestsents. Automaatsete immunoanalüsaatorite analüütiline tundlikkus ja täpsus on sarnased RIA-le, mistõttu on ta RIA-l baseeruvaid teste asendanud. Automatiseeritud immunoanalüsaatorites kasutatakse kõrge tundlikkusega mitteradioaktiivseid detekteerimissüsteeme nagu aeg-lahutatud fluorestsents (time-resolved fluorescence), võimendatud kemoluminestsents (ECL), FEIA- FluoroEnzymeImmunoAssay. Aeg-lahutatud fluorestsentsmeetodil kasutatakse märgiseks lantanoidi aatomi
olekust madalama energiaga olekusse. Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks järgmisi luminestsentsi liike: · fotoluminestsents (ergastatakse valguse, põhiliselt ultravalguse abil); · radioluminestsents (ergastatakse teiste kiirguste abil); · katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni.
annaabi.ee 
